Uudised

Navigatsiooniteele jäänud umbes viie meetri sügavusel merepõhjas kinni olnud torpeedo segas sadamat kasutanud sügavama süvisega laevu. Kõrvaldatud torpeedo pikkus oli üle kolme meetri ning diameeter üle 50 sentimeetri. Torpeedos lõhkeainet ei olnud ning tugevate roostekahjustuste tõttu ei ole miinituukritel seni õnnestunud määrata selle täpset tüüpi, kuid arvatavasti oli tegemist Teisest maailmasõjast pärit Vene päritolu torpeedoga.

„Töö oli suhteliselt keeruline ja ajakulukas, sest torpeedo oli poolenisti liiva ja savi sees kinni,“ ütles tuukrigrupi 1. tuukrimeeskonna vanem veebel Mildon Ader. Torpeedo kättesaamiseks kasutati veesurvepumpasid ja tõstekotte. Tõstekottide külge kinnitatuna toimetati torpeedo paadiga Miinisadamasse ning tõsteti tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardakraana abil kaldale. Kokku ligi neli tundi väldanud operatsiooni juhtis nooremveebel Mihkel Naagel 2. tuukrigrupist.

Pragu veel on torpeedo edasine saatus lahtine – see võib jõuda meremuuseumisse, jääda tuukritele väljaõppevahendiks või minna utiliseerimisele.

Mereväe laevastiku koosseisus tegutsevasse tuukrigruppi kuuluvad miinituukrid, kelle peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Mereväe miinituukreid kasutatakse peamiselt olemasolevate koordinaatidega lõhkekehade juurde sukeldumiseks ja nende kahjutustamiseks. Samuti võidakse määratleda erinevad otsingualad, mis tuleb kontrollida ja lõhkekehadest puhastada.

„Siil Konnat pidas endast suuremate kiskjatega maha karmi võitluse ning näitas mida tähendab, et iga okas loeb ja nüüd taastub ta oma uues elukohas Tallinna loomaaias,“ ütles projekti eestvedaja nooremleitnant Taavi Karotamm kaitseväe peastaabist. „Kuna antud siil aitas meid ka ühe siile tutvustava video loomisel ja kaitseväe suurima õppuse nimi on samuti Siil, nägime tema toetamist ainuõige sammuna.“

Siil Konnat sattus loomaaeda pärast seda kui heatahtlik möödakäija ta metsast kiskjate poolt vigastatuna leidis ja loomaarstile viis. Pärast esmast ravi toimetati Konnat, kelle vigastused ei võimalda tal enam looduses hakkama saada Tallinna loomaaeda.

"Kaitseväe soov meie juures elava siili vaderiks hakata on vägagi tervitatav," ütles Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. "Vaderite panus mõjutab tuntavalt loomaaia ja loomade käekäiku ning mida rohkem meie loomad toetajaid leiavad, seda parem."

4.–15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just üksuste formeerimise, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harjutamisele. Lisaks harjutatakse läbi 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ja taktikalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Oma panuse siil Konnati ja Tallinna loomaaia toetamiseks saab anda iga hea Eesti inimene, tehes MTÜ Tallinna Loomaaia Sõprade Selts arveldusarvele EE432200221010716613 annetuse selgitusega „Siil“.

„Laskelaagri eesmärgiks on jao lahingutegevusest tervikpildi andmine ning võimalikult sidusa ja realistliku tegevustiku harjutamine,” ütles pioneeripataljoni ülem major Vesse Põder. Põderi sõnul läheb õppusel näiteks kaitselahing üle rünnakuks, millele omakorda järgneb kiirvaritsus. Samuti mängitakse kolme päeva jooksul läbi olukord, kus patrulliv lahingpaar satub vastasega tulevahetusse. “Lisaks reakoosseisule asetab selline stsenaarium kõrgeid nõudmisi meie ajateenijatest jaoülematele, kes õpivad olukorraga kiiresti kohanema ning kriitilistel hetkedel otsuseid langetama,” ütles pioneeripataljoni ülem.

Kokku võtab harjutusest osa 144 ajateenijat ja 16 tegevväelast. Pioneeripataljoni peamine ülesanne on aeglustada, raskendada või peatada vastase üksuste ja lahingumasinate liikumist või manöövreid ning toetada oma üksuste manöövrit liikuvuse tagamise teel. Pioneeripataljoni ajateenijatele õpetatakse miinide käsitsemist, lahingdemineerimist, välikindlustamist, pioneeritehnika kasutamist ja tõkete rajamist, lisaks antakse pioneeridele jalaväelase baasteadmised.

„Oleme viimaste aastatega praktiliselt nullist arendanud välja arvestatava veteranipoliitika, mis pöörab tähelepanu ka neile, kellel teenistuses nii hästi pole läinud, kes aga riigi nimel on toonud ohvriks oma tervise,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Terrase sõnul on riigi toetus oluline, kuid miski ei asenda inimlikku hoolt ja märkamist, et aidata vigastatutel elada täisväärtuslikku elu. „Vigastatud kaitseväelaste osalemine eelmise aasta Võitmatute mängudel on näide eneseületusest, mis on eeskujuks igale sõdurile,“ lisas ta.

Võitmatute spordimängudel Londonis võitsid haavatud veteranid kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali.

Praegu saavad vigastatud kaitseväelased, nagu teisedki veteranid, riigi kulul õppida, vajadusel kvaliteetsed proteesid, taastusravi, samuti kindlustab kaitsevägi neile teenistuskoha. Lisaks aitab kaitsevägi leida paraspordialasid, millega tegeleda. Nii mõnigi vigastatud kaitseväelane on ka pärast haavata saamist osalenud sõjalistel operatsioonidel.

Sotsiaalset tuge pakub kaitseväes toetusteenuste keskus. Kaitseväe juhataja kohtub regulaarselt vigastatud kaitseväelastega.

Paari-kolme tunni jooksul eile hilisõhtul veeres laevale sada erinevat sõidukit, sealhulgas 14 üle kolmekümne tonni kaaluvat lahingsoomukit CV9035 ning kuus Leopard 1 baasil ehitatud ja enam kui nelikümmend tonni kaaluvat toetustanki.

“Sadama vaatenurgast polnud hollandlaste soomusmasinate käitlemine midagi erakordset – suudame päeva jooksul vastu võtta kordades rohkem tehnikat ja varustust kui selleks siiani vajadus on olnud,” ütles Paldiski Lõunasadamas tegutseva ESTEVE Terminal ASi juhataja Üllar Raad.

Raad lisas, et kõik Lõunasadama üheksa kaid kannatavad sajatonniste masinate liiklemist. Hollandlaste tehnika saabus Paldiskisse ühe laevaga ning kasutas sildumiseks ühte neljast rambiga kaist.

Liitlaste soomustehnika transportimiseks on Eestis siiani kasutatud nii mere- kui raudteed: näiteks ameeriklaste hetkel Eestis viibiva kompanii Stryker-tüüpi soomustransportöörid saabusid 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse Saksamaalt rongiga.

Öösel Eestist lahkunud Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi 44. pataljoni soomustehnika jõudis Eestisse 2. veebruaril Paldiski Lõunasadama kaudu. Siin viibitud kolme ja poole nädala jooksul võtsid hollandlased osa nii Scoutspataljoni iga-aastasest talvelaagrist kui Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraadist Narvas.

Õhutõrjekahuri lahinglaskmised on juuli- ja oktoobrikutsega ajateenistusse tulnud  kaitseväelaste üksuseõppe osa ja õhutõrjekahuriga sai lasta iga õppusel osalenud ajateenija.

"Sõdurid lasid 500 ja 600 meetri kaugusel asuvaid maasihtmärke, 23mm kaliibriga mürske oli igal osalejal kasutada kokku 80," ütles laskmiste läbiviija õhutõrjepataljoni tulepatarei ülem kapten Kaimo Jürnas. "Õhutõrjekahur on võimeline läbistama soomustransportööride soomust ning on seega kasutatav ka maasihtmärkide vastu. Samuti on maasihtmärke oluliselt lihtsam tabada kui õhusihtmärke, mistõttu sobib nende laskmine ajateenijaile esmakogemuse andmiseks paremini."

Ta lisas, et õhusihtmärke lasevad nad ajateenijatega mais maalt merele, sest keskpolügooni ohualad pole 23mm õhutõrjekahuriga õhusihtmärkide laskmiseks praegu piisavad.

Kokku kestsid õhutõrjepataljoni lahinglasmised kaks päeva. Enne täiskaliibrilise laskemoona kasutamist harjutasid kaitseväelased sihtmärkide hävitamist 7,62mm abirelvaga. Abirelvaks nimetavad õhutõrjujad kahurile kinnitatud kergekuulipildujat MG3, mida opereeritakse kahuri juhtseadmetega.

1. jalaväebrigaadi  õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite (lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid) tõrjumine ja hävitamine maapealsete relvasüsteemidega ehk rakettide ja kahuritega. Pataljoni põhilisteks relvadeks on 23mm õhutõrjekahur ZU 23-2 ja raketisüsteem Mistral. Kahuri efektiivne laskekaugus on 2,2 kilomeetrit, raketisüsteem Mistrali efektiivne laskekaugus ulatub aga viie kilomeetrini.

Lugupeetav Vabariigi President!

Austatav Riigikogu esimees!

Härra peaminister!

Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Head kaasmaalased! Head narvakad!

Eile õhtul, päikeseloojangul, asetasime pärja Vabadussõja mälestusmärgile Riigikülas. See on väike koht Narva jõe ääres, kus eelmisel aastal taastati ausammas neile, kes meie noore iseseisvuse kaitseks, relv käes, lahingusse läksid.

Riigiküla. See on ühe väikese küla jaoks väga suur ja märgilise tähendusega nimi. Sama suur ja tähenduslik oli Eesti rahvaväe võit Riigiküla lahingus. Seal tõrjuti edukalt tagasi elavjõult kolm korda suurema punaväe pealetung.

Ajaloost teame, et kõige pingelisem lahingutegevus Vabadussõjas sai alguse Narva all ja lõppes Narva all. Eesti sai selles sõjas võita vaid tänu sellele, et vaenlastele astusid vastu kõik Eestimaa rahvad. Neile kõigile oli oluline kaitsta oma kodu – seetõttu võideldi koos! Nii Punaarmee kui ka Saksa landesveeri vastu.

Vabadussõjas seisid eestlased ja venelased õlg õla kõrval. Võitlustes ja lahingutes sündisid legendid ja kangelased.

Paljud vene rahvusest Eesti ohvitserid ja sõdurid said lahinguliste teenete ja vapruse eest Eesti kõrgeima sõjalise autasu – Vabadusristi.

Liialdamata võime tõelisteks Vabadussõja kangelasteks pidada alampolkovnik Konstantin Troitskit ja kapten Pjotr Feofanovit, kes tegid elu kibedaks nii bolševike armeel kui ka Läti punastel küttidel.

Ajalugu on meile õpetanud, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi ja kui me jätame tühjaks julgeolekuruumi, siis täidetakse see meie eest.

Sündmused Ukrainas, mis on viimase aasta jooksul ärevil hoidnud kogu maailma, näitavad väga selgelt, et meie ise peame oma riigi täitma julgeoleku ja kindlustundega. See kõik algab kodust ja perekonnast, koolist ja kogukonnast. Usaldus riigi ja rahva vahel on parim kaitse ohtude vastu.

Eesti on valinud laiapindse riigikaitse tee, kus igaühel meist on võimalik anda oma panus – seda kas oma töö, teenistuse või vabatahtliku tegevuse kaudu. Igaühe selge teadmine oma osast riigikaitses tagab riigi toimimise ka kõige raskematel aegadel.

Head kaasmaalased, Eesti kaitsevägi on meie kõigi vägi. Ligi veerand sajandit oleme teinud tööd selle nimel, et võiksime oma kaitseväe ja Kaitseliidu kohta öelda – see on reaalne sõjaline jõud.

Me oleme oma tegevuses lähtunud põhimõttest, et tõelist jõudu suudavad lahingus näidata vaid need üksused, mis on mehitatud ja targalt välja õpetatud, korralikult relvastatud ning varustatud.

Mõne kuu pärast sooritab see vägi oma taasloomise järgse tähtsaima eksami. Kaitseväe suurõppus Siil 2015 toob kokku rohkem kui 13 000 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Lisaks osalevad õppusel meie sõbrad ja liitlased. Kogemused, mida me suurõppuselt püüdma läheme, on meie reservarmee edasise arendamise alus.

Ma võin täie kindlusega öelda, et Eesti kaitsevägi on paremas vormis kui kunagi varem. Eesti riik on tõsiselt ja järjekindlalt panustanud riigikaitse arendamisse. Sel aastal võtame kasutusse uued relvasüsteemid, mis parandavad meie võitlusvõimet veelgi. Täna siin, Narvas, kaitseväe paraadil näete jalaväe lahingumasinaid, mis toovad meile juurde rohkem liikuvust ja tulejõudu.

Sama oluline on ka teadmine, et meie ajateenijad – pojad ja vennad, saavad oma teenistuse läbida palju paremates tingimustes kui varem. Üle Eesti on valminud mitu uut kasarmuhoonet. Kindel märk sellest, et suurtele ootustele, mida seame oma kodanikele, vastab ka riik väärikalt ja lugupidavalt.

Tänavu täitub kakskümmend aastat Eesti kaitseväe esimesest välismissioonist. Ajalukku vaadates võime seda missiooni Horvaatias pidada väga edukaks, sest sarnaselt Eestiga on Horvaatia Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. See on märkimisväärne saavutus, mille teostumisele Eesti kaitseväelased kaasa aitasid.

Operatsioonidel maailma eri paigus on käinud üle kahe ja poole tuhande mehe ja naise. Paljud nende seast on oma riigi eest elu ohtu seadnud mitmetes sõjakolletes. Tahan eraldi ära märkida ja eeskujuks seada tublit allohvitseri, nooremveebel Artjom Heinsaart, kes on Afganistani missioonil osalenud viiel korral. Ta on täna siin, paraadil, scoutide koosseisus. Ta on üks meie seast, Narva oma poiss.

Lugupeetavad narvakad, Narva on läbi ajaloo olnud Eesti kõige rahvusvahelisem linn. Siin on alati kõrvuti elanud paljude rahvaste esindajad. Eestiga ning eriti Virumaaga on seotud tuntud vene luuletaja Igor Severjanin. Ta on pühendanud teie linnale värsiread, kus ta teeb sügava kummarduse Narva ajaloole.

Severjanin kirjutab:

О город древний! город шведский!

Трудолюбивый и простой!

Пленён твоей улыбкой детской

И бородой твоей седой…

Siin ja praegu, Narva keskväljakul seistes tunneme samasugust austust selle linna ja tema inimeste suhtes. Meie ümber on korraga koos nooruslikkus, töökus ja väärikas ajalugu.

Narva on rahvusvaheline linn ka täna, sest koos meie kaitseväe, Kaitseliidu, sisekaitseakadeemia ja vanglateenistuse üksustega on paraadil rivis ka Eesti liitlased. Meie sõbrad Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Hispaaniast, Ühendkuningriigist, Lätist ja Leedust on Eestis selleks, et tähistada meie riigi iseseisvust ja vabadust. 

Nad on siin ka selleks, et teha koos väljaõpet ja harjutada kõrvuti meie kaitseväelastega. Selle koostöö eesmärk on lihtne ja selge – kaitsta Eestit veel paremini. Me hindame siiralt oma sõprade panust.

Head Eesti inimesed! Oma kodu ja juured on meile kõigile tähtsad. Mul on suur au juhatada kaitseväe paraadi oma isa sünnilinnas. Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuse poolest. Samas on Eesti liiga väike, et jaguneda kivistunud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel. Täna siin Narvas on oluline tõdeda, et on ainult üks Eesti ja seda tuleb üheskoos kaitsta.

Olgu meile selge see, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti Vabariik!

Kolonnid liiguvad marsruudil Läsna – Tallinn-Narva maantee – Tallinna ringtee – Luige – Paldiski. 

Täna liigub ennelõunasel ajal ligi 60 ühikut erinevat tehnikat ja 25. veebruari pärastlõunal ligi 30 ühikut tehnikat, millest enamus on raskeveosed. 24. veebruaril toimub Vabariigi aastapäeva paraadil osalenud üksuste liikumine.

Kolonne eskordib sõjaväepolitsei ning vajalikele ristmikele ja pöörangutele paigutatakse liiklusreguleerijad. Kolonnide liikumiskiirus on maanteel ligi 70 kilomeetrit tunnis. Kolonnid võivad kohati olla üsna pikad, palume liiklejatelt tähelepanu ja kannatlikkust.

Hollandi Kuningriigi mehhaniseeritud jalaväekompaniikompanii jalaväe lahingumasinatel osales kaitseväe keskpolügoonil kahenädalasel Scoutspataljoni talvelaageril, kus lisaks neile ja skautidele osalesid ka kaitseliitlased ja Ameerika Ühendriikide jalaväekompanii soomukitel. Samuti osalevad hollandlased homme Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil.

„Kaitseväele algas ISAF missioon 2003. aastal, esimese demineerimismeeskonna väljasaatmisega ja lõppes 2014. aastal viimase logistikaüksuse ning staabiohvitseride naasmisega. Kinnitan toetuse väejuhatuse lipule mälestuslindi Afganistani missioonil osalenud veteranide, kõigi missiooni toetanute ning seal langenute mälestuseks. Olgu see lint tunnustuseks logistikute panusele ja innustuseks tuleviku tegudele,“ ütles lipule lindi kinnitanud toetuselemendi ülem kapten Riho Juurik.

Toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe rääkis Suur-Sõjamäe riviplatsil oma kõnes sõjaväelogistikute olulisusest Eesti iseseisvuse saavutamisel 97 aastat tagasi. „Vabariigi aastapäeval peame meenutama neid Varustusvalitsuse võitlejaid, kes andsid oma panuse Eesti riikluse loomisse läbi ennastsalgava teenistuse, mis tagas Rahvaväe vajaliku varustuse ja relvastusega. Need kangelased väärivad meenutust, kuni kestab Eesti Vabariik,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.

Rivistusel andis toetuse väejuhatuse ülem auastmekõrgendust saanud kaitseväelastele üle uued auastmetunnused ning tunnustas eeskujuliku töö ja teenistusega silma paistnud väejuhatuse teenistujaid.

2002. aastal taasloodud kaitseväe toetuse väejuhatus, mis kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus, on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Toetuse väejuhatuse ülesandeks on ka rahvuslike toetuselementide (NSE) ettevalmistamine, mille põhiülesanneteks on tagada Eesti kontingendi varustamine kõige sõjalises operatsioonipiirkonnas vajaminevaga ning kasutusel oleva tehnika hooldamine ja remont. Afganistanist naasis viimane rahvuslik toetuselement 2014. aastal.

Lahtiste uste päeva läbi viinud maaväe teise õppeaasta kadeti Anti Adusoni sõnul näitasid küsimuste esitamisel enim aktiivsust üles keskkooliealised noormehed. „Loodan, et tänasest päevast saadud positiivne emotsioon annab  mõnele kooli külastanud noorele tõuke sõjaväelise karjääri valimiseks,“ ütles kadett Aduson.

Kadetid tutvustasid külastajatele kaitseväe ühendatud õppeasutuste muuseumit, oma eluruume ja olmetingimusi ning sportimisvõimalusi. Külastajatel oli võimalik kaitseväes kasutusel olevate relvadega tutvuda ning lahingvarustust selga proovida.

Lahtiste uste päeva külastaja, abituriendi Mihkel Rebase sõnul on ta juba mitu aastat sõjakooli õppima tulemist kaalunud ning kadettidega rääkimine andis vaid kindlustunnet juurde. „Sain siin koha peal palju parema ülevaate sportimis- ja vaba aja veetmise võimalustest, kui kooli kodulehe kaudu,“ ütles Rebane. „ Olin varem noorkotkas ja nüüd kaitseliitlane – isamaa teenimine on südamelähedane.“

Järgmine lahtiste uste päev toimub 17. aprillil. Palume gruppidel ja üksikkülastajatel end eelnevalt registreerida aadressilüksikkülastajatel kaasa võtta isikut tõendava dokumendi.