Uudised

Esimest korda võistlusel osalenud Kuperjanovi jalaväepataljoni C-kompanii rühmaülem nooremleitnant Kristjan Muuli tabas ülema käekella kuuenda laskjana esimesel laskeringil. „Tegelikult on saja meetri pealt väikest musta kella mustal sihtmärgil väga raske näha. Sihtisin lihtsalt keskele,“ ütles nooremleitnant Muuli pärast võistlust.

Kella loovutanud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul on laskevõistluse eesmärk väärtustada pataljoni traditsioone ja parandada kaitseväelaste laskeoskust.

Tänavu osales laskevõistlusel Tsiatsungõlmaa lasketiirus 19 kaitseväelast. Laskevõistlusel võivad osaleda kõik Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivad ohvitserid ja allohvitserid. Iga võistlusel osaleja laseb automaadist ühe lasu saja meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus oma sooritust parandada veel neljas laskeringis. Kell loetakse tabatuks, kui kella korpus on purustatud. Juhul, kui kell jääb pärast laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus oma valet aega näitava käekella peale vihastas. Olles pidevalt täpsem kui kell, lasi ta oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusel katki tulistada. Kahekümne aasta jooksul on pataljoniülema kell jäänud terveks vaid ühel korral ning toona kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

Mul on suur au ja heameel tervitada teid Eesti Kaitseväe 96. aastapäeva pidulikul tähistamisel. 

Kaitsevägi on sündinud ja kasvanud koos Eesti riigiga; näinud koos eesti rahvaga paremaid ja halvemaid aegu. Kaitseväe loomine langes ajajärku, mil Eestile koitis harukordne võimalus võidelda kätte kauaoodatud iseseisvus. Neil päevil ja kuudel ei olnud aega pikalt planeerida või kokku harjutada, tuli tegutseda – võidelda nüüd ja praegu. 

Vabadussõda oli Eesti kaitseväe jaoks see taustsüsteem, keskkond ning reaalsus, milles tuli sama-aegselt tegeleda väljaõppe, varustuse-relvastuse hankimise ja sõjapidamisega. See kõik sai võimalikuks tänu rahva tahtele oma riiki kaitsta. Selle meelekindluse triumfiks oli võit ja õigus iseolemisele.

Täna, neli inimpõlve hiljem on iseolemise ja omariikluse kaitsmine juba oma olemuselt auasi. Me ei tohi teha neid vigu, mis viisid Eestilt sõltumatuse ja vabaduse. Meie riik on täna ehitatud sellistele alustele, mis peavad eos välistama hääletu alistumise.

Head sõbrad,

Julgeolek ei ole konstantne, jääv või füüsika terminit appi võttes – tahke keha. See on pigem voolav, liikuv ja kobrutav – otsides tühimikke ja pragusid. Tänane maailmapilt ei ole rõõmutegev, sest meie elulaadiga konkureerivat ja pealesuruvat pseudo-julgeolekut on palju. Venemaa käitumine Ukrainas on tõenduseks just sellest, et imperialism ja vallutuspüüd suunab oma jõud täpselt sinna, kus haistab tühjust, rabedust ja jõuetust.  

Me peame endilt küsima – mis meil on sellele vastu panna? Kuidas me tagame oma sõltumatuse ning võimalused ise otsustada; elada nii nagu seda sõnastab meile meie põhiseaduse preambul? Neile küsimustele peame vastama iga päev, oma otsuste ja tegudega. 

Meie riigikaitse on täna ja tulevikus ülesehitatud nii, et kogu rahvas saab selles osaleda. Riigikaitse lai kandepind on selleks ühendavaks jõuks, mis seob üheks tahte, oskused ja võimalused. Kindel arusaamine, et igaühel meist on oma osa riigi kaitsmisel, on juba iseenesest väga võimas jõud.

Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad laiapindse riigikaitse valemis sõjalise kaitse ülesannet. Meie ülesanne on kaitsta Eesti riiki, koos meie liitlastega.

Ajalukku pilku heites, saame kinnitust sellele, et Eesti on olnud edukas siis kui meil on sõbrad ja liitlased. Täna on meil sõpru ja liitlasi rohkem kui kunagi varem. Tänu sellele, et oleme maailma võimsaima julgeolekutagaja - NATO liige, võime ka keerulistel aegadel tunda ennast kindlalt ja kaitstult. Meie julgeolekumuredest saadakse täna paremini aru kui eile. Norrast Portugalini ning Türgist Kanadani on selgeks saanud teadmine, et kollektiivse kaitse ja sõjalise heidutuse tugevdamiseks on tarvis astuda konkreetseid samme. 

Need sammud, mis lepiti kokku NATO tippkohtumisel Walesis on tugevaks tõukeks alliansile kollektiivse kaitse nimel reaalsete ning käegakatsutavate sõjaliste võimete loomisel ja kokkuharjutamisel. Nii samuti on need ka selgeks signaaliks heidutusest. NATO sõnum on selge – meiega ei tasu tüli norida!

Eesti kaitseväe jaoks on liitlaste siinviibimine korraga nii võimalus, vastutus ja kohustus. Meie kaitseväelased saavad koos ameeriklaste, sakslaste, taanlaste ja hollandlastega harjutada Eesti kaitsmist ning see on hindamatu kogemus. Eesti kaitseväel tuleb ka mõelda ja tegutseda selle nimel, et meie liitlastel oleks siin hea ja kasulik olla. See paneb paljudele meie seast märgatava lisakoormuse. Seega – toetagem ning mõistkem kolleege, kes on saanud lisaks igapäevasele tööle juurde olulise ülesande. Me kõik mõistame kui tähtis see on.  

Eesti on oma iseseisvuse taastamise järgselt olnud aktiivne osaline rahvusvahelise julgeoleku loomises ning tagamises. Eesti kaitsevägi on selles täitnud ehk kõige nähtavamat rolli – meie sõdurid on viimase kahe kümnendi jooksul sõdinud ning taganud rahu erinevates kriisipiirkondades. See on loomulik osa vastutustundlikust julgeolekupoliitikast. Tänu meie sõdureile kõlab meie sõna meie liitlaste ja sõprade seas tugevamalt, tänu meie tublidele allohvitseridele ja ohvitseridele teatakse Eestit kui riiki, mis väärib usaldust. See on tänases maailmas hindamatu valuuta. 

Meile kõigile on teada ka see kurb tõsiasi, et meie seas on neid, kes on sõjaväljal saanud püsivaid vigastusi. See on paratamatu osa sõjast. Samas on mul hea meel, et ühiskond laiemalt on meie veterane märganud ning toetus neile on Eesti rahva poolt olnud südamlik ja siiras.

Osad meie seast – meie kaasvõitlejad ja relvavennad, langesid lahinguväljal. Ma palun püsti tõusta, et pidada meeles neid, kes on andnud elu Eesti eest. Me mäletame teid. 

Ma tänan!

Lugupeetavad,

Eesti esmane iseseisev kaitsevõime on kindlam kui see oli mõne aasta eest, sest me teame täpselt oma tugevusi aga ka nõrku kohti, mille kallal tööd teha. Meie sõjaline riigikaitse saab tugineda vaid reaalselt eksisteerivaile, hästi relvastatud ning varustatud, korralikult väljaõpetatud ja juhitud üksustele. Piltlikult väljendudes torkab siil või nõelab mesilane kordades valusamalt kui unistades volditud paberist tiiger.

Eesti kaitseväe jaoks on järgmine aasta tõeliselt tegus. Meie ees terendab kõigi aegade mahukaim õppus Siil 2015. See koondab kokku üle kolmeteist tuhande reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ning liitlaste sõduri. See on tõsine ülesanne,  mille edukas täitmine näitab meie valmisolekut ja annab tunnistust meie tugevusest. Eriline roll on suurõppuse kordaminekul just reserv-väelastel, sest nemad moodustavad õppusel osalejaist ligemale poole. Meie reserv-väe selgrooks on reservohvitserid, keda ma tahan eraldi esile tõsta ning tänada. Teie tahtest ja kaasalöömisest sõltub suurõppuse edukas käekäik. 

Head pidulised,

Kaitseväe aastapäeva pidulik tähistamine siin Estonia kontserdisaalis on alati tähendanud ka võimalust tunnustada neid, kes on oma teenistuses andnud parimast parima. Neid, kes on äramärkimist leidnud tänu oma panusele kaitseväe arengusse või olnud eriti tublid õppetöös. Olen veendunud, et lisaks neile vähestele äravalituile on kõik siin saalisviibijad kui ka kaitseväelased üle Eesti ja laia ilma väärt tunnustust.

Õnnitlen teid kaitseväe 96. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.

Eesti kontingendi tsiviil-militaarkoostöö meeskonna ülema major Avo Aljase sõnul on tsiviil-militaarkoostöö üksus pidanud õppusel harjutama koostööd nii kohaliku kiirabi, politsei kui ka sõjaväepolitseiga. "Meie peamiseks ülesandeks on Põhjala lahingugrupi õppuse ajal olnud suhtevõrgustiku loomine ja kasutamine lahingugrupi peamise löögijõu ja kohalike tsiviilvõimude toetamiseks," ütles major Aljas.

Eesti tsiviil-militaarkoostöö üksusesse kuulub seitse kaitseväelast ja kaitseliitlast. Rootsis toimuvast õppusest võtab kokku osa 2400 sõjaväelast seitsmest riigist. Õppuse aluseks oleva stsenaariumi kohaselt on fiktiivses riigis Bogalandis tekkinud pinged kahe etnilise grupi vahel ning Põhjala lahingugrupi ülesanne on juhtida rahvusvahelise kriisireguleerimise seonduvaid operatsioone, sealhulgas harjutada humanitaaroperatsiooni toetamist ning tsiviilelanikkonna evakueerimist. 

Major Avo Aljase sõnul läbisid Eesti kontingendi kaitseväelased ja kaitseliitlased eelnevalt põhjaliku erialase koolituse, et võimalikus kriisikoldes oma ülesannetega toime tulla. "Enne õppuse algust osalesime meeskonnaga ameeriklaste pakutud tsiviil-militaarkoostöö alasel koolitusel ning harjutasime koostööd Rootsi jalaväepataljoniga, keda oma tegevusega toetame," ütles major Aljas.

Eestist osaleb õppusel kokku 50 kaitseväelast kaitseväe peastaabist, Kaitseliidust, toetuse väejuhatusest, sõjaväepolitseist ja pioneeripataljonist. Eesti panustab Põhjala lahingugruppi tsiviil-militaarkoostöö meeskondade, sõjaväepolitsei, demineerimismeeskondade ja militaargeograafidega. Samuti kuulub Eesti kontingendi koosseisu rahvuslik logistiline toetuselement.

Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.

Heategevusliku kalendri eestvedaja, Scoutspataljoni lahingtoetuskompanii ülema kapten Rauno Viitmanni sõnul alustas ta  2012. aastal kalendri tegemist eesmärgiga saata selge sõnum vigastatutele, et väeosas nende peale mõeldakse. "Pärast erinevate variantide kaalumist, millises formaadis haavatud sõdurite toetuseks korjandust teha, langes valik kalendri kasuks, sest Scoutspataljonil veel oma kalendrit ei olnud," ütles kapten Viitmann.

Sel aastal trükiti kalendreid tuhat tükki ning neid saab soetada väeosadest, Kaitseliidu malevatest ning Gladiuse ja Jagdhofi militaar- ja jahindustarvete poodidest.

Kalender maksab viis eurot ja müügikohtade nimekiri täieneb.

Kapten Viitmanni sõnul on aasta-aastalt on kalendrite müük edenenud. "Sel aastal on eesmärk kalendrid läbi müüa hiljemalt Vabariigi aastapäevaks," ütles kapten Viitmann.

Uuendusena pani õla alla Eesti kaitsetööstusliit, kelle abiga kaeti väljaandmiskulud. Kaitsetööstusliidust toetasid kalendri väljaandmist firmad Milrem ja Defendec.

Kaitseväeteemalised humoorikad illustratsioonid on kalendrile teinud endine Scoutspataljoni võitleja Küllo Lumi.

Teaduslikul seminaril käsitlesid ajaloolased nii Esimese maailmasõja laiemaid poliitilisi, ühiskondlikke ja sõjalisi mõjusid Euroopas ja maailmas kui ka tagajärgi üksikutele riikidele, nagu Saksamaa, Rootsi, Ukraina, Läti ja Eesti. Seminari ettekandeid on võimalik järgi vaadata aadressil

„Esimese maailmasõja ajal toimunud taktikalised uuendused on relvajõudude doktriinides ja meetodites olulised tänase päevani, kuid võib-olla kõige olulisemaks tulemuseks oli operatsioonilise tasandi lahtimõtestamine Vene teoreetiku Aleksandr Svetšini kirjutistes,“ ütles üks seminari korraldajatest KVÜÕA sõjaajaloo professor Kaarel Piirimäe.

Piirimäe sõnul sundis kaevikusõda relvajõudusid kiireteks reformideks, milles kõige edukamad olid Saksa relvajõud, kes võimaldasid madalama taseme taktikalistele juhtidele suuremat otsustusõigust kui teiste riikide armeed.

Tuntumatest ajaloolastest esinesid ettekandega Lundi ülikooli ajalooprofessor Sverker Oredsson, Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg ning Ukraina ajaloolane ajalookandidaat Oleksandr Kirienko.

Seminari esimeses pooles ettekanded olid inglise keeles ning teise pooles eesti keeles. Rohkem infot ettekannetest ja esinejatest leiab aadressilt:  

Esimese maailmasõja algusest möödus käesoleval aastal sada  aastat. 1914. aasta sai murranguliseks maailma ajaloos, sest inimkond ei ole seni näinud niivõrd intensiivset ja purustavat relvakonflikti, mis hõlmas pea kogu maailma. Sõja peamine poliitiline tagajärg kogu maailmas oli tundmatuseni muutunud rahvusvaheline süsteem ning nelja suure impeeriumi lagunemisel tekkis mitu uut riiki, nende hulgas ka Eesti.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, tehes oma partneritega koostööd ülemaailmselt.

„Isa on ütlemata kallis - isa kaitseb ja hoiab,“ ütles kaitseminister Sven Mikser oma isadepäeva tervituses. „Tänu isadele on Eestis lapsi, tänu isadele on Eesti tugev, aga muidugi ei saa me unustada siinkohal ka tublisid emasid, vanaemasid ja vanaisasid. Üheskoos kaitseme oma riiki ja oma vabadust. Tervitused ka nendele isadele, kes ei ole täna siin, vaid on kaitsmas tööpostil Eesti riiki.“

Kella kümnest kaheni  kestnud pereüritusel said isad ja lapsed osa võtta erinevatest võistlustest ja tutvuda kaitseväe tehnikaga. Oma lahingvarustust tutvustasid Eestis paiknevad Ameerika Ühendriikide sõdurid. Lisaks tutvustas päästeamet tuletõrjesporti ja politseinikud rääkisid kaasa võetud teenistuskoera tööst.

Eesti mereväe lipulaev miinijahtija Admiral Cowan osales isadepäeval Tallinna Lennusadamas.

Paides esinesid Grete Paia ja Karl-Erik Taukar, päeva juhtis Venno Loosaar. Kohal oli kaitseväe orkester ja päeva muutsid tantsulisemaks Paide ühisgümnaasiumi ja Koeru keskkooli tantsurühmad. Perepäeval sai soetada ka uut heategevuslikku Scoutspataljoni kalendrit.

Isadepäevaüritust korraldasid ja toetasid kaitsevägi, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, siseministeerium, maanteeamet, Premia, nuku- ja noorsooteater, Tallinna loomaaed ja Eesti autorite ühing.

Õppusel osalejad harjutavad NATO territoriaalse terviklikkuse tagamist ning agressori tõrjumist alliansi territooriumilt artikkel viie rakendumisel. Trident Juncture toimub peamiselt Norras Stavangeris NATO Ühendsõja keskuses aga ka Itaalias Napolis asuvas NATO ühendväejuhatuse staabis ja liitlasvägede Euroopa peakorteris Belgias Monsis.

Valdav osa Eesti kontingendist tegutseb õppuse läbiviijate koosseisus Stavangeris. Eestist osalevad õppusel kaitseväe, Kaitseliidu ja Balti kaitsekolledži kaitseväelased ja riigikantselei, kaitseministeeriumi, kaitsepolitseiameti, terviseameti ja riigi infosüsteemide ameti tsiviileksperdid. Õppuse stsenaariumi järgi tungib Eestile kallale vaenulik suurriik. Eesti kuulutab välja sõjaseisukorra ning Põhja Atlandi nõukogu otsustab rakendada artikkel viie kollektiivkaitset, saates Eestisse kogu NATO reageerimisjõu.

Taoline stsenaarium võeti kasutusele 2012. aastal, kui seda kasutati Eestis läbiviidud NATO staabiõppusel Steadfast Juncture. Kokku on seda Eesti kaitsmise harjutamisega seotud stsnaariumit kasutatud tänaseks kümnekonnal õppusel, milles on Eesti poolt osalenud kaitseväelaste kõrval ka tsiviileksperdid.

Õppuse lõppeesmärgiks on sertifitseerida 2015. aastal NATO reageerimisjõudusid juhtivat staapi, mis moodustatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse baasil. Samuti sertifitseeritakse reageerimisjõudude maavägede staapi, mis moodustatakse Saksa-Hollandi korpuse baasil. Lisaks on treenitavaks osapooleks NATO sõjaline peakorter Euroopas, kes ühendväejuhatuste tegevust korraldab.

Trident Juncture kestab 17. novembrini ja sellel osaleb ligi 1500 kaitseväelast ning tsiviileksperti paarikümnest alliansi liikmesriigist.

"Meie eesmärk saab olla vaid üks -  tugevdada kolme riigi koostööd ja anda võimalikule agressorile märku, et Eesti, Läti ja Leedu kaitsealane koostöö on muutumas tunduvalt tõhusamaks ja tugevamaks ning võimaliku ohu korral me tegutseme koos,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Kaitseväe juhataja lisas, et kolm riiki peavad vältima vigu, mis tehti enne 1940ndat aastat, kus koostööd praktiliselt polnud ja tagajärjed seetõttu väga kurvad. „Selle valguses me räägime kiirreageerimisüksusest Balti pataljonist aga ka infovahetusest ja üksteise tegevusplaanide sünkroniseerimisest. Väga hea märgina selle koostöö arendamisel oli just ametisse astunud Läti peaministri avaldus, et Läti võtab kindla suuna kaitsekulutuste kasvule, et võimalikult kiiresti saavutada 2% tase sisemajanduse kogutoodangust,“ ütles kindralmajor Terras.

Kohtumisel kiitsid kaitsevägede juhatajad heaks otsuse määrata Balti pataljoni ülemaks Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo ning kinnitasid Balti pataljoni väljaõppeprogrammi. Pataljon alustab väljaõpet järgmisel kuul, et 2016. aastal olla valmisolekus NATO reageerimisjõudude koosseisus. Samuti otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad süvendada koostööd õhu- ja merevägede raamistikus.

Kindralmajor Terras kohtus ka Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi ülema kindral Frank J. Grassiga, et rääkida Ämarisse planeeritava Balti ja Põhjala regiooni õhuväe treeningkeskuse teemadel.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.

Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.

„Hea meel on näha, et iga aastaga muutuvad kaitseväelased järjest osavamaks ja leidlikumaks oma varustuse ja relvade kasutamisel, mis näitab seda, et Kaitsejõudude spordiklubi poolne taktikalise laskmise ja relvakäsitlemise arendamisesse panustamine hakkab ennast ära tasuma, “ ütles võistluse direktor kapten Tarvo Planken.

Võistlus koosnes kuuest laskerajast, millest kaks tuli läbida püstoliga ja kaks automaadiga ning kahel rajal tuli kasutada mõlemat relva. Laskerajal paiknevate erineva suurusega ja erineval kaugusel asuvate sihtmärkidega tekitati võistleja jaoks taktikaline situatsioon, mille ta võimalikult kiiresti ja täpselt lastes lahendama pidi.

Üldarvestuses tuli võitjaks vanemveebel Dagnis Maiberg kaitseliidu Rapla malevast, teise koha sai seersant Christophe Roeland Belgia kaitseväest ja kolmanda kapral Meelis Unt toetuse väejuhatusest. Meeskondade üldarvestuses võitis kaitseväe ühendatud õppeasutuste võistkond, kuhu kuulusid kapten Tarvo Planken, leitnant Allar Eesmaa, leitnant Veiko Park ja nooremseersant Reigo Kullamaa. Sama meeskond võitis septembris Eesti reservohvitseride kogu 15. rahvusvahelise laskevõistluse. Võistkondlikus arvestuses sai teise koha politsei laskurklubi võistkond ja kolmanda Belgia kaitseväelaste võistkond.

Meistrivõistlustel osales kokku 59 laskurit ja 16 meeskonda kaitseväest, kaitseliidust ning külalisvõistkonnad politsei laskurklubist ja Belgia kaitseväest. Taktikaline laskevõistlus toimus Kaitsejõudude lahtiste meistrivõistluste nime all teist korda, varem on sarnast võistlust peetud Kaitsejõudude spordiklubi lahtiste karikavõistluste nime all. Taktikalise laskmise võistlusi on Kaitsejõudude spordiklubi korraldanud juba kuus aastat.

Taktikaline laskmine on väga kõrgete ohutusstandarditega laskespordi ja laskeväljaõppe metoodika, mis on välja kasvanud jõustruktuuridele ohutu ja efektiivse relvakasutamise koolitamise vajadusest. Taktikaliseks laskmiseks kasutatakse kõiki kaitseväe relvastuses olevaid käsitulirelvi. Sellel spordialal saab parimaks ainult väga efektiivse relva käsitsemise oskusega.