Uudised

“Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO liitlaste kohalolu Eestis on meie jaoks oluline, sest see on heidutuseks igale võimalikule agressorile ja näitab ilmekalt, et NATO teeb oma liikmete kaitsmiseks kõike, mida vaja, “ ütles oma tervituskõnes kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran. “Legendaarsele kindral Abramsile meeldis rõhutada lahinguvalmiduse olulisust ja Ameerika Ühendriikide üksuse paiknemine Eestis annab meile hea võimaluse koos harjutamiseks ja uute teadmiste omandamiseks.”

Kantsler tänas Ameerika Ühendriikide kaitseväelasi, et nad on Eestisse kaasa võtnud nii kindral Abramsi mõttemaailma kui kindrali järgi nime saanud tankid. “See annab kindlasti uue mõõtme meie harjutustele,” lisas ta.

Tervitustseremoonial osalesid lisaks kaitseministeeriumi kantslerile Ameerika Ühendriikide saatkonna asejuht Chever Voltmer, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning teised Eesti ja liitlasriikide esindajad.

Eelmisel nädalal Eestisse jõudnud Ameerika Ühendriikide kaitseväelased teenivad siin kolm kuud ning võtavad osa nii Kaitseliidu õppusest Hunt kui kaitseväe suurõppusest Siil 2015, kus ameeriklased teevad koos Eesti ajateenijatega ja Ühendkuningriigi jalaväelastega vastutegevust 1. jalaväebrigaadi allüksustele.

Uus Ameerika Ühendriikide rotatsioon koosneb ühest tankirühmast ja kahest rühmast õhudessantväelastest. Tankirühm kuulub Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi koosseisu, õhudessantväelased 173. õhudessantbrigaadi. Viimasest üksusest olid pärit ka esimene Ameerika Ühendriikide Eestis paiknenud allüksus, mis maandus Ämaris möödunud aasta kevadel.

3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi rohkem kui 200 aastat tagasi ja on osalenud 12 sõjas ning saanud üksusena rohkelt tunnustusi. Rügement on osalenud mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades, aga Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. 7. jalaväerügement on osa 3. jalaväediviisist, hüüdnimega  Rock of the Marne, mille üksus sai I maailmasõjas Marne'i lahingus üles näidatud vapruse eest.

Üksuse paiknemine Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärgiks on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine. USA hoiab Eestis kompanii suurust roteerivat üksust.

"Õppekogunemisele on kutsutud reservväelastest rühma- ja jaoülemad, kes värskendavad õppuse Siil eel enda erialaseid teadmisi ning täiendavad oma pedagoogilisi oskusi selleks, et pakkuda mais toimuval suurõppusel oma sõduritele parimal tasemel väljaõpet," ütles pioneeripataljoni staabi ülem major Ainar Afanasjev.

Pioneeripataljoni reservõppekogunemine kestab kaks nädalat. Esimesel nädalal läbivad põhjalikuma erialase ettevalmistuse rühmaülemad ning järgmise nädala alguses liituvad nendega jaoülemad, kelle vastutusala sõdurite välaõppe planeerimisel on väiksem. Järgmise nädala kolmapäeval alustatakse juba üheskoos taktikaliste harjutustega Tapa linnaku territooriumil ja selle lähiümbruses.

Reservõppekogunemine lõpeb reedel, 10. aprillil. Õppekogunemisel osalenud pioneerid naasevad taas teenistusse mai alguses, et võtta osa enam kui 13 000 osalejaga suurõppusest Siil 2015.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Tapa linnakus asuva pioneeripataljoni ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust liikumisetagamise, tõkestamise ja välikindlustamisega.

Kolonel Herem selgitas vanemallohvitseridele kaitseväe väljaõppe tahke, mis on mõnevõrra teistmoodi kui palgaarmeedes. „Võrreldes rahuaegse teenistusega peavad meie ohvitserid ja allohvitserid olema sõja ajal valmis palju suuremat vastutust võtma ning juhtima astme võrra kõrgemaid üksuseid,“ ütles kolonel Herem. „See on väga sarnane süsteem nende allohvitseride õppes.“

Allohvitseride visiit jätkub homme Võrus, kus veeblid tutvuvad põhjalikumalt allohvitseride kursuste õppekavadega lahingukoolis ning ülehomme külastavad nad Ämari lennubaasi. Marylandi rahvuskaart on Kaitseliidu partnerorganisatsioon. Külastuse üheks eesmärgiks on arendada senisest enam ka koostööd rahvuskaardi ja kaitseväe vahel.

Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul harjutatakse õppusel tegevust nii konventsionaalsete kui ka mittekonventsionaalsete ohtude korral.

„Õppus annab ülevaate allüksusekursuse senisest õnnestumisest või puudustest, millega saab arvestada kompanii osakursusel,“ ütles Tõevere ja lisas, et õppuse senisele õnnestumisele on suures osas kaasa aidanud aspirandid, kes suudavad edukalt rakendada seni kogutud taktikalisi teadmisi.

Eile alanud ja neljapäeval lõppeval õppusel harjutab rühmasisest koostööd ligi 700 suvel ja sügisel teenistusse tulnud ajateenijat, kes praeguseks on juba läbinud sõduri baaskursuse ja erialakursused. Lisaks Kuperjanovi pataljonis ettevalmistatavatele jalaväe-, staabi- ja tagalakompaniidele ning miinipildujapatareile osaleb õppusel ka 1. jalaväebrigaadi luurekompanii.

Raba15 on rühmade tegevuse koostöösõppus, mille käigus hinnatakse allüksuste tegevust rännaku sooritamisel, kaitsele asumisel ja kaitsetegevuses, aga samuti tegutsemist rünnakul ning varitsusel. Lisaks saavad tuleristsed toetusüksused, kes peavad olema valmis pataljoni tegevust toetama toiduga ja meditsiiniabiga ning tagama relvastuse ja varustuse täiendamise.

Rohkem kui saja riigi kaitseväe juhatajad ning diplomaadid kutsus kokku ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. ÜRO peasekretär rõhutas oma sõnavõtus tarvidust kiiresti ning asjakohaselt reageerida maailma eri paigus tekkivaile kriisidele, selleks peab ÜRO tõhustama oma väeplaneerimisvõimet. Kohtumisel kõnelenud asepeasekretär rahuvalve alal Herve Ladsous nentis, et rahuvalve on ja jääb kõige tõhusamaks tööriistaks, millega rahvusvaheline kogukond saab sekkuda probleemsetes riikides ning piirkondades. Asepeasekretäri hinnangul on olulisel kohal ka rahuvalve ennetav iseloom, mis on mitmes kriisipiirkonnas hoidnud ära võimalikud negatiivsed arengud.

Kindralleitnant Riho Terras toonitas oma sõnavõtus vajadust luure- ning eelhoiatusvõimekuse tõstmise osas rahuvalveoperatsioonidel. Kaitseväe juhataja sõnul on siin väga heaks näiteks MINUSMA missioon Malis, millel osalevad ka Eesti kaitseväelased. „Malis rakendatud uudne kontseptsioon, mis aitab koguda ja analüüsida erinevaist allikaist pärinevat luureinfot on osutunud tõeliselt efektiivseks. Sarnase kontseptsiooni rakendamine on hädavajalik ka teistel rahuvalveoperatsioonidel,“ ütles kindralleitnant Terras.

Kindralleitnant Terras teavitas oma kolleege ka Eesti otsusest suurendada märkimisväärselt panust ÜRO operatsioonidesse, nimelt saadab Eesti mais Liibanoni UNIFILi missioonile rühmasuuruse üksuse.

Eesti kaitseväelased on ÜRO rahuvalvemissioonidel osalenud alates 1995. aastast, kui UNPROFORi missiooni koosseisus Horvaatias alustas teenistust esimene kaitseväe üksus. Täna osalevad Eesti kaitseväelased ÜRO missioonidel Malis ning Lähis-Idas.

„Harjutuse mõte oli anda ajateenijatele võimalus end kontrollitud keskkonnas proovile panna ning samas välja selgitada meie jaoks õppurite individuaalsed tugevused ja nõrkused,“ ütles harjutust juhtinud Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülem leitnant Ivo Peets.

Peetsi sõnade kohaselt on harjutuse tulemuste analüüs heaks allikaks edasise väljaõppe planeerimisel. „Toimunu näitas väga selgelt, kes on kohati tormakas ja kes liiga häbelik, kellele meeldib käskida ja kellel on üle keskmise analüüsivõime. See info aitab meil edasist väljaõpet paremini korraldada ning koolitada brigaadile juuli- ja oktoobrikutse tarvis parimad võimalikud instruktorid,“ lisas Peets.

Harjutuse üllatusfaas algas eilse õppepäeva lõpus kell kuus, mil viimased kolm päeva jao kiirrünnakut harjutanud ja varahommikust üleval olnud ajateenijad linnakusse naastes varitsusele sattusid. Varitsuse tulemusena tekkis vastavalt korraldajate soovile ajateenijate allüksuses liivakottidest „haavatu“, kes tuli toimetada väeosa meditsiinipunkti. Peale kannatanu evakuatsiooni ja orienteerumist maastikul jõuti kasarmusse tagasi enne keskööd, mis andis kalevlastele võimaluse tunni magada.

Kell üks suundusid tulevased nooremallohvitserid häire korras taaskord rännakule, tagasi linnakusse jõuti viis tundi hiljem peale erinevate ülesannete täitmist ja õppuripagunite kättesaamist. Viimase pingutusena pidid ajateenijad täitma meeskonnatöö ülesandeid: lahendada geomeetriaülesandeid, transportida haavatut läbi miinivälja ning ületada meeskondlikult hoovile püstitatud takistusi.  Kõiki ülesandeid ühendas põhimõte, et eduka lahenduse võti peitub meeskonnatöös, selgetes käskudes ning otsustusvõimelise juhi olemasolus.

1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Kolmenädalase kursusel osalevad ajateenijad ja kaadrikaitseväelased saavad nii teoreetilised teadmised kui praktilised kogemused tööst laevameeskonnas ning merekeskkonnas tegutsemisest. Lisaks õpetatakse neile tegutsemist häireolukorras ning kuidas hakkama saada üle laevaparda sattudes, samuti meresõjanduse ajalugu ja teooriat.

Kursuse kõige raskemaks, aga tagasiside põhjal ka kõige põnevamaks peetavaks harjutuseks on enesepääste õppus, kus osalejatel tuleb veeta ööpäev merel päästeparves ning lõpetuseks lasta end helikopterile vintsida.

„Olenevalt ilmaoludest võib parves väga ebamugavaks minna. Pärast ööpäeva möödumist ja kopteri saabumisel on selline tunne, et sind tullaksegi reaalselt päästma. Kõik igapäevamured on selleks hetkeks unustatud,“ ütles mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Krister Sooväli.

Enne parveharjutust õpitakse öistel basseiniharjutustel veelpüsimist, uppuja päästmist, sukeldumist ning vettehüppeid.

Pärast kursuse läbimist saavad edukalt lõpetanud õiguse teenida Eesti mereväe laevadel ja võimaluse asuda erialakursusele. Ajateenijate erialavalikusse kuuluvad sidemadruse, tekimadruse, relvastusmadruse ja koka erialad.

Mereväelaste baaskursusel osaleb 25 ajateenijat ning 5 kaadrikaitseväelast. Ajateenijad on äsja lõpetanud sõduri baaskursuse Vahipataljonis, mis alates selle aasta märtsist asub Miinisadamas vastselt renoveeritud kasarmus.

Mereväelase baaskursused toimuvad mereväekoolis kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Mereväe laevastiku kooseisu kuuluv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning viib läbi täiendus- ja ümberõpet. Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes. Kool töötab välja õppekavu, juhendeid ning valmistab ka õppevahendeid.

“Tänane õppusepäev on tunnistus sellest, et eelnevate õppuste ja harjutuste jooksul on kaitsevägi, õhuvägi, lennuamet ja lennuliiklusteenistus saanud väga hea ettevalmistuse ning suutnud praeguse koostööharjutuse ette valmistada selliselt, et on võimalik kasutada lahingmoona,” ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk. “Rahuaja tingimustes tähendab see vähemalt kaheksa erineva asutuse üheaegset ning koordineeritud koostööd.”

USA 510. eskadrilli hävitajad F-16CM hävitasid maapealseid sihtmärke keskmise suurusega pommidega. Ühisõppusel kasutatakse õhk-maa polügooni ning õhk-õhk treeningalasid. Osa harjutusi toimub mitme kilomeetri kõrgusel Eesti õhuruumis ja osa toimub madalatel kõrgustel kaitseväe keskpolügooni kohal.

19. märtsist kuni 17. aprillini toimub Eesti õhuruumis Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisharjutused aitavad arendada kahe riigi koostegutsemisvõimet. Samuti annab ühisõppus olulise panuse Eesti julgeoleku tugevdamisse.

“Meie ja Ühendriikide meedikute tegutsemine on tegelikkuses väga sarnane, vahe seisneb detailides. Näiteks on meil kasutusel mõned vahendid, mida ameeriklased kasutanud ega näinud pole. Samas õppisin neilt ise paar head nippi, mida oma igapäevases töös kasutada saan,” ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse koolitusõde Heiko Porval, kes eestlaste ja ameeriklaste ühiskoolitust korraldab juba teist aastat.

Terve päeva väldanud õppepäeva hommikupoolikul tegeleti teoreetilise osa kordamisega, pealelõunal lahendati koolitajate poolt antud praktilisi ülesandeid, mille aluseks olid tegelikud intsidendid. Näiteks pidid meedikud andma erakorralist meditsiiniabi tagurdava maasturi alla jäänud patsiendile ning toimetama haiglasse elumaja seitsmendalt korruselt murule kukkunud inimese. Situatsiooni lahendamisele järgnes tagasiside, kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla koolitajad militaarmeedikute tegevusele oma hinnangu andsid.

Kaitseväe meedikud peavad sarnaselt tsiviilmeedikutega läbima oma kvalifikatsiooni hoidmiseks kalendriaastas teatud hulgal täiendkoolitusi, õdede puhul on iga-aastaseks normiks kuuskümmend koolitustundi.

​„Auhinnatud kampaania on oluline ja kõige agressiivsem osa sõjakooli aasta läbi käivas turunduses, selleks valitud meediakasutus peab olema hästi läbimõeldud," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi.

Efektiivse meediakasutuse kategoorias hindasid žüriiliikmed eelkõige konkursile esitatud töö tulemuslikkust. Hindamise kriteeriumiteks olid põhjendus strateegia valikule, sihtrühma uuringud, idee ja teostus.

Konkursile esitatud sõjakooli kampaania kestis 2014. aasta aprillist juulini ja oli suunatud eelkõige keskkooliõpilastele ja ajateenistuse juba läbinutele.  Kampaanias kasutati peamiselt e-kanaleid, väli- ja kinoreklaami.

Kõrgema sõjakooli kampaania esitas konkursile meediabüroo Vizeum, kes on sõjakooli kampaaniat teinud koostöös kaitseväe ühendatud õppeasutuste, värbamiskeskuse ja reklaamibüroo DDB Eestiga aastast 2012.