Uudised

Laupäeval Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Saksa õhuväelaste ning Lehola elanikega talgutel pandi alus väikesele jalgpalliväljakule Lehola lasteaed-algkoolis ja rajati muid sportimisvõimalusi ning tehti mitmesuguseid heakorratöid. USA õhuväelased kinkisid lasteaed-algkoolile saalijalgpalli väravad ning pallide komplekti.

Projekti ühe eestvedaja Eesti õhuväe veebli staabiveebel Janis Jallai sõnul oli laupäevaste talgude eesmärk parandada Lehola kooli sporditingimusi, tugevdada sidemeid õhuväe ja ümbruskonna elanike vahel ning kinnitada Eesti, USA ja Saksa õhuväelaste vahelisi isiklikke kontakte. Samuti kinnitas ta, et sarnaseid ettevõtmisi tahavad nad teha ka edaspidi.

24. augustist 11. septembrini toimus Eesti õhuruumis Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisõppus, mis väljendas kahe riigi lähedasi liitlassuhteid ning panustas oluliselt siinse regiooni julgeoleku tugevdamisesse. Õppuse raames paiknes Ämari lennubaasis kaheksa USA õhuväe ründelennukit A-10, mis on pärit USA Missouri osariigist Whitemani lennubaasist. Enne Eestist lahkumist otsustasid õppustel osalenud Ameerika Ühendriikide õhuväelased anda oma panuse Lehola küla heaolusse, üle mille nad olid tihti lennanud.

Balti õhuturbe raames paikneb augusti lõpust kuni järgmise aasta jaanuarini Ämari lennubaasis viiest hävitajats Eurofighter koosnev Saksa õhuväe lennusalk. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Hävitajad kuuluvad Saksa õhuväe 31. taktikalise lennugrupi koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Nörvenichi lennubaas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.

Kindral Dempsey viibib Eestis kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase külalisena, kes teda ka lennuväljal vastu võtmas oli.

Homme kohtub kindral Dempsey USA suursaadikuga Jeffrey D. Levinega, peaminister Taavi Rõivasega ja kaitseminister Sven Mikseriga. Samuti külastab kindral Dempsey küberkaitsekeskust ja kaitseväe peastaapi, kus kohtub kaitseväe juhatajaga ning arutab kahe riigi vahelist kaitsealast koostööd ja julgeolekuolukorda siinses regioonis, samuti  saab ülevaate kaitseväe arengutest.

Homme kell 10.30 asetavad kindral Dempsey ja kindralleitnant Terras Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad.

Ülehomme kohtub kindral Dempsey aga president Toomas Hendrik Ilvesega ning külastab Tapa sõjaväelinnakut, kus kohtub 1. jalaväebrigaadi esindajatega ja linnakus paiknevate USA kaitseväelastega.

“Tänu läbitule pole riigikaitse teie jaoks enam mitte lihtsalt sõna, vaid miski, millesse olete andnud oma panuse ja millega teil on tekkinud isiklik suhe. See on suhe, mis jääb kestma kogu eluks ning mille jooksul õpite palju rohkem kui olete õppinud seni,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm täna Tapa linnakus truudusevande andnud enam kui viiesajale ajateenijale.

Kokku oli täna 1. jalaväebrigaadis truudusetõotust andmas kuue pataljoni ja kolme üksikkompanii ajateenijad – lisaks Tapal rivistunud suurtükiväelastele, õhutõrjujatele, pioneeridele ja tagalapataljoni ajateenijatele andsid truudusetõotuse ka Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad Paldiskis ja Viru jalaväepataljoni ajateenijad Jõhvis. Samuti andsid täna truudusetõotuse Vahipataljoni ja logistikapataljoni ajateenijad.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Kaitseväelase truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduri baaskursus, mille jooksul omandasid sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

Edasi ootab sõdurioskuste baaskursuse läbinud ajateenijaid õppimine nooremallohvitseride või autojuhi eriala kursusel, mille käigus omandatakse sõja-aja ametikohal teenimiseks vajalikud oskused.

Presidendi kaardiväena tuntud Vahipataljoni ajateenijad läbivad ka aukompanii kursuse auvahtkonnas ja tseremooniatel osalemiseks. Nüüd suunduvad Vahipataljoni ajateenijad õppima nooremallohvitseri, autojuhi, sõjaväepolitsei või relvaspetsiifilistele erialakursustele. Ligi 30 ajateenijat asub teenima mereväe laevastiku laevadel ja kaks ajateenijat jätkavad teenistust kaitseväe orkestris.

Täna truudusetõotuse andnud noored alustasid teenistust juuni lõpus ja juuli alguses ning kestab see järgmise aasta juunini.

Kindralleitnant Terras pälvis kuningliku teeneteordu suurohvitseri klassi Norra kaitseväe juhataja admiral Haakon Bruun-Hansseni ettepanekul kahe riigi kaitsealase koostöö edendamise eest nii õppustel kui operatsioonidel.

„Norra ja Eesti kaitsevägede koostöö ulatub juba Eesti kaitseväe taasloomise aegadesse, kui Norra oli üks esimesi riike, mis aitas meil oma kaitseväge uuesti üles ehitada,“ ütles kindralleitnant Riho Terras. „Norra ja kolme Balti riigi vaheline koostöö oli nurgakiviks siinsete riikide rahvusvahelisele koostööle ja see aitas omal ajal kaasa meie NATO püüdlustele.“

Lisaks ütles kindralleitnant Terras oma sõnavõtus, et aasta pärast NATOga liitumist olid just Balti õhuturbe missioonil teenivad Norra kuninglike õhujõudude hävitajad need, mis tegid ülelennu Eesti vabariigi aastapäeva paraadist.

Norra kaitseväe juhataja admiral Haakon Bruun-Hanssen ütles, et nii Eesti kui Norra on väikeriigid, milledel on agressiivse naabri tõttu ühised julgeolekualased väljakutsed. „Mõlemad riigid on seetõttu saanud headeks sõpradeks ja on seisnud selle eest, et NATOs neid ohtusid teadvustatakse ja ka vastavaid meetmeid rakendatakse,“ ütles admiral Bruun-Hanssen.

Norra kaitseväe juhataja residentsis Akershusi kindluses peetud tseremoonial andis Norra kuninga annetatud ordeni üle kuningakoja esindaja ning tseremoonial osalesid lisaks kahe riigi kaitsevägede juhatajatele veel mõlema riigi sõjalised ja diplomaatilised esindajad.

Ligi kuuskümmend kahe riigi sõdurit lihvisid oma laskeoskust ja välioskusi, harjutasid topograafiat ja rännakut ning harjutasid lisaks tavapärastele sõdurioskustele veel lahingkannatanu evakuatsiooni ning sellega seonduvaid protseduure.

„Rahuajaülesannete täitmise kõrval ei saa unarusse jätta ka üksuses teenivate kaitseväelaste sõjalisi oskusi ja just siin oli oluline roll lõppeval väliharjutusel,“ ütles tagalapataljoni ülem major Tarmo Tameri. „Lisaks väljaõppe aspektile väljendus välilaagri eriline väärtus ka ühtse meeskonnatunde alalhoidmises ja süvendamises ning liitlastega koostöö tõhustamises ja väljaõppe ühtlustamises.“

Tagalapataljoni igapäevateenistus koosneb peamiselt brigaadi varustuse käitlemisest ja selle kiire kasutuselevõtu kindlustamisest ning brigaadi väeüksuste väljaõppe tagamisest.

„Rajatud objektid lähtuvad nii liitlaste kui meie endi vajadusest ning jäävad lõppkokkuvõttes Eesti riigi ja kaitseväe teenistusse,“ ütles kaitseväe keskpolügooni ülem kapten Aivar Lepa ja lisas, et ameeriklased on valmis saanud keskpolügooni lõunaväravasse suunduva neljakilomeetrise teelõigu, mis oma tugevusklassilt kannab nii eestlaste lahingusoomukit CV9035 kui ameeriklaste Abrams tanki.

Lisaks teetöödele püstitasid Ameerika Ühendriikide pioneerid Tapa lähistele neli kuni kahekümne inimese majutamiseks mõeldud puukasarmut ning rajasid keskpolügooni lasketiiru kolm puidust varjualust. Samuti sai keskpolügooni pioneeriala juurde senisest paremat lõhkeõpet võimaldavad õpperajatised, mida hakkavad peamiselt kasutama 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni kaitseväelased.

Nelja kuu vältel teenis Tapal kaks pioneeride kompaniisuurust rotatsiooni, mis mõlemad kuuluvad Ameerika Ühendriikide 18. sõjaväepolitsei brigaadi 15. pioneeripataljoni koosseisu. Täna tööd lõpetav allüksus kannab 500. pioneerikompanii nime ning on tegutsenud Eestis juulis keskpaigast, kui vahetas välja mais tööd alustanud sama pataljoni 902. pioneerikompanii.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa mõlemast maailmasõjast, samuti Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesanne on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.

Loenguid ja praktilisi harjutusi viivad läbi Ameerika Ühendriikide maaväe instruktorid, kelle juhendamisel õpitakse relvasüsteemi kasutamist, hooldamist ja tõrgete eemaldamist. Kursuse kolmandal nädalal toimuvad ka relvasüsteemi lahinglaskmised keskpolügoonil.

Esimesed Javelin-tüüpi relvasüsteemid jõudsid 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Viru jalaväepataljoni käsutusse eelmisel nädalal. Kokku saab Eesti vastavalt Ameerika Ühendriikidega sõlmitud hankelepingule 80 laskeseadet ja piisaval hulgal rakette nii väljaõppe läbiviimiseks kui sõjaaja-üksuste lahingumoonavaruks.

Javelinid võetakse kasutusele Eesti kaitseväe jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus need järk-järgult vahetavad välja senised Milanid. Samuti on plaanis Javeline hakata kasutama Kaitseliidu maakaitseüksustes. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeritud ajavahemikku 2016-2018.

Fotod: 

Video: 

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduri baaskursus, mille jooksul omandasid sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

Juulikutsega 1. jalaväebrigaadi teenistusse asunud ajateenijad jagunesid kuue pataljoni ja kolme üksikkompanii vahel. Allüksuste lõikes enim ehk üle kahesaja viiekümne tulevase reservväelase läbis väljaõppe Jõhvis paiknevas Viru jalaväepataljonis.

Edasi ootab sõdurioskuste baaskursuse läbinud ajateenijaid õppimine nooremallohvitseride või autojuhi eriala kursusel. Paralleelselt nooremallohvitseride ja autojuhtide kursustega algab 1. jalaväebrigaadis oktoobri alguses saabuva põhikutse sõdurioskuste baaskursus, mis hõlmab tänavu ligi seitsesadat ajateenijat.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuulub kolm jalaväepataljoni: ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Õhusõiduk siseneb Eesti õhuruumi Lätist üle Eesti piiri Valgast idapool ning lendab Valga- ja Viljandimaa kohal. Lend toimub 12 000 jala ehk umbes 4 kilomeetri kõrgusel.

Mehitamata õhusõiduki Eesti õhuruumis viibimise eesmärk on tutvuda meie õhuruumi eripäradega ning harjutada lennujuhtimist varem tundmata oludes. Samuti harjutatakse koostööd Eesti ja Läti lennundusinstitutsioonidega.

Lend on kooskõlastatud Eesti lennuametiga ning toimub tsiviillennujuhtimise kontrolli all.

Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on meie liitlased sageli tunnustanud meie paindlikku õhuruumikorraldust, millega on väikeses Eesti õhuruumis võimalik tsiviil- ja militaarlennuliikluse ohutu koostoimimine, sealhulgas ka mehitamata õhusõidukite häireteta lendamine.

„Tänan meie häid koostööpartnereid lennuametit ja Lennuliiklusteeninduse ASi suurepärase koostöö ja panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel,“ ütles kolonel Tarien.

USA sõjavägi saatis Lätisse kahenädalasele väljaõppemissioonile kaks seiredrooni MQ-1 Predator ja 70 lennuväelast, missioon lõpeb 15. septembril. Õhusõidukite lende juhitakse Läti õhuväe Lielvarde lennubaasist.

USA õhuväe mehitamata lennuvahendite külaskäik Lätti ning lennud Eesti ja Läti õhuruumis näitavad Ameerika Ühendriikide panust Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja kinnitavad liitlastele, et USAle on tähtis liitlaste julgeolek.

MQ-1 Predator on USA õhuväe mitmeotstarbeline pika lennukestusega ja keskmistel kõrgustel lendav eemalt juhitav mehitamata õhusõiduk. Esmajoones kasutatakse teda seireks. Vajadusel võib õhusõiduk kanda ka relvastust. Varem on lennanud Eesti õhuruumis väiksemad militaarsed mehitamata õhusõidukid, nagu näiteks RQ-7B Shadow.

Kolonelleitnant Rebo sõnul on 2. jalaväebrigaadil Eesti kaitsmisel oluline roll, lähtudes brigaadi asukohast Lõuna-Eestis. „Olen olnud teenistuses Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana ja tunnen siinset piirkonda hästi. Minu jaoks on loogiline jätkata teenistust 2. jalaväebrigaadis pärast kogemuste omandamist kaitseväe peastaabis.“

Kolonelleitnant Rebo teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on olnud tagalapataljoni rühma-, kompanii- ja staabiülem. 2000 – 2001 osales kolonelleitnant Rebo staabiohvitserina välisoperatsioonil Bosnia ja Hertsegoviinas. Aastatel 2004 – 2007 teenis kolonelleitnant Rebo Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemana ning alates 2008. aastast on ta teeninud kaitseväe peastaabis erinevate osakondade ülemana.

Kolonelleitnant Rebo on lõpetanud 1997. aastal Sisekaitseakadeemia, 2002. aastal USAs logistikakolledžis logistikakursuse ning 2004. aastal Balti kaitsekolledži ühendjuhtimise ja kindralstaabi kursuse. Tal on magistrikraad Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžist.

2014. aastal 2. jalaväebrigaadi juhtima asunud kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud Riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end Ameerika Ühendriikide maaväe suurtükiväekoolis. 2011. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias.

Kolonelleitnant Mõts on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ning olnud suurtükiväegrupi ülem. Aastatel 2005 - 2012 teenis ta kaitseväe ühendatud õppeasutustes, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Ta on kirjutanud õppematerjali "Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused," mis on oluline õppevahend maaväeohvitseridele taktika ja staabitöö õpetamisel. Alates 2012. aastast oli kolonelleitnant Mõts Kirde kaitseringkonna ülem. Ta on osalenud välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana. Kolonelleitnant Enno Mõts jätkab teenistust kaitseväe peastaabis.

2. jalaväebrigaadi on 2014. aastal loodud kaitseväe manööverüksus, mille rahuaja koosseisu kuuluvad brigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon.