Uudised

Kella kümnest kaheni  kestval pereüritusel saavad isad ja lapsed osa võtta erinevatest võistlustest ja tutvuda kaitseväe tehnikaga. Esimest korda tulevad oma lahingvarustust tutvustama Eestis paiknevad Ameerika Ühendriikide sõdurid. Lisaks tutvustab päästeamet tuletõrjesporti, politseinikud räägivad kaasa võetud teenistuskoera tööst ning külalisi tuleb tervitama kaitseminister Sven Mikser.

Isadepäeval esinevad Grete Paia ja Karl-Erik Taukar, päeva juhib Venno Loosaar. Kohal on kaitseväe orkester ja päeva muudavad tantsulisemaks Paide ühisgümnaasiumi ja Koeru keskkooli tantsurühmad. Perepäeval saab soetada ka uut heategevuslikku Scoutspataljoni kalendrit.

Isadepäevaüritust korraldavad ja toetavad kaitsevägi, kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, siseministeerium, maanteeamet, Premia, nuku- ja noorsooteater, Tallinna loomaaed ja Eesti autorite ühing.

"Seminari eesmärk oli ühtlustada arusaamu kaasaegsetest konfliktidest, mida ei saa nimetada enam otseselt sõjaks, ning nendes konfliktides toimuvatest protsessidest, millega seondub palju uusi mõisteid ja termineid," ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. "Just akadeemilise ning praktilise mõistmise ühtlustamine nendest protsessidest, mõistetest ja terminitest  aitab valdkonnaga kõige enam kokku puutuvatel kaitseväelased üksteist mõista ja tavatus sõjapidamises orienteeruda."

Seminari avas käesoleva aasta augustis ametisse asunud uus USA erivägede Euroopa väejuhatuse ülem, kindralmajor Gregory J. Lengyel, kes viibis paaripäevasel tutvumisvisiidil Eestis. Kindralmajor Lengyel kohtus kaitseministri, kaitseväe juhtkonna, Kaitseliidu ülema ja Eesti eriüksuslastega.  Balti kaitsekolledžis peetud seminar korraldati koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede staabi  ja Ameerika Ühendriikide erioperatsioonideülikooliga.

Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus teeb tihedat koostööd Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede staabiga ning nende alluvusse kuuluvate erioperatsioonide üksustega - toimuvad regulaarsed ühistreeningud ja õppused. Erioperatsioonide liikmed teenivad alates 2012. aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Ameerika Ühendriikide erivägede alluvuses.

Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega. Käesoleval aastal osalesid ka USA eriväelased kaitseväe aasta suurimal õppusel Kevadtorm.

Kõrgema Sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul on jalgsirännaku eesmärgiks kaasata nii õppeasutuste tegevväelased ja õppurid kui ka akadeemiline ja toetav personal ühisesse tegevusse, võimaldades seeläbi vaheldust igapäevasesse teenistusse. "Lisaks pakub jalgsirännak meeskonnatöö kõrval mitmeid väljakutseid - teekonna planeerimist, maastikul orienteerumist ja otsuste langetamist, et jõuda määratud ajaks ühtse võistkonnana lõpp-punkti,"  ütles major Luhaäär.

Kõrgema Sõjakooli korraldataval ROGAIN formaadis jalgsirännakul osalevad kuue kuni kümneliikmelised võistkonnad, kes peavad läbima kella 9.30-st kuni 15.30-ni vabalt valitud kontrollpunktid, mis asuvad Kambja alevikust edelas. Eesmärgiks on koguda maksimaalne punktisumma, kusjuures rajale märgitud 30 kontrollpunkti väärtus sõltub selle keerukusest ja kaugusest.

Rännakul osalevad tegevväelased on lahingvarustuses. Võistkonna liikmetest esimene ja viimane kannavad helkurvesti, et teised liiklejad neid kergemini märkaks.

Jalgsirännak, millest võttis osa kogu Kõrgema Sõjakooli isikkoosseis, kuulus kuni 2008. aastani traditsiooniliste ürituste nimekirja. Aastal 2013 taaselustas sõjakool jalgsirännaku traditsiooni.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Kindralmajor Terrase sõnul on Ameerika Ühendriikide panus Eesti ning piirkonna julgeolekusse väga  märkimisväärne ja heidutuse seisukohast ka väljapaistev. Samas tunnistas Terras, et Euroopa liitlaste panus on alles kasvuteel, kuid Terras oli veendunud, et juba lähemas tulevikus on ka teiste riikide sammud meie julgeoleku tagamisel märkimisväärsed. "Lisaks USA sõjalisele kohalolekule on tarvis leida võimalused ka Euroopa liitlaste nähtavaks panustamiseks," ütles kindralmajor Terras.

Kaitseväe juhataja külastas eile ka Marylandi rahvuskaardi peakorterit, kus toimunud kohtumisel rahvuskaardi ülema kindralmajor James Adkinsiga arutati kaitseväe ning Kaitseliidu koostööd Marylandi rahvuskaardiga. Kindralmajor Terras ning Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei andsid rahvuskaardi ülemale üle Vabariigi Presidendi Toomas-Hendrik Ilvese poolt annetatud Kotkaristi II klassi teenetemärgi. Täna osaleb kaitseväe juhataja Washingtonis Rahvusvaheliste strateegiauuringute keskuse korraldatavas esinduslikul ümarlaual, mis käsitleb julgeolekukeskkonna muutusi Põhja-Euroopas.

Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülema major Toomas Tõniste sõnul on sellisel õppusel osalemine ajateenijate jaoks suure tähtsusega. „Meie ajateenijad saavad harva harjutada väljaspool Eestit. Osalemine NATO õppusel koostöös kaheksa teise riigiga annab nooremallohvitseride kursuse ajateenijatele juurde palju teadmisi ning kogemusi,“ ütles major Tõniste.

Ajateenijad osalevad õppusel rahvusvahelise üksuse koosseisus ning harjutavad rünnaku planeerimist ja läbiviimist. Samuti harjutavad 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad kaitset ja patrullimist.

Õppusest Iron Sword võtab osa üle 2500 kaitseväelase Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist, Luksemburgist, Eestist ja Leedust. Õppus kestab 14. novembrini.

„Hingedepäeval käiakse kalmistutel lähedaste haudadel. Kaitseväe kalmistul on palju haudu, millel ei ole omakseid või nad ei pääse hingedepäeval küünalt süütama. Kaitseväelastena täidame üldinimlikku kohust viia ka nendele haudadele rahusõnumit. Surma ees on kõik võrdsed - kindralid ja reamehed, omad ja võõrad,“ ütles staabi- ja sidepataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm.

Pühapäeval, 2. novembril korraldab staabi- ja sidepataljon hingedepäeva mälestushetke kaitseväe kalmistul. Pataljoni ajateenijad süütavad kalmistul küünlaid ja kell 16 toimub kalmistu kabeli juures lühike mälestustseremoonia. Enne ja pärast mälestushetke teeb staabi- ja sidepataljoni kaplan ringkäigu kaitseväe kalmistul ning tutvustab mälestusmärke ja -platse. Üritus on avatud kõikidele huvilistele.

"Me anname oma kohaolekuga uusi teadmisi juurde Eesti kaitseväelastele, kuid samas õpime siin viibides ka ise,” ütles kindralmajor Michael Bills Tapal teenivatele Ühendriikide sõjaväelastele. Billsi sõnul tuleks lisaks jalaväetaktikale eestlastelt õppida ka külmaga toimetulekut. “Kui vajate nõu, kuidas kaitsta end pakase eest või kuidas lahendada külmast tulenevaid tehnikamuresid, küsige meie sõpradelt eestlastelt – nende käest saate parimat nõu,” ütles kindralmajor Bills.

Kindralmajor Billsi külastuse eesmärgiks oli kohtuda Eestis teenivate Ühendriikide sõjaväelastega ning tutvuda nii ameeriklaste konteinerlinnaku kui Tapa linnaku taristuga. Esimese ratsaväediviisi ülem kohtus ka kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganikuga.

Ameerika Ühendriikide kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest Fort Hoodist täisvarustuses Euroopasse.

Eelmisel sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hilisematelt on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.

Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede tõstis aastapäeva kõnes esile julgeolekukeskkonna pidevat muutumist ning rõhutas, et meie kõigi rahuaegse teenistuse eesmärk on alaline valmisolek riigikaitseks ja selleks ettevalmistumine. „Minu hinnangul on kaitsevägi muutunud tõhusamaks ja ohtlikumaks meie vaenlastele. Struktuurireformi käigus oleme moodustanud paremini varustatud ja mehitatud üksused. Samuti on muutunud tõhusamaks ja konkreetsemaks koostöö liitlastega,“ lisas mereväekapten Schvede.

Rivistusel tunnustas peastaabi ülem aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke, kellest kahte autasustas Kaitseväe peastaabi teeneteristiga kohusetundliku ja eeskujuliku tööülesannete täitmise eest.

Laskepäeval lasid peastaabi ohvitserid ja allohvitserid püstolit Heckler&Koch, tehes kümme lasku 25 meetri kauguselt ning püstolkuulipildujat MP 5 lasid nad nii püsti kui põlvelt, mõlemast asendist 10 lasku 50 meetri distantsilt. Laskjate punktisumma arvestati kahe relva peale kokku ja maksimum tulemus sai olla 300 punkti.

Võistkondlikus arvestuses pälvis võidu ja kaitseväe peastaabi laskevõistluse rändkarika  peastaabi operatiivosakonna esimene võistkond koosseisus kolonelleitnant Rain Jano, major Marek Värk, major Tarvi Juus, kapten Priit Heinloo ja veebel Aigor Paas. Teise koha sai peastaabi ülema administratsioon ja kolmanda side- ja juhtimissüsteemide osakond.

Laskevõistluse meeste arvestuses võitis 273 punktiga veebel Sven Pekkenen, teise koha sai 272 punktiga major Andre Võsanurm ja kolmanda koha major Marek Värk 268 punktiga. Naiste arvestuses tuli võitjaks vanemveebel Kärt Potter, teiseks jäi nooremveebel Liisu Kaidla ja kolmandaks tuli nooremveebel Merje Pals.

Kaitseväe peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.

Kindralmajor Terrase sõnul looks selliste võimekustega lennukikandja grupi viibimine Põhja-Euroopa regioonis rahuldava jõudude tasakaalu. „George Bushil baseeruvate lennukite opereerimisvõime ja gruppi kuuluvate ristlejate ja hävitajate tulejõud ning relvastus on muljetavaldavad,“ ütles kindralmajor Terras.

Lennukikandjat külastanud Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseväe juhatajatele näidati hävituslennukite F/A-18 õhkutõusmist ja maandumist ning erinevaid operatsioonilisi protseduure, mida lennukikandja grupp on võimeline läbi viima. Samuti arutasid külaskäigul olnud kaitsevägede juhatajad koos Napoli ühendväejuhatuse ülemaga võimalike NATO kaitseplaanide lahendusi ja arenguid.

Lennukikandja George H.W. Bush on kümnes ja viimane Nimitz klassi lennukikandja, mis asus teenistusse 2009. aastal. Lennukikandjal on ruumi kokku 90 lennukile ja helikopterile, nende hulgas on hävituslennukid F/A-18 ja helikopterid MH-60 Seahwak. USS George H.W. Bush on hetkel Vahemerel opereeriva Teise lennukikandja grupi lipulaev. Gruppi kuuluvad teiste laevade hulgas veel ristlejad Philippine Sea, Leyte Gulf ja Anzio ning viis hävitajat.

Itaalias Napolis asuv ühendväejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamiseks ülesandeks on viia läbi sõjalisi operatsioone rahu, julgeoleku ja liikmesriikide territoriaalse terviklikkuse tagamiseks.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ja Õpetatud Eesti Seltsi korraldatava teadusseminari eesmärk on juhtida tähelepanu esimese maailmasõja ajaloolisele tähendusele, keskendudes sõjalistele, poliitilistele ja kultuurilistele mõjudele ning järelmõjudele.

„Tänapäeval on oluline rääkida Esimese maailmasõja kogemusest, sest just sel ajal toimus märkimisväärne areng sõjanduses, olgu selleks taktikalised või operatiivsed lahendused või relvastus ja sõjatehnika, aga ka sõjanduse abiteaduste, näiteks sõjaväepsühholoogia areng,“ ütles üks seminari korraldajatest KVÜÕA sõjaajaloo professor Kaarel Piirimäe.

Vaatamata sellele on Esimene maailmasõda olnud Piirimäe sõnul nii Eestis kui ka teistes Balti riikides pikka aega pigem „unustatud sõda“, mille teaduslik uurimine ja populaarteaduslik tutvustamine on jäänud jätkusõdade, sealhulgas Eesti vabadussõja, varju.

„Sel aastal, sajand pärast Esimese maailmasõja algust on huvi selle konflikti vastu kogu maailmas hüppeliselt kasvanud ning seminariga soovime anda oma panuse sellesse taasavastuse protsessi,“ lisas seminari kaaskorraldaja Mart Kuldkepp Õpetatud Eesti Seltsist.

Seminari ettekannetes käsitletakse nii laiemaid Esimese maailmasõjaga seotud teemasid, näiteks sõja mõjusid sõjalisele mõtlemisele ja rahvusvahelisele õigusele, kui ka konkreetsemaid, eeskätt Põhja-Euroopat, Eestit, Lätit ja Ukrainat puudutanud küsimusi. Tuntumatest ajaloolastest esinevad ettekandega Lundi ülikooli ajalooprofessor Sverker Oredsson, Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg ning Ukraina ajaloolane ajalookandidaat Oleksandr Kirienko. Seminari esimeses pooles on ettekanded inglise, teises pooles eesti keeles.

Esimese maailmasõja algusest möödus käesoleval aastal sada  aastat. 1914. aasta sai murranguliseks maailma ajaloos, sest inimkond ei ole seni näinud niivõrd intensiivset ja purustavat relvakonflikti, mis hõlmas pea kogu maailma. Sõja peamine poliitiline tagajärg kogu maailmas oli tundmatuseni muutunud rahvusvaheline süsteem ning nelja suure impeeriumi lagunemisel tekkis mitu uut riiki, nende hulgas ka Eesti.

Teadusseminarile on oodatud kõik huvilised, osavõtt on tasuta ja osalemise piirarv on 50 inimest.  Palume oma tulekust teatada e-posti aadressil  hiljemalt 3. novembriks. Rohkem infot ettekannetest ja esinejatest leiab seminari kavast: