Uudised

"Red Knighti puhul on oluline rõhutada, et lisaks sõjategevusele pööratakse suurt tähelepanu tsiviilelanike muredele ja nende lahendamisele," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. "Taani diviisi õppetsükkel võimaldab Balti riikide jalaväebrigaadide staapidel harjutada nii omavahelist koostööd kui toimimist suurema üksuse ehk diviisi koosseisus."

Täna alanud ja järgmise nädala reedel lõppeva õppuse stsenaariumi järgi ründab Lätit fiktiivne NATO-vaenulik riik Botnia, kelle rünnakuid hakkavad NATO aluslepingu viienda artikli käivitumisel tõrjuma Taani diviisi kuuluvad üksused ehk kaks brigaadi Taanist ja kolm Eestist, Lätist ja Leedust. 

Red Knightile eelnes tänavu aprillis Taanis peetud õppus Yellow Knight, kus Botnia agressiooni ohvriks oli Eesti. Toona keskendus kaardiharjutus Tallinna vabastamisele vaenulikest vägedest.

1.jalaväebrigaad on seotud Taani diviisiga alates 2009. aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase koostööga, mille tulemusel on riikide staabid ja üksused suutelised osalema ühisoperatsioonidel. Taani diviis on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. jalaväebrigaadile on Taani disviisiga seotud ka Leedu ja Läti jalaväebrigaadid.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.

Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadze sõnul on riikidevaheline koostöö väga oluline, sest maailm muutub iga päevaga. "Eestil on kogemus NATO liikmena ja meie jaoks on oluline selles osas kogemusi jagada," ütles kindralmajor Kapanadze.

Gruusia kaitseväe juhataja kohtus kolm päeva kestnud külastuse jooksul riigikogu kaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ja kaitseministri Sven Mikseriga. Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tutvustas oma Gruusia ametivennale kaitseväe väljaõppevõimalusi Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis ja lahingukoolis ning Tartus asuvas Balti kaitsekolledžis.

Enne visiidi lõppu tegi kindralmajor Kapanadze ringkäigu Ämari lennubaasis, kus teda võõrustas õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

"Leiame, et kõik Eesti inimesed ja ettevõtted peavad panustama Eesti riigikaitsesse. See, et tasume oma inimeste palgavahe õppekogunemisel, on vähim, mida teha saame," ütles AS Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov. "Soovime oma teoga ka kõiki teisi ettevõtteid julgustada. Igale ettevõtjale on oluline ja kasulik, et meie riik oleks hästi kaitstud ja saame siin oma tegevusega jätkata."

Tallinna Lennujaama AS ja Tallinn Airport GH  juhatus otsustasid, et õppekogunemistel osalevatele töötajatele hüvitatakse palgavahe õppusel osalemise ajal. Hüvitamise aluseks võetakse töötaja ametipalk. Hüvitis rakendub kalendriaastas ühel korral isiku kohta.

Et julgustada tööandjaid toetama reservväelasi sõlmisid kaitsevägi ja kaitseministeerium koos Eesti Kaubandus- Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliiduga 15. septembril  hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.

Järgmise aasta 4.-15. maini korraldab kaitsevägi Läänemere regiooni ühe suurima õppuse Siil 2015, kuhu oodatakse üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija ja kaitseväelase. Õppuse selgroo moodustavad sel osalevad reservväelased.

Gruusia kaitseväe juhataja sõnul pakkusid kohtumised palju mõtteainet kõikidele osalejatele. "Konflikte on väga raske ja kohati võimatu ainult sõjaliselt lahendada, pigem on vaja läbi rääkida," ütles kindralmajor Kapanadze toetudes Gruusia kogemusele.

Kindralmajor Kapanadze kohtus Tartus Balti kaitsekolledžis õppivate Gruusia ohvitseridega ja andis õppuritele loengu ning kolledži ülem kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras tutvustas talle koolis antavat sõjalist haridust.

Seejärel külastasid kaitsevägede juhatajad kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli ja Kuperjanovi jalaväepataljoni Võrus. Lahingukooli ülem major Madis Nõmme rääkis Eesti kaitseväe allohvitseride väljaõppest ja tutvustas kooli olmetingimusi. Samuti tutvus kindralmajor Kapanadze Kuperjanovi ajateenijate väljaõppega.  

Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Kapanadze asetas täna ka pärja Vabadussõja võidusambale ja kohtus Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga. Homme kohtub kindralmajor Kapanadze õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieniga.

Hommikul kell 10 rivistuvad staabi- ja sidepataljoni riviplatsil Filtri teel pataljoni kaitseväelased, ja kaitseväe orkester ning 21. kooli õpilased ja õpetajad. Üle saja inimese liigub rongkäigus 21. kooli juurde, et asetada pärjad 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks.

1. ratseväediviisi 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii on ajateenijatele vastutegevust teinud nii metsas kui linnakeskkonnas, kaasates õppetegevusse ka üksuse kasutuses olevad jalaväe lahingumasinaid Bradley ning soomustransportööre Stryker.

“Kasu, mida tulevased nooremallohvitserid ameeriklastega harjutamisest saavad, on väga suur,” ütles 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni suurtükikooli ülem kapten Feliks Roodvee. Roodvee sõnul on Ühendriikide üksus tänu oma professionaalsusele tugevaks vastaseks, kes lisaks aitab eestlastel paremini tajuda soomusüksuse vastu võitlemise nüansse.

“Eelmisel nädalal korraldatud patrulllaagri ajal said ajateenijad ameeriklaste soomuskolonnidele korraldada varitsusi ja ka teada, milline tunne on end kaitsta jalaväe lahingumasinate rünnaku vastu,” ütles suurtükikooli ülem. Lisaks pidid ajateenijad patrulllaagris ameeriklaste tegevuse kohta koguma luureandmeid ning vältima oma laagri asukoha paljastamist metsas patrullivatele sõduritele.

Käesoleval nädalal on Ühendriikide sõjaväelased teinud Tapal linnalahinguõppe raames vastutegevust 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ajateenijatele, täna peeti aga maha Airsofti võistlus ameeriklaste ja suurtükiväepataljoni nooremallohvitseri kursuslaste vahel. Võitjana väljus Ühendriikide võistkond tulemusega 2:1. Ühine väljaõpe jätkub järgmisel nädalal, mil suurtükiväepataljoni ajateenijad harjutavad keskpolügoonil  ründe- ja kaitselahinguid koos USA soomusüksusega.

Eestis viibiva üksuse varustusse kuuluv Bradley M2A3 on 27,6-tonnine lintidel jalaväe lahingumasin, mille relvastuses on lisaks 25mm-kaliibrilise kiirlaskekahurile 7,62mm kuulipilduja ning tankitõrjesüsteem TOW.

Soomustransportöörid Stryker M1126 on 12,7mm relvastatud raskekuulipildujaga ning lisaks kaheliikmelisele meeskonnale suudavad pardale võtta üheksa võitlejat. 350-hobujõuline mootor võimaldab 16,5-tonnisel soomukil sõita kuni 100km/k, lisatulejõudu annavad 14,5-mm soomusega masinale juurde 40mm- kaliibriga granaadiheitja MK19 ning 7,62mm kuulipilduja MK240.

Ameerika Ühendriikide mehhaniseeritud üksuse kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. 

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennukil lennuplaani ei olnud, transponder oli välja lülitatud ning vältis raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenistusega.

Balti õhuturbe lennuüksusesse kuuluvad Šiauliai lennubaasis paiknevad Portugali hävitajad F-16 sooritasid tuvastuslennu ning saavutasid piiririkkujaga visuaalse kontakti neutraalvete kohal.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi.

Meeskonna juht Belgia kolonel Hans Houf ütles, et Eesti kaitseväe kolm väeliiki ja Kaitseliit on lühikese aja jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu  ning märkis, et Eesti eesmärgipärasus kaitsevaldkonna arendamisel väärib tunnustust. “Teie panus NATO operatsioonidele on muljetavaldav ja kaitsetaristu kvaliteet näitab suurt huvi kaitsevaldkonna arendamisel,” lisas Houf.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul näitab NATO ettevalmistusmeeskonna tutvumine Eesti tsiviil- ja kaitseväe taristuga ning kaitseväe võimekustega, et liitlaste tugi ei seisne ainult sõnades, vaid me astume koos reaalseid samme, et vajadusel võtta Eesti pinnal vastu nii palju liitlasi kui meie julgeoleku tagamiseks vaja on.

NATO Brunssumi ühendväejuhatusest pärit 13-liikmelise meeskonna eesmärk oli väljaõppe ja operatsioonide läbiviimise võimalustega tutvumine üle Eesti NATO täiendavate julgeolekumeetmete raames. Lähiajal valmib meeskonnal Eestis nähtu põhjal pikem raport.

„See, et liitlased harjutavad Eesti kaitsmist, näitab kui tõsiselt meie julgeolekusse NATOs suhtutakse,“ ütles kindralmajor Terras ja lisas, et kohtumisel Brunssumi ühendväejuhatuse ülema ning kolleegidega Lätist, Leedust ja Poolast tõdeti, et NATO piiririikide julgeoleku tagamiseks tuleb septembris Walesi tippkohtumisel vastu võetud otsused võimalikult kiiresti ja efektiivselt sõjalisel tasemel ellu rakendada.

Poolas Bydgoczszi linnas harjutavad NATO Brunssumi ühendväejuhatuses teenivad kaitseväelased koos kolleegidega Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia kaitsevägedest Eesti kaitsmist. Õppus Trident Joust kestab 24. oktoobrini. Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mis muuhulgas vastutab NATO reageerimisjõudude juhtimise eest. NATO Brunssumi väejuhatus ja Napoli väejuhatus vastutavad reageerimisjõudude eest rotatsiooni korras aastase perioodi kaupa.

NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.

01.10.2014 jõustus  , mille kohaselt tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisel või ümberarvutamisel suurendatakse igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest isiku tegevteenistuspensioni 1% võrra.

Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamist kinnitava teatise väljastamiseks Kaitseväe poolt saatke palun oma nimi, isikukood ning rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise arv meiliaadressile