Uudised
-
Golfimängijad toetavad Carolin Illenzeri fondi„Suur au on võõrustada Niitväljal kaitseväge ja anda omalt poolt väike panus Eesti riigi kaitsevõime parandamiseks," ütles Niitvälja golfiklubi president Peeter Tohver. „Nii golfis kui ka riigikaitses on positiivsed emotsioonid olulised hea tulemuse saavutamiseks, pakkugem neid siis üksteisele ja ühtlasi toetagem pallide ostuga nende laste haridusteed."
Heategevuslikul golfiturniiril kogutud tuludest antakse 70% Carolin Illenzeeri fondi kasutusse ja 30% läheb turniiri auhinnafondi.
Üritus lõppeb helikopteri lennuga, kus kõik osalejate soetatud ja märgistatud golfipallid lastakse ülevalt alla griinile kukkuda. Märgistatud alale kukkuv pall võidab auhinna.
Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärk on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fondi patroon on president Toomas Hendrik Ilves. -
Ründelennukid teevad Eesti kohal madallende
Peamiselt lendavad ründelennukid A-10 madalalt Pärnumaa lõunaosas, Viljandimaal ning Kesk- ja Ida-Eestis. Ründelennukeid võib sel nädalal märgata ka Võrumaa taevas, kuid seal lennukid madalalt ei lenda.
Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Ründelennukid A-10 baseeruvad ajutiselt Ämari lennubaasis.
-
Jõhvis algab uue tankitõrjesüsteemi instruktorikursus
“Kursusel õpetatakse osalejatele nii relvasüsteemi kui omandatud teadmiste edasi andmist teistele,” ütles Viru jalaväepataljoni tankitõrjekompanii ülema ülesandeid täitev nooremleitnant Toomas Rein.
Loenguid ja praktilisi harjutusi viivad läbi Ameerika Ühendriikide maaväe instruktorid, kelle juhendamisel õpitakse relvasüsteemi kasutamist, hooldamist ja tõrgete eemaldamist. Kursuse kolmandal nädalal toimuvad ka relvasüsteemi lahinglaskmised keskpolügoonil.
Esimesed Javelin-tüüpi relvasüsteemid jõudsid 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Viru jalaväepataljoni käsutusse eelmisel nädalal. Kokku saab Eesti vastavalt Ameerika Ühendriikidega sõlmitud hankelepingule 80 laskeseadet ja piisaval hulgal rakette nii väljaõppe läbiviimiseks kui sõjaaja-üksuste lahingumoonavaruks.
Javelinid võetakse kasutusele Eesti kaitseväe jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus need järk-järgult vahetavad välja senised Milanid. Samuti on plaanis Javeline hakata kasutama Kaitseliidu maakaitseüksustes. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeritud ajavahemikku 2016-2018.
-
USA õhudessantväelased harjutavad koostööd Eesti kaitseväelastega
“Ameeriklased harjutavad õppusel peamiselt lahingkannatanu evakuatsiooni ja sellega seonduvaid protseduure,” ütles 2. jalaväebrigaadi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna tuletoetusohvitser major Meelis Laanemets. “Meie jaoks on see hea võimalus oma tööprotsessi ameeriklaste omaga võrrelda ja sealt oma järeldused teha.”
Eestlastega harjutatakse major Laanemetsa sõnul eelkõige sõidukikolonni eskortimist, selle tarvis on õhudessantväelaste käsutuses ka 12,7mm raskekuulipildujaga relvastatud maastikusõidukid HMMWW.
Õppus toimub Võrumaal asuvatel harjutusaladel, peamiselt tegutseb Võru Taara linnakus ööbiv Ühendriikide rühmasuurune allüksus Nursipalus.
Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 2. pataljoni 503D-kompanii kaitseväelased viibivad Võrus 12. septembrini, seejärel pöörduvad nad tagasi 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse.
-
Eesti kaitseväelased jõudsid sõudmise MMil medalikohale
Pronksmedali saavutanud võistkonnas on neljast mehest kolm staabi- ja sidepataljonis teenivad kaitseväelased. Võistkonnas on kapral Andrei Jämsa, kapral Kaspar Taimsoo ja kapral Tõnu Endrekson ning Allar Raja.
Kuldmedali võitis Saksamaa neljapaat ajaga 5.53,22, hõbeda Austraalia ajaga 5.54,75 ja eestlased said pronksi ajaga 5.56,34.
-
Kaitseväe meistrivõistlustel kergejõustikus võidutses Vahipataljon
Võistluse korraldanud 1. jalaväebrigaadi spordiohvitseri nooremleitnant Deevi Otsa sõnul oli osalejate huvi seekord tavapärasest suurem. “Sport on kaitseväelase elus olulisel kohal ning tõsiasi, et aasta-aastalt tõuseb ka meie meistrivõistluste kvaliteet, on selle heaks indikaatoriks,” ütles nooremleitnant Ots.
Kokku selgitati viies vanusegrupis parimaid granaadiviskes, kuulitõukes ning 200, 800 ja 1500 meetri jooksudes ning teatevõistluses. Meistrivõistlusel osales 117 võistlejat – esindatud olid nii 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, kaitseväe ühendatud õppeasutused, õhuvägi, merevägi, staabi-ja sidepataljon, Vahipataljon ning Kaitseliidu Järva ja Tartu malevad.
Kaitseväe meistrivõistlusele kergejõustikus said registreeruda nii ajateenijad, tegevväelased kui kaitseliitlased.
-
Ämaris maandusid USA hävitajad F-22
„Need lennukid opereerivad ainult väga valitud lennubaasides ning F-22 tänane maandumine on suur tunnustus kogu Eesti õhuväe professionaalsusele, millega tagame ööpäevaringse Ämari lennubaasi ning seire- ja juhtimisvõime toimimise tasemel, mis vastab ka maailma tugevaima õhuväe tipptehnika kasutamise nõuetele,” ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.
Augusti lõpust kuni septembri keskpaigani toimub neljast hävitajast F-22 koosneva Ameerika Ühendriikide lennusalga külaskäik Euroopasse. Tegemist on seda liiki ülimoodsate lennukite esmakordse visiidiga Euroopasse.
Visiit näitab Ameerika Ühendriikide panust Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja kinnitab liitlastele, et USAle on tähtis liitlaste julgeolek. Hävitajate eesmärk on ka harjutada koostööd liitlaste õhuvägedega ning tutvumislendude kaudu tundma õppida Euroopa õhuruumi. Ühtlasi on külaskäik heaks harjutuseks lennukeid vastuvõtvate riikide õhuvägedele.
Euroopat väisavad hävitajad kuuluvad USA õhuväe 95. hävitajate eskadrilli koosseisu, mis baseerub Tyndalli lennubaasis Floridas. Euroopas viibides baseeruvad hävitajad Saksamaal Spangdahlemi lennubaasis.
F-22 Raptor on USA õhuväe uusim hävitaja. Oma stealth-omaduste (varg tehnoloogia), relvastuse, avioonika, manööverdusvõime ning juhitavuse poolest loetakse lennukit maailma parimaks. Praegu on F-22 ainus uude, nii nimetatud viiendasse hävitajate põlvkonda kuuluv relvastuses olev hävitaja maailmas. Lennuki relvastuses on nii õhk-õhk kui ka õhk-maa relvad.
-
NATO peasekretär kindral Jens Stoltenberg osales Leedus NATO staabielemendi pidulikul avamisel
3.septembril osales NATO peasekretär kindral Jens Stoltenberg Leedus NATO staabielemendi pidulikul avamisel. Kindral Stoltenbergi sõnul on avamine suur samm suurema solidaarsuse, tugevuse ja valmiduse poole.
-
Rootsi kaitseväe kaitselogistika ülem külastas Eestit
„Oli väga praktiline ja vajalik külastus, saime palju uut ja olulist infot. Kindlasti sooviksime tulevikus näha kahe riigi kaitselogistikaalase koostöö tihedat jätkumist,“ ütles kontradmiral Engevall ja lisas, et lähitulevikus võiks näiteks logistikakooli ja meditsiinikeskuse tarvis luua teenistujate vahetusprogrammi Rootsi kaitseväe vastavate üksustega.
Kontradmiral Engevall soovis Eestis eelkõige tutvuda kaitseväe toetuse väejuhatusega, mille üheks peamiseks ülesandeks on igapäevane Eesti kaitseväe logistiline tagamine ja toetamine. Eriti huvitatud oli Rootsi delegatsioon Eesti siinviibivate liitlasriikide üksuste tagamise kontseptsioonist ja rakendamisest.
Lisaks külastas kontradmiral Engevall ka toetuse väejuhatuse logistikapataljoni, logistikakooli ja meditsiini väljaõppekeskust ning nende kevadel kasutusse võetud uusi kasarmuid Ämaris. Samuti tutvusid rootslased Ämari lennubaasi tegevuse ja infrastruktuuriga.
Visiidi ajal kontradmirali saatnud toetuse väejuhatuse ülema kolonelleitnant Kalev Koidumäe pidas kohtumist ja koostöö arendamist oluliseks. „Leian, et mõlemad riigid saavad kaitselogistika alaselt üksteisele midagi uut ja vajalikku anda,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.
Kaitseväe toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb üheteistkümnest struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist.
-
Kaitseväelane pidas Jõhvis kinni poevarga
“Olin parajasti sularahaautomaadi juures, kui kuulsin selja tagant lärmi. Pöörasin ümber ja nägin lehvitavat Rimi müüjat ning turvanaist, kelle korraldustele umbes kolmekümnendates mees reageerida ei soovinud,” ütles veebel Toluk.
Veebel Toluk ruttas seejärel kassa juurde ning toimetas puikleva kodaniku, kes oli oma poekoti õlu ja muude alkohoolsete jookidega täitnud, kaubanduskeskuse turvanurka. Ka jäi Toluk koos turvatöötajaga ootama lisapatrulli, mis umbes viie minuti möödudes saabus ning vargaga edasi tegeles.
Jõhvi Supermarketi kaupluse juhataja Leida Vahtla soovib Rimi otsustava sekkumise eest veebel Tolukit premeerida Rimi toodetest koosneva kingikotiga. Vahtla sõnul oli peale Toluki kaubanduskeskuses ka teisi kliente, kuid ainsana reageeris müüja abipalvetele keskuses viibinud Toluk.
“Aare panus intsidendi lahendamisel oli väga suur, sest turvatöötajal lihtsalt ei jätkunud rammu varga kinnipidamiseks. Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks kurikaelte elu märksa keerulisem,” ütles Vahtla.
Veebel Aare Toluk alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 2004. aastal. Varem Viru jalaväepataljonis mitmetel kaitseväelistel ametikohtadel teeninud Toluk teenib alates 2012. aastast Viru pataljoni 1. jalaväekompanii veeblina, olles vastutav muuhulgas allüksuse varustuse ja väljaõppe administratiivse toetamise eest.