Uudised

​Poola õhuväe akadeemia rektor brigaadikindral Jan Rajchel ja KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem allkirjastasid Deblinis Poola õhuväe akadeemias kõrgkoolide vahelise koostöölepingu. Brigaadikindral Rajchel ja kolonel Herem kinnitasid lepingus, et tulevikus hakkavad toimima õpilasvahetused, mille käigus iga sõjakooli õhuväeohvitseri eriala kadett saab oma õppe lõpus käia praktikal Poola õhuväe akadeemias. Samuti saavad Poola õhuväe kadetid käia KVÜÕAs õppimas.

„Lisaks kõigele muule kasulikule, mis me õppetööst saame, on oluline ka kultuurivahetus ja tuttavate võrgustik. Tänu ühisele õppetööle tunnevad praegused Eesti ja Poola kadetid teineteist tulevikus isiklikult ja see võimaldab paremat rahvusvahelist koostööd," ütles KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem.

Varasemalt Eramuse-programmi raames teineteisele lektoreid õpetama kutsunud kõrgkoolid saavad sõlmitud kokkuleppe abil omavahelist koostööd tihendada. Lisaks võimaldab leping ka õppejõudude vahetust ja koostööd teadus- ja arendustegevustes.

Poola õhuväe akadeemia on 1925. aastal asutatud kõrgkool, kus õpetatakse bakalaureuse- ja magistritasemel piloote, õhuväeohvitsere ja lennunduse logistikuid.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, tehes oma partneritega koostööd ülemaailmselt.

Sõjakooliga tutvuma tulnud abituriendi Mariliis Kallioni sõnul oli talle peale kooli tutvustuse oluline ka info edasise kaitseväeteenistuse kohta. "Ma ei ole veel kindlalt otsustanud, kuhu pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima lähen, kuid kaalun tõsiselt sõjakooli kandideerimist," ütles Kallion.

Lahtiste uste päeva korraldasid 4. õhuväe põhikursuse ja 17. maaväe põhikursuse kadetid. Kadetid rääkisid külalistele sõjakoolis õppimisest, tutvustasid kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Päeva ühe eestvedaja kadett Karl Lauri sõnul oli ürituse korralduslik pool väljakutsuv, sest tööd tuli jagada õhuväe ja maaväe kursuste vahel. "Vaatamata mõningatele raskustele ja ebatäpsustele sujus päev hästi. Iga väljakutse on meie jaoks uus õppetund," ütles kadett Laur.

Järgmine kõrgema sõjakooli lahtiste uste päev toimub 20.m veebruaril. Huvilistel palume registreeruda e-posti aadressil on võimalik kõrgemas sõjakoolis õppimisest ja eluolust rääkida kadettidega 5.-6. detsembril Tallinnas toimuval infomessil Teeviit.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust.

Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Konverentsi korraldaja major Ahti Varblase sõnul pööratakse konverentsil sõja- ja katastroofimeditsiini teemade kõrval tähelepanu ka sõja- ja katastroofipiirkonnas viibimisega seotud psühholoogilistele külgedele. „Ettekannetes räägitakse lisaks eelnevale ka ebola välihaigla ettevalmistusest Sierra Leone näitel ning tsiviil-militaarkoostöö arendamise olulisusest ja võimalustest,“ ütles major Varblane.

Konverentsi ettekanded toimuvad mõlemal päeval kell 9.00 – 16.00 paralleelselt kahes auditooriumis. Ettekanded on nii eesti kui ka inglise keeles ning soovi korral saab kasutada sünkroontõlget.

Konverentsi tasu on ühe päeva eest 25 eurot ja kahe päeva eest 45 eurot. Konverentsil osalemine on kaitseväes töötavatele meedikutele tasuta. Tasuta saavad konverentsil osaleda ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased ning Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolide õe ja ämmaemanda õppe üliõpilased, kellel on sõja- ja katastroofimeditsiini aine põhiõppes.

Konverentsile on võimalik registreeruda 28. novembrini. Registreerimisankeet asub aadressil . Palume kindlasti märkida sünkroontõlke vajadus.

Täiendav info või telefonidel 7176182 ja 7176175.

"Eesti kaitsevägi on oma tegevuses väga ambitsioonikas. Järgmisel aastal korraldatav õppus Siil on üks suuremaid õppuseid terves NATOs," ütles kindralleitnant Hodges, kelle sõnade kohaselt ootavad ameeriklased rohkem kui 13000 tegev- ja reservväelasega õppust põnevusega. Kindrali sõnul näitab Eesti Siili taoliste suurõppuste korraldamisega teistele kindlat eeskuju. "Fakt, et Eesti kaitsekulutused on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja et Eesti korraldab suuremahulisi õppusi on head näited sellest, kuidas üks väike maa suudab enamat, kui temalt esmapilgul oodata võiks."

Kindralleitnant Hodges kohtus oma visiidil kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase, Ühendriikide 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni Eestis viibiva mehhaniseeritud kompanii sõjaväelaste ja 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmusega.

Pärast kohtumist 1. jalaväebrigaadi ülema ja Ühendriikide sõjaväelastega tutvus kindral Hodges 1. jalaväebrigaadi taristu ning ameeriklaste elamistingimustega.

Kaitseväe 1. jalaväebrigaadiga on seotud olnud kõik siiani Eestis viibinud Ühendriikide üksused: nii Paldiski linnakus asunud 173. õhudessantbrigaadi kompanii kui Tapa linnakus paiknev 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest ning mille koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon.

​„Kaitseväelastest publik on alati tõsine ja natukene raske nii öelda murda. Kuid pärast kontserti saadud emotsioonid ja tagasiside on olnud positiivsed," ütles Kuurmaa.

Ta lisas, et on varemgi kaitseväelastele esinenud ja jäänud koostööd tegema ning käib kaitseväelastele esinemas paaril korral aastas. „Tunnen end patrioodina, see on ka ilmselt põhjus, miks olen kaitseväe üritustel käinud," ütles Kuurmaa.

Detsembri alguses reservi suunduvad ajateenijad alustasid oma teenistust selle aasta jaanuaris. Nende 11 kuune  teenistus kulmineerus eelmisel nädalal Tallinnas ja Harjumaal viis päeva kestnud Vahipataljoni sõjaväepolitsei kompanii õppusega Karujälg.

Vahipataljon on spetsialiseerunud sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi lossi auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. 

„Enamik Meegomäe taristust oli vananenud. Selle asemel, et hakata nõukogude päritolu hooneid renoveerima, oli otstarbekam ja säästlikum ehitada Võru Taara linnakusse kaasaegsed ja tänapäeva vajadusi arvestavad hooned," ütles toetuse väejuhatuse haldusteenistuse ülem major Ilmar Lepik. Ta lisas, et viimastel aastatel remonditi Taara linnakus ka lahingukooli autosid, samuti toodi sealt kooli söök.

Ligi 11 hektari suuruse pindalaga Meegomäe kaitseväelinnaku juurde kuulusid hooned staabiruumide, kasarmute ja õppeklassidega, autoremonditöökojad, garaažid, laod, katlamaja ning söökla. Linnakus asus alates 1992. aastast kaitseväe lahingukool, kus korraldati allohvitseride kursuseid ning aastatel 1992-2002 koolitati ajateenijatest allohvitsere ja õpetati välja vabatahtlikke reservohvitsere.

Lahingukool liitus kaitseväe ühendatud õppeasutustega 2010. aasta 1. augustil. Selle aasta suvel sai lahingukool endale Taara linnakus uue kasarmu- ja õppehoone. Kolmekorruselises hoones on 250 majutuskohta, 13 moodsate õppevahenditega varustatud õppeklassi ja töökohad 32 kaitseväelasele.

Meegomäe taristu üleandmine Riigi Kinnisvara AS-ile on osa kavast koondada kaitseväe väeosad suurematesse ja moodsamatesse linnakutesse. Lähiaastatel plaanitakse sulgeda ka amortiseerunud linnakud Tallinnas Rahumäe teel ja Marja tänaval ning neist väljakolivatele üksustele rajatakse uued kasarmud Ämari, Jõhvi ja Miinisadama linnakutesse.

Riigikaitse arengukava aastateks 2013‒2022 seab üheks eesmärgiks ehitada valmis kõik vajalikud linnakud, laod, harjutusväljad, lasketiirud ja staabihooned. Seejärel langeb taristukulude osakaal, mis kulub peamiselt olemasoleva taristu käigushoidmisele, kaitse-eelarves praeguselt enam kui 10% umbes 5%. Seeläbi jääb tulevikus rohkem raha nüüdisaegse relvastuse ja varustuse hankimiseks.

Kaitseväe kümne aasta arengukava raames on sõjaväelogistika reform jõudnud edukalt lõpuni ning endine logistikakeskus kannab selle aasta augustist juba varustusvalitsusele väärilist nime – toetuse väejuhatus," ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.

Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper ütles aastapäeva rivistusel peetud kõnes, et aasta on olnud suurte muutustega ja mereväelastele väga intensiivne viidates 1. augustil kaitseväes jõustunud struktuurimuudatusele ning Eesti mereväe miinijahtijate osalemisele NATO 1. miinitõrjeeskaadris.

"Olime üks esimesi riike, kes oma laeva NATO miinitõrjeüksusesse saatis ja miinijahtija Sakala täidab selle kooseisus praegugi ülesandeid kaugel kodust," ütles mereväekapten Sepper.

Samuti tänas mereväe ülem oma alluvaid ning autasustas parimaid teenistujaid ja partnereid teenetemärkide, tänukirjade ja meenetega.

Mereväe ülema käskkirjaga said eeskujuliku ja pikaajalise teenistuse eest mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe II klassi Hõbeankru kaptenmajor Taavi Urb ja vanemveebel Margit Tuvik. Hõbeankru said Eesti mereväele osutatud teenete eest ka kaptenleitnant Ron Rios, kolonelleitnant Simon Fitzgibbon ja kaptenmajor Verner Hans Puurand.

Eeskujuliku ja pikaajalise teenistuse eest mereväe teenetemärgi Usk ja Tahe III klassi Raudankru pälvisid nooremleitnant Märt Uuemaa, vanemveebel Jaan Pajuste, vanemmaat Andrei Kedrov ja proua Helle Lahi. Samuti said teenetemärgi Raudankur eriliste teenete eest mereväele major Ivar Jõesaar, nooremleitnant Jaanus Matso, vanemveebel Mark Lambert ja härra Mart Murusalu.

Lisaks avaldasid mereväe laevastiku ülem ja mereväebaasi ülem tänu reale nende alluvuses teenivatele mereväelastele ja teenistujatele ning kaitseliitlastele.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.

Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat (Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi), üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.