Uudised

Vahipataljoni ajateenija Sander Hermeti sõnul said kõik kursusel osalejad proovida vähemalt korra rühma juhtimist ning lihvisid varasema teenistuse jooksul kogutud teadmisi. „Õppimisime erialanädalal erinevaid oskusi alates tankitõrjest ja kaudtulest lõpetades pioneeriüksuste ja täpsuslaskuritega,“ ütles aspirant Hermet. „Rühmaülem peab teadma, milliseid ressursse tal on võimalik oma rühma heaks kasutada nii kaitse kui rünnaku etapis.“

„Võrreldes Vahipataljoni nõukogudeaegse kasarmuga on siin igasugused väikesed luksused nagu näiteks saunad ja tubadesse paigutatud kraanikausid,“ lisas Hermet, kelle kursus sai väljaõppe Lahingukooli uues hoones.

Seitsmenädalasel kursusel omandasid aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmisi, õppides juhtimise aluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetus ja topograafiat. Lisaks õppisid kursusel osalejad käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel.

Kursuse lõpetanud aspirandid saavad lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Selleks, et saada sõjaaja rühmaülemaks, jätkavad nad teenistuspraktikat väeosas, mis kulmineerub kevadise suurõppusega Siil 2015.

Reservrühmaülemate baaskursuse läbiviimist ajateenijatele alustati 1997. aastal.

“Tagalapataljoni jaoks on lipu saamine märkimisväärne sündmus. Meie üksus loodi 27. aprillil 1917. aastal ning siiani pole meie pataljonil olnud oma lippu, mida uhkelt kanda ja mille alla koonduda. Nüüd saab see viga parandatud,” ütles 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus.

Annetamistseremoonia algab kell 11 ja on avatud kõigile huvilistele. Pärast rivistust pakutakse kohaletulnuile sõdurisuppi ning näidatakse tagalapataljoni tehnikat ja relvastust. Nii saavad huvilised muuhulgas tutvuda üksuse relvastusse kuuluva 12,7mm kaliibriga raskekuulipildujaga Browning ning 84mm tankitõrje granaadiheitjaga Carl Gustav. Tehnikast väärib eraldi märkimist spetsiaalselt kuni 60-tonnise tanki transportimiseks mõeldud rasketreiler Mercedes-Benz 2648S Het ja 11,8 tonni kütust mahutav moodne tankurauto.

Tagalapataljoni lipu mustal väeosaküljel on kujutatud 1. jalaväebrigaadi sümbolit – terashalli kotkast, kes hoiab kilbina rinnaesisel tagalapataljoni hobusepea ja hammasrattaga vappi. Kotka ülal on pataljoni nimi ning all loomise ja taasloomise daatumid “27.IV.1917” ja “1.I.2009”. Lipu tagakülg on riigilipu värvides sini-must-valge ning kannab Eesti Vabariigi väikest riigivappi ja kirja “Eesti kodu kaitseks”. Taoline lipukujundus on kaitseväe üksuste jaoks traditsiooniline ja pärineb möödunud sajandi kahekümnendatest aastatest.

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi brigaadi allüksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Kindralleitnant Terras soovis, et värsked reservohvitserid oleksid aktiivsed ning osaleksid väljaõppes, et hoida oma sõjalised teadmised ja kogemused värsketena. „Tooge endaga kaasa ja jagage ka oma erialaseid oskusi, sest teie olete side riigikaitse ja rahva vahel. Olge siis tugev ja kindel side,“ lisas Terras.

Sel kevadel korraldab kaitsevägi suurõppuse Siil, milles kandev roll on reservväelastel, sealhulgas reservohvitseridel.

Vanemohvitseridele auastmeid kätte andes ütles kaitseväe juhataja, et nende otsustamisjulgus ning oma otsuste eest seismine ja vastutamine on ülemate ja juhtide kohustus.

Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralleitnant Terras kaitseväelasi, reservväelasi ja riigiametnikke kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete ja eeskujuliku teenistuse eest. Teiste seas sai kaitseväe teenetemärgi politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Kaitseväelastest said teiste seas teenetemärgi kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem ning 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

President ülendas koloneli auastmesse praegu NATO Kirde korpuses teeniva vanemstaabiohvitseri Aivar Kokka ja kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema Vahur Väljamäe, kes on oma karjääri jooksul teeninud ka kaitseatašeena Ühendkuningriigis ja Põhja Iirimaal ning Vabariigi Presidendi kaitsenõunikuna. President andis kolonelleitnanti auastme kaheksale kaitseväelasele ja kaitseliitlasele. Teiste seas said auastme kolonelleitnant Scoutspataljoni ülem Andrus Merilo ja Vahipataljoni ülem Kaido Sirman.

President ülendas kaheksa ohvitseri kolonelleitnandi, 25 ohvitseri majori ja neli mereväelast kaptenmajori auastmesse. Teiste seas sai auastme major Eero Aija, kes on juhtinud Afganistanis rühma ja kompaniid ning olnud kompaniiülema abi. Kaptenmajori auastme sai Gert Soomsalu, kes on staabi- ja toetuslaeva Tasuja komandör. Staabiveebli auastme sai neli kaitseväelast.

Plaani kohaselt lendavad hävitajad üle Eesti linnade 1000 jala ehk veidi enam kui 300 meetri kõrgusel keskpäeva paiku. Ilmaolude tõttu võib mõni ülelend ära jääda ning ajakava võib muutuda.

Ülelendude orienteeruv ajakava:

Ämari lennubaas 12.00, Haapsalu 12.05, Kärdla 12.09, Kuressaare 12.17, Pärnu 12.28, Viljandi 12.34, Otepää 12.40, Võru 12.43, Põlva 12.46, Tartu 12.50, Jõgeva 12.54, Jõhvi 13.02, Rakvere 13.09, Paide 13.15, Rapla 13.19, Tallinn 13.27.

Hispaania hävitajad Eurofighter moodustavad praegu Ämari lennubaasis paikneva NATO õhuturbe üksuse. Hispaania õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe sakslastelt üle 1. jaanuaril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad lisaks Ämaris baseeruvatele Hispaania hävitajatele ka Šiauliais baseeruvad Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Belgia hävitajad F-16.

Nii hispaanlaste kui ka itaallaste relvastuses olev Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid. See on kahe mootoriga mitmefunktsiooniline hävitaja, mis tähendab, et võib täita hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Lennuki relvastusesse kuulub suur valik mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa relvi: suurtükk, reaktiivmürsud, juhitavad raketid, pommid ja muu. Praegu kuulub Briti, Saksa, Itaalia, Hispaania, Austria ja Saudi Araabia õhujõudude relvastusesse. Ka Omaan on lennukeid tellinud.

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paraad peetakse Peetri platsil Narvas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Peetri platsil 23. veebruaril kell üheksa õhtul. Paraadil on ligi 1400 osalejat ja üle saja tehnikaühiku. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, liitlased ja teised. Lisaks maapealsetele üksustele sooritavad paraadplatsilt ülelennu ka Eesti õhuväe helikopterid. Koos kaitseväelaste ja kaitseliitlastega marsivad paraadil ka vanglateenistuse ja sisekaitseakadeemia esindajad.

Avatud lumelinn on kaitseväe kingitus Narva linnale Eesti vabariigi 97. sünnipäevaks, mille puhul peetav paraad toimub sel aastal Narvas.

„Mul on hea meel, et Narva kui iseseisvuspäeva kaitseväe paraadi linn on nüüd ühe linnaosa juurde saanud. Kümned kaitseväelased ja kooliõpilased näitasid suurepärast koostööd, eeskujulikku distsipliini ja vajalikku leidlikkust,“ ütles lumelinna avamisel brigaadikindral Artur Tiganik. „Minu tänu kuulub kõigile Narva õpilastele ning meie kaitseväelastele ja kaitseliitlastele, et lumelinn vaid loetud päevadega valmis sai. Tänan ka kõiki narvakaid, kes lumelinna ehitamisele kaasa elasid.“

Möödunud nädalavahetusel tegid lumelinna võistlustöid 5-10 liikmelist võistkonnad Viru jalaväepataljonist, Narva keelte lütseumist, Narva Eesti gümnaasiumist, TÜ Narva kolledžist, Narva ja Kiviõli kunstikoolidest, Narva Kreenholmi gümnaasiumist ning Narva muuseumist. Avamisel kuulutati välja ka lumelinna ehitamise võistluse võitja, kes sai auhinnaks reisi Rootsi. Võistluse võitjaks osutus Narva Kreenholmi gümnaasium.

Lisaks ehitasid võistkonnad lumelinna "Minu Narva", mis on kaheksast lumeblokist koosnev fantaasiapilt baroksest Narvast kui kindlusest. Lumelinna sisse moodustub väike siseõu, kus tõusevad trepid erinevatele kõrgustele ning sealt algavaid liuradu pidi saab lasta liugu väljapoole kindlust.

Lumelinn jääb avatuks kuni ilm seda võimaldab.

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paraad peetakse Peetri platsil Narvas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Peetri platsil 23. veebruaril kell üheksa õhtul. Paraadil on ligi 1400 osalejat ja üle saja tehnikaühiku. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ja teised. Koos kaitseväelaste ja kaitseliitlastega marsivad paraadil ka vanglateenistuse ja sisekaitse akadeemia esindajad.

Brigaadikindral Artur Tiganiku sõnul annab sügisel Lõuna-Euroopas läbiviidav NATO reageerimisjõudude õppus Trident Juncture võimaluse testida alliansi kiirreageerimise võimet, mis arvestades muutunud julgeolekuolukorda on oluline nii Eestile kui NATO-le laiemalt. „Loodud Balti pataljoni koosseisus peab Scoutspataljon saavutama koostegutsemisvõime Hispaania jalaväebrigaadiga ning olema valmis osalema sõjalistel operatsioonidel, kus iganes NATO seda vajaks,“ ütles Tiganik.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Hans-Lothar Domröse viibis täna Eestis ühepäevasel kiirvisiidil, mille käigus kohtus ka Eestis teeniva Ühendriikide maaväeüksuse juhtkonnaga. Kindral Domröse sõnul tugevdatakse NATO reageerimisjõudude 5000 kaitseväelasest koosneva üksusega, mis peab olema valmis üksuste siirmiseks 48 tunni jooksul ja täiskoosseisus operatsiooni alustamiseks nädala aja jooksul.

„Mereväe, õhuväe ja eriüksustega toetatud nö. reageerimisjõudude noolepead tugevdatakse suuremate kriiside puhul kahe jalaväebrigaadiga, millega NATO reageerimisjõudude võimekus kasvab 30 000 kaitseväelaseni,“ ütles Domröse. „Minu kui NATO reageerimisjõudude ülema, aga ka liitlaste jaoks on viimased arengud positiivsed ning kinnitavad kollektiivkaitse toimimist,“ lisas ta.

Sel sügisel Hispaanias, Portugalis ja Itaalias läbi viidava Trident Juncture’i näol on tegemist viimaste aastate suurima NATO õppusega, millest võtab osa üle 25 000 kaitseväelase 30 riigist. Eesti osaleb NATO reageerimisjõudude tegevuses koos Läti ja Leeduga loodud ühise pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani missiooni Resolute Support tegevuse pikaajaline planeerimine. NATO Brunssumi ja Napoli väejuhatused vastutavad reageerimisjõudude eest rotatsiooni korras aastase perioodi kaupa. NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel üle maailma.

„Meie kaitseväele saabuvad jalaväe lahingumasinad CV9035 järk-järgult aastatel 2016-2018, kuid juba nüüd on meil vaja teadmisi kõnealustest lahingumasinatest ja mehhaniseeritud üksuste taktikast. Hea, kui meil on endal pädevad spetsialistid nende saabumisel olemas. Samuti tuleb hakata ette valmistama nii tulevasi õppematerjale, õppe- ja laskekavasid, ohutuseeskirju, varustuse tabeleid ja muud,“ ütles kaitseväe peastaabi kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kalle Teras.

Eesti kaitseväelased Scoutspataljonist ja sõjakoolist õpivad Soomes 13 nädala jooksul jalaväe lahingumasinate CV9030 taktikat rühma tasemeni ja lahinglaskmiste läbiviimist, samuti neid juhtima ja hooldama.

Kolonelleitnant Teras lisas, et osa praegu Soomes õppijaid jätkab ilmselt õpinguid ka tuleval aastal Hollandis. „Hollandi jalaväe lahingumasinate torn ja sihtimissüsteemid on pisut Soome sõidukitest erinevad, see osa tuleb siis Hollandis juurde õppida. Samas Soome taktika sobib meie maastikuoludesse paremini,“ lisas ta.

Eesti hangib 44 jalaväe lahingumasinat CV9035, tankide Leopard 1 baasil ehitatud relvastuseta toetussõidukid ning hoolduskomplektid. Lisaks on plaanis ka laskemoona ja varuosade ühine hankimine koos Hollandiga vastavalt kahepoolsele koostööleppele.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 hakkavad kuuluma elukutselistest kaitseväelastest koosneva Scoutspataljoni relvastusse, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus. CV9035 jääb kaitseväe relvastusse aastakümneteks.

CV90 erinevad modifikatsiooni on Hollandi, Taani, Norra, Šveitsi, Soome ja Rootsi kaitsejõudude relvastuses. CV90 tõestas end ka Afganistani rasketes oludes.

Brigaadikindral Christian Thiebault esitas kaitseväe juhatajale palve, et Eesti võimalusel oma panust suurendaks. Kaitseväe juhataja ütles, et kaitsevägi on valmis saatma veel inimesi Mali vaatlus- ja analüüsikeskusesse. Praegu töötab ÜRO juhitavas vaatlus- ja analüüsikeskuses üks kaitseväe ohvitser.

"Oleme selleks teinud ettevalmistusi ning vajadusel oleme võimelised saatma vaatlus- ja analüüsikeskusesse lisaks kuni kümme kaitseväelast," ütles kindralleitnant Terras. "Eesti osalus selles oleks väga tervitatav nii meile kui ka ÜROle." 

