Uudised

1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülema leitnant Vladimir Kolotõgini sõnul oli õppuse peamine eesmärk rühma rännaku, kaitse- ja ründelahingu põhialuste õpetamine ning kompanii ajateenijatest nooremallohvitseride juhtimisoskuse arendamine. 

"Jao- ja rühmaülemad said oma sõdurite juhtimisega hakkama ning on näha, et rühmad suudavad juba ühtse meeskonnana tegutseda," ütles leitnant Kolotõgin. 

Kokku osales Jõhvi ja Sompa vahelisel alal peetud väliharjutusel ligi 140 juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse kutsutud ajateenijat ning neid juhendanud kaitseväelast. Erinevatel päevadel kaitse- ja ründelahingut harjutades tegid sõdurid üksteisele ka 
vastutegevust. Õppusel kasutati paukpadruneid ja signaalrakette ning ajateenijatel oli kaasas kogu neile määratud relvastus, sealhulgas tankitõrjesüsteemid Milan ja Mapats.

1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülesanne on teiste brigaadi allüksuste toetamine või iseseisev lahingutegevus võitluses vastase soomustehnikaga. Kompanii paikneb alaliselt 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus.

„Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ülemad on omavahel regulaarselt kohtunid juba pea 20 aastat. Soome ja Rootsi kolleegid osalesid esimest korda ning mõlemale oli see ka esimeseks korraks külastada Āmari Lennubaasi,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. „Leidsime ühiselt, et selline koordinatsioon on väga vajalik turvalisema õhuruumi tagamiseks piirkonnas ning koostöö süvendamiseks.“

Külalisted tuvusid Eesti õhuväe, Ämari lennubaasi, õhuturbe rotatsiooni Hispaania üksuse ning Eesti ja USA õhuväe väliõppuse käiguga. Peamisteks nõupidamisteemadeks olid ühisõppuste korraldamine ning koostöö väljaõppe valdkonnas. Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ülemad arutasid ka kolmepoolseid koostööküsimusi, eelkõige ühise õhuseiresüsteemi BALTNETi arengut ning üksteise õhuruumi kasutamist õppustel.

Kohtumisel osalesid Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien, Läti õhuväe ülem kolonel Aivars Mežors, Leedu õhuväe ülem kolonel Audronis Navickas, Rootsi õhuväe ülem kindralmajor Micael Bydén ning Soome õhuväe ülem kindralmajor Kim Jäämeri.

BALTNET on Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem, mille rajamist alustati möödunud sajandi viimastel aastatel. Balti riikide ühinemisel NATOga 2004. aastal lülitati BALTNET NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemi. Seega on BALTNET suure NATO süsteemi üks orgaanilisi ja lahutamatuid allsüsteeme. 

“Harjutusel paneme ajateenijad tegutsema ühtse meeskonnana. Selleks peavad nad teadma nii enda kui oma kaaslaste rolli lahinguväljal ning saama aru meie üksuse ülesandest brigaadi tegevuses,” ütles õppust juhtiv suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Nii harjutavad juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabunud kaitseväelased Rutjal brigaadi relvastusse kuuluvate 155 millimeetriste haubitsate paigutamist positsioonidele ning hõivatud positsioonide kaitsmist, tegevust õhurünnaku, varitsuse ja miiniväljale sattumise korral ning ka haavatute evakueerimist ja sõjavangide käitlemist.

Homme lõppevale väliharjutusele järgneb 6. aprillil algav nädalane pataljonitasemel väliharjutus, mis kulmineerub ajateenijate kaks päeva kestvate lahinglaskmistega Kaitseväe keskpolügoonil.  20.-25. aprillil osaletakse aga 1. jalaväebrigaadi hindamisõppusel Tornaado, kus suurtükiväepataljon harjutab koostööd teiste brigaadi relvaliikidega.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, sõjas toetatakse aga kaudtulega lahingüksuste tegevust.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on igal aastal toimuva kohtumise eesmärgiks parendada sõjakoolide omavahelist koostööd. „Iga kokkusaamine keskendub vastuvõtja riigi haridussüsteemi tutvustamisele, millest teiste riiki sõjakoolide ülemad saavad loodetavasti mõtteid edasiarendusteks oma koolides,“ ütles kolonel Herem. „Samuti saavad koolide ülemad nende päevade jooksul erinevaid koostöövõimalusi välja pakkuda.“

Eelmise aasta kokkusaamise tulemusena osalevad Eesti mereväelased lätlaste väljaõppes Liepajas ning lahingukool on alustanud koostööd Läti allohvitseride kooliga. Rakendusuuringute keskusel on loodud kontaktid teadus- ja arendustegevuse rikastamiseks, näiteks tehakse Riias asuva strateegilise kommunikatsiooni oivakeskusega ühisteadusprojekti propagandasõja teemal.

Kolonel Heremi sõnul peaks kadettide õpetamine sarnastel viisidel toetama olulisel määral kolme riigi ohvitseride koostööd. „Rahvusvahelistumise eesmärk ei ole sarnaneda tavaliste ülikoolidega, kus üritatakse seeläbi tõsta oma kvaliteeti või konkurentsivõimet,“ ütles kolonel Herem. „Koolidevahelise ühistegevusega üritame parendada kolme riigi kaitseväelaste omavahelist koostööd.“

Täna kohtusid sõjakoolide ülemad Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutustes, homme ja ülehomme viibivad nad Võrus lahingukoolis. Kolme päeva jooksul tutvustab kolonel Herem oma välismaa kolleegidele ohvitseride ja allohvitseride haridussüsteemi ning annab ülevaate senistest saavutustest teadus- ja arendustegevuses.

„Kindlasti mõjuvad uued tingimused hästi nii ajateenijate kui ka tegevteenistujate motivatsioonile,“ ütles major Kraav pärast rivistust. „Ämari baasi territoorium on väga kena ning teenistujatelt oleme saanud igati positiivset tagasisidet. Järgmise kutsega saabuvad ajateenijad saavad kogeda juba algusest peale täielikult kaasaegseid ja väljaõpet igati soodustavaid tingimusi.“

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine.

Logistikapataljoni ja temaga koos Marja tänaval asunud logistikakooli uueks asukohaks sai Ämari linnak, kuhu sel aastal valmis neile kaks kaasaegset kasarmuhoonet. Lähitulevikus kolib sinna ka toetuse väejuhatuse tervisekeskuse meditsiini väljaõppekeskus.

"Nüüd juba traditsiooniks kujunenud võistluse eesmärk on hoida sõprussidemeid meie hea koostööpartneri Soome kaitsejõudude suurtükiväe ohvitseridega ning samas anda meie enda reservohvitseridele võimalus värskendada oma erialaseid teadmisi, " ütles maastikuvõisluse "Põhisuund" läbiviija 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni suurtükiväekooli kursuseülem nooremleitnant Ain Tõnissaar. 2005. aastast korraldatud võistlusel tuleb osalejatel kokku läbida viis kontrollpunkti, kus tuleb näidata oma oskusi nii sihtmärgi osutamises, tulejuhtimises, mõõdistamises kui relva suunamises sihtmärgile.

Võistluse peaauhinna, graveeringuga 105 mm haubitsa hülsi, võitis Karl Reinkubjas, kes läbis üheksakilomeetrise maastikuraja ajaga 1 tund ja 26 minutit. Talle järgnesid Argo Allik ajaga 1 tund ja 29 minutit ning Egon Leemets, kelle kulus raja läbimiseks 1 tund ja 38 minutit. Kiireima  orienteeruja tiitli võitis Ott Riiel ning parimaks reservväelaste juhendajaks valiti kadett Kaido Jõgi.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, sõjas toetatakse aga kaudtulega lahingüksuste tegevust.

Reservohvitseride baaskursusel osaleja, Postimehe endise vastutava väljaandja Mart Luige sõnul soovib ta algaval kursusel teada saada, kuidas varasemat tsiviilelust saadud juhtimiskogemust kaitseväes rakendada. „Eesti julgeoleku üheks olulisemaks alustalaks on rahva oma kaitsetahe,“ ütles Luik. „Seda on aga vaja toetada ka väljaõppel omandatavate oskustega.“

Väljaõpe on jagatud nelja õppemoodulisse ning sellest võtab osa 22 kursuslast erinevatelt elualadelt. Kaheksa nädalaga läbivad kursuslased jalaväerühma ülema lühikoolituse, kus õpivad välioskusi, topograafiat ja esmaabi andmist ning omandavad teadmisi taktikast, kaitseväe relvastusest ja määrustikest.

Reservohvitseride baaskursusel osalev kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov loodab õppe käigus uusi oskusi omandada. „Mul on ajateenistusest möödas kümme aastat ja reservohvitseride baaskursusel osalemise eesmärgiks on ühest küljest meenutada sõjaväelisi oskuseid, teisalt on mulle ka tööalaselt kasulik näha, kuhu kaitsevägi just kaitseväelase vaatenurgast vahepealse kümnendiga arenenud on,“ ütles Vseviov.

Reservohvitseride baaskursus annab sõjaväelise väljaõppe riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele ning sinna sai kandideerida vabatahtlikkuse alusel. Kursuse lõpetajad saavad reservohvitserideks ning edasi toimub enesetäiendamine reservväelaste õppekogunemistel ja täienduskursustel. Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldati 1997. aastal.

„Kuna julgeolekuolukord maailmas on viimase aasta jooksul oluliselt muutunud, siis on sellised ühisõppused meie jaoks väga olulised. Taolised õppused on alliansi heidutusmeetmetes võtmetähtsusega ja näitavad igale potentsiaalsele agressorile, et NATO on maailma võimsaim sõjaline ühendus, mida oleks targem mitte proovile panna,“ ütles kaitseminister Sven Mikser õppuse avatseremoonial peetud kõnes ja lisas, et lähiajal Eesti taevas lendavad USA hävituslennukid on märk meie headest liitlassuhetest.

Kuni 17. aprillini aset leidva õppuse keskmeks on Eesti ja USA õhuväe ühisharjutused ning koostegutsemisvõime edasiarendamine. Lisaks õppusel plaanitud madallendudele hävitatakse esimest korda kaitseväe keskpolügoonil maapealseid sihtmärke lennukite pardarelvadest kasutades lahingumoona. Lennukid kasutavad õppusel nii pardarelvi kui ka erinevaid pomme ja rakette, mis on nii lahing- kui ka õppeotstarbelised.

„Algav õppus rakendab ja paneb proovile kõik Eesti õhuväe inimesed, sest nii mahukat ja kõiki meie inimesi hõlmavat õppust pole Eesti õhuväel varem olnud. Meie õhutulejuhid juhivad hävitajate tuld keskpolügoonil, radari- ja õhuseiremeeskonnad annavad pilootidele situatsiooniteadlikkust ning lennuvälja personal toetab õppust kõigi maapealsete tegevuste sujuva korraldamisega,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Õppusel osalevad ka Soome ja Rootsi, kuid kummagi riigi lennukid Ämaris ei maandu. Ameerika lennukid kohtuvad Soome ja Rootsi lennukitega nende riikide õhuruumis ehk kõigi kolme riigi õhuväed saavad harjutada omavahelist koostööd. Eesti õhuväe ülesandeks on õhuruumi kontroll ning suur osa õhutule juhtimisest.

Õppuse käigus sooritatakse õhk-õhk ja õhk-maa harjutusi ning õhus tankimist. Osa harjutusi toimub mitme kilomeetri kõrgusel Eesti õhuruumis ja on seega maapealsele vaatlejale nähtamatud, osa toimub aga madalatel kõrgustel, mida võib märgata kaitseväe keskpolügooni ümbruskonnas – õhuruumis, mis ulatub Aegviidust Kiviõlini, ning Tamsalust mereni.

Õppusel osaleb Ameerika Ühendriikide õhuväe 31. hävitajate tiiva 510. eskadrill, mis baseerub alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias. Väliõppuse ajal asub hävitajatega F-16 relvastatud eskadrill Ämari lennubaasis.

Koos hävitajatega saabub Eestisse ka ligi kolmsada ameerika õhuväelast. Eesti õhuvägi tagab USA liitlaste sõjatehnika ning meeskonna vastuvõtu ning lennubaasi poolse teeninduse. 

Teavet ühisõppuse ja madallendude kohta leiab veebilehelt .

“Täna vande andnud ajateenijate lendu võib esile tõsta nende tubliduse poolest, mille heaks näiteks on tõsiasi, et kolmekümne seitsmest ajateenijast neli teenis välja sõdurieksami kuld- ning tervelt kakskümmend kaks sõdurit hõbemärgi,” ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen.

Truudusetõotuse andmise tseremooniat olid jälgima kutsutud ka ajateenijate lähedased, kellele pärast rivistust tutvustati Viru jalaväepataljoni ajateenijate olmetingimusi ning pataljoni relvastust, sealhulgas soomukeid.

Pärast vande andmist ootab sõdureid õppimine nooremallohvitseride ning autojuhtide eriala kursustel ning nemad hakkavad instruktoritena õpetama juuli- ja oktoobrikutsega 1. jalaväebrigaadi ajateenistusse saabuvaid kaitseväelasi.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest.

1.jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva ja Jõhvi linnakus paikneva Viru jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Läbi Eesti teel kodubaasi Saksamaal Vilseckisse teevad Ameerika Ühendriikide kaitseväelased kolmes linnas peatuse, et näidata huvilistele oma üksuse relvastust ja tehnikat. Samuti on üritusele kaasatud noorkotkad, kodutütred, veteranid ja kaitseministeeriumi esindajad.

Ameeriklased avavad laupäeval näitused kell 9 Türil kultuurimaja ees, kell 9 Paides samuti kultuurimaja juures ning kell 12 Pärnus teater Endla esisel platsil.

Pärnu näitusel esitlevad oma relvastust ja tehnikat ka kohalikud kaitseliitlased ning soovijaile jagatakse sõdurisuppi. Türil ja Paides kestab näitus kaks ning Pärnus neli tundi. Sobiva ilmaga võib Pärnus näituse ajal näha ajavahemikul 12-16 linna kohal lendamas Ameerika Ühendriikide maaväe helikoptereid Black Hawk.

Ameeriklased ja nende tehnika liigub Tapalt Pärnusse kahes kolonnis, kus on kokku üle neljakümne sõiduki.

Lisaks toetusmasinatele liiguvad kolonnides ka ligi kakskümmend soomustransportööri Stryker. Pühapäeva hommikul suunduvad nad Ikla piiripunkti kaudu Saksamaale.

USA hoiab Eestis kompanii suurust roteerivat üksust, see on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärk on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine.