Uudised

„Eraettevõtete ja teadusasutuste kaasamine on NATO küberharjutusvälja arendamisel kriitilise tähtsusega, sest võimaldab ettevõtetel testida nende uusimat tehnoloogiat tuues samas liitlasteni teadmise olemasolevatest uutest lahendustest,“ ütles NATO küberharjutusvälja ülem kapten Uko Valtenberg. „Kahtlemata toob ettevõtete kaasamine endaga kaasa väljakutseid millega tuleb arvestada, kuid on oluline, et siin oldaks tulemusele orienteeritud, sest vaadates tänast valdkonna kiiret arengut ei ole efektiivse küberkaitse tagamine ilma eraettevõtete osaluseta enam mõeldav,“ lisas Valtenberg.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele osalesid õppusel 28 liikmes- ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria, Šveitsi ja Iirimaa esindajad. Kokku võttis õppusest osa ligi 400 infotehnoloogia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku.

Õppusel osalejatel tuli muuhulgas lahendada olukordi, kus rünnatakse NATO sõjalisel operatsioonil kasutatavat arvutivõrku, NATO staape ning tsiviilpartnereid, kellest tänapäevane sõjapidamine järjest rohkem sõltub.

Õppuse keskkonnana, milles intsidente menetleti kasutati NATO küberharjutusvälja, mis toetub Eesti kaitseväe võimekusele. Eesti korraldas ka õppuse vastuvõtva riigi toetuse tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika korraldamise. Õppust juhiti Tartust, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskusest.

Lisaks kaitseväele oli Eestis kaasatud kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseliidu küberkaitseüksuse, Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse ning mitmete teiste riigiasutuse spetsialistid.

Cyber Coalition on NATO arendusväejuhatuse korraldatav küberkaitseõppus, mille eesmärgiks on testida alliansi ja partnerriikide valmisolekut seista ühiselt vastu erinevatele küberrünnakutele.

Cyber Coalition on suurima osalevate riikide arvuga NATO küberkaitseõppus, kus ligi 100 osaleja võtab õppusest osa Tartus ning ligi 300 osalejat üle maailma.

Esimene sarnane õppus viidi läbi 2008. aastal Brüsselis ja Monsis, Belgias, 2009. aastal kaasati lisaks NATO ametkondadele ka liikmesriikide esindajad.

„Külaskäik Eestisse ja küberkaitse keskusesse jättis mulle väga hea mulje, sest keskuses töötavate inimeste arusaam kübermaailma võimalustest, aga ka ohtudest on võimekus, millel on kindel koht NATO tulevikus,“ ütles kindral Breedlove. „Samuti on muljetavaldav Eesti veetav küberharjutusväli, mis võimaldab väga kõrgel tasemel väljaõpet.“

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajat saatis visiidil kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Tänane julgeolekuolukord maailmas on selgelt näidanud, et konventsionaalsed sõjalised võimed ja meetodid ei ole kuhugi kadunud, aga neid toetavad nüüd uued tehnoloogilised lahendid ja seetõttu suurendab see oluliselt küberkaitse olulisust meie sõjalises maailmas,“ ütles kindralmajor Terras.

“Küberturvalisuse tähtsus liitlasriikide seas aina suureneb,” ütles NATO küberkaitsekeskuse juht kolonel Artur Suzik. “Arvestades sellega, et küberohud riigipiire ei tunnista, vajab tulemuslik reageerimine rahvusvahelist koostööd. See külaskäik ja küberteemade liitmine NATO õppustesse annab tunnistust meie valmisolekust erinevate ohtudega võidelda.”

Tallinnas asuv NATO küberkaitse kompetentsikeskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis tegeleb küberkaitsealase teadustöö, arengu, hariduse ja nõustamisega. Keskuse eesmärgiks on parendada NATO liikmesriikide ja keskuse partnerite suutlikkust, koostööd ja infovahetust küberkaitse teemadel.

Täna on miinijahtija Ugandi Riia reisisadamas kõigile huvilistele tutvumiseks avatud ning homme hommikul viiakse läbi ühisharjutus Läti ja Leedu mereväe laevadega. Seejärel suundub Ugandi tagasi Eestisse, et reedel Miinisadamas Eesti mereväe aastapäeva tähistada.

Miinijahtija Ugandi on üks kolmest nüüdisaegse miinitõrjesüsteemiga varustatud Sandown-klassi miinijahtijast. Lisaks on Eesti mereväel üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.  

Õppuse keskkonnana, milles intsidente menetletakse kasutatakse NATO küberharjutusvälja, mis toetub Eesti kaitseväe võimekusele. Eesti korraldab ka õppuse vastuvõtva riigi toetuse tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika korraldamise. Õppust juhitakse Tartust, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskusest.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele osalevad õppusel 28 liikmes- ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria, Šveitsi ja Iirimaa esindajad. Kokku võtab õppusest osa ligi 400 infotehnoloogia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametniku. Esmakordselt osalevad õppusel vaatlejatena eraettevõtete ja ülikoolide ning teadusasutuste esindajad.

Stsenaariumi kohaselt tuleb osalejatel tõrjuda simuleeritud küberrünnakuid ametkondade arvutivõrkudele. Infotehnoloogia ja muude valdkondade eksperdid harjutavad küberintsidentidele operatiivset reageerimist, koostöö koordineerimist ning ühist otsuste vastuvõtmise protsessi.

Muuhulgas harjutatakse õppusel näiteks NATO sõjalistel operatsioonidel kasutatavate arvutivõrkude, NATO staapide ning tsiviilpartnerite vastaste rünnete tõrjumist.

Õppuse eesmärgiks on testida Alliansi tehnilist valmisolekut kui ka võimet koordineerida koostööd NATO liikmes- ja partnerriikide vahel.

Lisaks kaitseväele on kaasatud kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseliidu küberkaitseüksuse, Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse ning mitmete teiste riigiasutuse spetsialistid.

Cyber Coalition on NATO arendusväejuhatuse korraldatav küberkaitseõppus, eesmärgiks on testida alliansi ja partnerriikide valmisolekut seista ühiselt vastu erinevatele küberrünnakutele.

Cyber Coalition on suurima osalevate riikide arvuga NATO küberkaitseõppus, kus ligi 100 osaleja võtab õppusest osa Tartus ning ligi 300 osalejat üle maailma.

Esimene sarnane õppus viidi läbi 2008. aastal Brüsselis ja Monsis, Belgias, 2009. aastal kaasati lisaks NATO ametkondadele ka liikmesriikide esindajad.

Õppuse raames patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad Nõmmel ning Suur-Sõjamäel. Lisaks patrullidele harjutavad nad teede märgistamist ja liikluse reguleerimist, korrakaitset, isikute ja objektide kaitset ning kolonnide julgestamist.

Detsembri algul reservi suunduvad sõjaväepolitsei ajateenijad alustasid teenistust tänavu jaanuaris. Lisaks õppusel hinnatavatele Vahipataljoni sõduritele osalevad Karujäljel ka staabi- ja sidepataljoni kaitseväelased ning mere- ja õhuväelased. Õppus kestab 21. novembrini.

Vahipataljon on spetsialiseerunud sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi lossi auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. 

Kohtumisel olid peaasjalikult kõne all NATO Walesi tippkohtumisel kokku lepitud NATO kollektiivse kaitse tõhustamise detailid. Kaitseväe juhataja ja kindral Breedlove kinnitasid üksmeelselt vajadust tugevdada samaaegselt liitlaste kohalolu Eestis ning piirkonnas laiemalt, kui ka süvendatult tegeleda kaitseplaanide kaasajastamisega.

„Oleme NATO Euroopa vägede ülemjuhatajaga väga sarnastel seisukohtadel praktiliselt kõikides küsimustes, mis puudutavad NATO nähtavamat kohaolekut Eestis,“ ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juhataja sõnul on kindral Breedlove’i staap teinud suurepärast tööd ning arusaam sõjalise heidutuse tugevdamisese vajadusest NATO idapiiril on ühine nii Tallinnas kui NATO Euroopa vägede peakorteris.

Kindral Breedlove külastab järgmisel nädalal Eestit, et tutvuda NATO küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ning kavandatava NATO küberharjutusväljaku arenguperspektiividega.

Belgias Monsis asuv Euroopa liitlasvägede peakorter on Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja tööorganiks.

Euroopa Liidu riikide kaitseväe juhatajatele andis istungil oma eesmärkidest ülevaate värskelt ametisse kinnitatud välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle sõnul on ühtse julgeolekupoliitika kujundamisel väga oluline osa sõjalise komitee professionaalseil nõuandeil.

Kaitseväe juhatajad arutasid ka Euroopa Liidu egiidi all toimuvate sõjaliste operatsioonidega seotud küsimusi. Kuulati ära ülevaated sõjalistest operatsioonidest Malis, Somaalias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Bosnia-Hertsegoviinas ning piraatlusevastasest operatsioonist ATALANTA Aafrika looderanniku vetes.

Olulise küsimusena oli kõne all EL-i riikide sõjaliste võimete arendamise temaatika. Kindralmajor Terrase sõnul on Euroopa Liidu julgeoleku- ning kaitsemõõde märgatavalt tähelepanu juurde saanud, sest kaitseküsimuste arutamine riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel on muutumas regulaarseks. "Järgmise aasta juunis toimuvaks kaitseteemaliseks Euroopa Liidu ülemkoguks on sõjalisel komiteel kavas esitada mitmeid olulisi ettepanekuid, mis peaksid lähendama sarnaseid protsesse Euroopa Liidus ning NATOs," ütles Terras.

Euroopa Liidu Sõjaline Komitee valis ka uue esimehe, kelleks osutus salajasel hääletusel praegune Kreeka kaitseväe juhataja kindral Mikhail Kostarakos ning kes astub ametisse järgmisel aastal.

Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise Komitee esimees on alates 2012. aasta novembrist Prantsuse kindral Patrick de Rousiers.

Eesti osaleb alates 2013. aasta algusest Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis väljaõppemeeskonnaga. Varem on Eesti osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas, piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel merel ning operatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis

Viiepäevase harjutuse kestel elavad ja ööbivad sadamakaitserühma ajateenijad tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardal ning harjutavad meredessanti erinevates põhjaranniku piirkondades. Täna aset leidnud harjutus viidi läbi Hara lahes.

Rannikule jõudes tuleb ajateenijatel manöövrite ja tulejõu abil alistada vastutegevus ning kindlaksmääratud piirkond oma kontrolli alla võtta.

Lisaks meredessandile harjutavad sadamakaitserühma ajateenijad nädala jooksul ka pardumist sildunud ja mittesildunud alustele ning pardakontrolli.

Rannikuala kaitsmise eesmärk on tagada sõjalise ohu korral mereväe ja liitlaste üksuste saabumine ning vajadusel vastupanu osutamine vastasele. Dessandid on üks ohtlikemaid viise vaenlase tegevuse häirimisel ning eduka dessandi eesmärk on tekitada vastase väejuhatuses segadus, et saavutada lahingus ülekaal vastase üksuste üle.

Eesti oma meredessantide ajalugu ulatub Vabadussõja päevile, kui 23. detsembril 1918. aastal viis tulevane merejõudude juhataja admiral Johan Pitka läbi alles loodava mereväe esimese ja eduka dessantoperatsiooni Kundas.

Ühtlasi oli dessant esimene eestlaste ühisoperatsioon Briti laevastikuga. Meredessandi edukusest innustatuna korraldas Pitka hiljem Hara lahes hulga väiksemaid maabumisoperatsioone.

Väljaõppel kasutavad ajateenijad käsitulirelvi koos paukmoona, lõhkepakettide ning kattesuitsugranaatidega. Erinevatel rahvusvahelistel õppustel on kaitseväelased Hara lahes harjutanud nii dessante, maabumisoperatsioone kui ka dessanditõrjet.

Erilist tähelepanu pööravad külalised lähiõhutoetuse harjutamisele Tapa lähedal asuval kaitseväe keskpolügoonil.  Kahel päeval harjutavad Ameerika Ühendriikide hävitajad koos Eesti õhutulejuhtidega Harjumaa idaosas ja Lääne-Virumaa lääneosas koostööd. Sellega seoses teevad lennukid ka madallende.

„USA õhuväega seob meid juba pikaajaline koostöö. Ameerika liitlased panustavad Eesti õhuruumi kaitsesse võimsa kaasaegse lennutehnikaga. Meie panuseks on hästitöötava lennubaasi teenused, võimekas õhuseire ning kvalifitseeritud ja suurte kogemustega õhutulejuhtide töö. Tulemuseks on Eesti-USA heatasemeline ja professionaalne koostegutsemisvõime,“ ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Madallennu harjutusi sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse ASga.

Kaks Eestit väisavat hävitajat on USA õhuväe 555. hävitajate eskadrillist, mis baseerub Aviano lennubaasis Itaalias. Külaskäigu jooksul baseeruvad USA hävitajad Ämari lennubaasis. 

„Kuningas astus ligi, surus kätt ja uuris meie ülesannete kohta,“ ütles leitnant Juurik. Juuriku sõnul tundis Rootsi kuningas huvi, kuidas eestlastel õppusel läheb ning milliseks hindab Eesti ohvitser koostööd rootslastega. „Oleme käidelnud iga päev keskmiselt kahte saabuvat ja lahkuvat lendu ning meie jaoks on Rootsi õhujõududega operatsioonide läbiviimine hea kogemus. Nii kuningale ka ütlesin,“ sõnas Juurik.

Rootsi kuningas on teeninud kaks aastat ka oma riigi relvajõududes ning sooritas 1968. aastal mereväes teenides ka tekiohvitseri eksami.

Leitnant Riho Juurik teenib kaitseväe toetusväejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse liikumise koordineerimise keskuses ning juhib Põhjala lahingugrupis rahvusvahelise kontingendi koosseisu arvatud transpordi ja liikumise koordineerimise üksust. Üksuse ülesandeks on lahingugrupis peamiselt saabuvate ja lahkuvate lendude käitlemine ja nii eestlaste kui terve Põhjala lahingugrupi logistika probleemide lahendamine.

Eestist osaleb õppusel kokku 50 kaitseväelast kaitseväe peastaabist, Kaitseliidust, toetuse väejuhatusest, sõjaväepolitseist ja pioneeripataljonist. Eesti panustab Põhjala lahingugruppi tsiviil-militaarkoostöö meeskondade, sõjaväepolitsei, demineerimismeeskondade ja militaargeograafidega. Samuti kuulub Eesti kontingendi koosseisu rahvuslik logistiline toetuselement.

Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.