ÜRO egiidi all tööd alustanud vaatlus- ja analüüsikeskus koosneb kuue riigi ohvitseridest: Eesti, Soome, Rootsi, Hollandi, Taani ja Saksamaa. ÜROl on plaanis üksust tunduvalt suurendada ja anda sellele kaalukam roll kogu ÜRO tegevuse planeerimisel Aafrikas.

"Saame taas koos töötada oma heade kolleegidega Põhjalast ning saada kogemusi, mis meile kindlasti tulevikus ära kuluvad. Põhiliselt Aafrika Liidu baasil loodud missioon vajab hädasti eurooplaste tehnilist toetust," lisas kindralleitnant Terras.

Lisaks ühele ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA raames teenivale ohvitserile teenib Malis veel Eesti kaitseväe treeninguüksus Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM, mille eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime.

President ülendas koloneli auastmesse praegu NATO Kirde korpuses teeniva vanemstaabiohvitseri Aivar Kokka ja kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema Vahur Väljamäe. President andis kolonelleitnanti auastme kaheksale kaitseväelasele ja kaitseliitlasele. Teiste seas said auastme kolonelleitnant Scoutspataljoni ülem Andrus Merilo ja Vahipataljoni ülem Kaido Sirman.

Majori auastmesse ülendas president kokku 25 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse neli mereväelast.

Traditsiooniliselt annab vanemohvitseride auastmed üle kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras. Üleandmistseremoonia viiakse läbi Eesti sõjamuuseumis.

Nädalavahetusel külastas kaitseväe juhataja Koulikoro treeningkeskust, kus Eesti instruktorid õpetavad Mali sõjaväe üksuseid tegutsemaks jalaväe kompanii koosseisus. Kaitseväe juhatajale anti ülevaade treeningkeskuse tegevusest, eesmärkidest ja tulemusetest. Eestlaste pühendumist hinnatakse treeningkeskuses kõrgelt.

„Minu üheks visiidi eesmärgiks oli külastada Malis teenivaid kaitseväelasi ja inspekteerida nende tegevust väljaõppeülesannete täitmisel,“ ütles kindralleitnant Terras. „Olen kogetuga rahul ning vajadusel ja võimalusel me jätkame seda missiooni.“

Eesti kontingent Malis tähistas pidulikult ka saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva, kus osalesid Rootsi, Soome, Läti ja Leedu üksuste võitlejad – need kellega tehakse operatsioonil kõige enam koostööd. Kindralleitnant Terras tänas kõiki meie kaitseväelasi teenistuse eest ja andis üle hinnalised kingitused. Oma kõnes rõhutas ta, et rahvad, kes elavad Läänemere ümber, on rahuarmastavad ning ei soovi kellelegi halba. Samas, lisas Terras, kui keegi soovib oma hegemooniat Läänemere ümbruses rakendada, siis peame kõik olema valmis selle tõrjumiseks

Sõduritega kohtudes ütles kaitseväe juhataja, et missioon Malis on juba seetõttu tähtis, et Eesti saaks kaasa rääkida nii ELi ja ÜRO tasemel, mis puudutavad erinevaid operatsioone ja rahutagamise ülesandeid. „Lisaks vajab iga sõdur väljaõpet mujal, kui ainult Eestis. Seetõttu soovime, kui riigikogu annaks mandaadi, et saaksime liikuda vähemalt ühe rühmaga kaheks rotatsiooniks Liibanoni.“ 

Kontingendi ülema leitnant Robert Kase sõnul on Mali üksuste väljaõpetamine huvitav ja omapärane töö. “Omapärane just seetõttu, et väljaõppel osalevad sõdurid on juba mitu aastat teeninud Mali armees, kuid oma oskustelt on nad võrreldavad Eesti kaitseväelastega, kes on kas lõpetanud või lõpetamas sõduri baaskursuse väljaõpet,” ütles leitnant Kase. “Meie kaitseväelastele on see vajalik just eelkõige kogemuste saamiseks.” Ta lisas, et eestlaste võimekus vastavat väljaõpet läbi viia on hea ning koostöö teiste Euroopa instruktortitega on ladus, mitmete erisustega, aga põnev.

Koulikoro treeningkeskus on Euroopa Liidu juhtimisel tegutsev Mali kaitseväe väljaõppekeskus, kus on kokku ligi 200 Euroopa Liidu ohvitseri ja instruktorit 21 rahvusest.

Treeningute eesmärk on anda Mali sõduritele peamised oskused, kuidas käituda erinevates olukordades, kus julgeolekuolukord nõuab inimeste kaitsmist, erinevaid julgeolekukontrolliga seonduvaid tegevusi, kontrollpunktide mehitamist ja muud sellist.