Uudised

„Kasutame mitut helikopterit, sealhulgas toetab hooneid hõivavaid sõdureid õhust kaks lahingkopterit AH-64 Apache,“ ütles Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadis teeniv kapten Orlando Zombrano, kelle sõnul on endises Murru vanglakompleksis korraldatav õppus oma keerulisuses tavapärasest erinev.

Kell 14.30 alanud õppuse käigus kasutatakse kokku kahte lahingkopterit AH-64 Apache, nelja üldkopterit UH-60 Black Hawk ja kahte transpordikopterit CH-47 Chinook. Tänase õppusepäeva algfaasis liikusid üle 70 Ühendriikide dessantväelase helikopteritega maandumisaladele ning asusid puhastama vastase hõivatud hooneid.

Vastutegevust ründajatele teevad Lätist Eestisse saabunud, samuti Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadis teenivad sõjaväelased. Homme algab õppus samuti orienteeruvalt 14.30 ning kestab sarnaselt tänasega kolm tundi. Ainult seekord saabutakse Vasalemma valda Ämari lennubaasist.

Seoses õppusega ja sealt naasmisega võib sel nädalal Eesti õhuruumis liikumas näha Ühendriikide sõjaväelaste kasutuses olevaid helikoptereid.

Boeing CH-47 Chinooki puhul on tegemist kahemootorilise peamiselt vägede transpordiks kasutatava lennumasinaga, mis on kasutuses olnud 1960. aastatest.

Lahingkopter AH-64 Apache on USA armee relvastuses 1984. aastast, seda on pidevalt täiustatud ja tänapäeval on see ilmselt tuntumaid lahingkoptereid maailmas. Apache’i peamiseks relvastuseks on mitut tüüpi raketid ja kuni 30 mm kiirlaskekahur, laskekiirusega kuni 600 lasku minutis.

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporation´i loodud helikopterite S-70 perekonda. Black Hawk on mitmeotstarbeline - teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaad, mille koosseisu kuulub ka Eestis viibiv kompanii, asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

„Olen teeninud maaväes kaks ja pool aastat ning pole siiani nii külma kliimaga maal viibinud. Seega ootan põnevusega talve,“ sõnas Texase osariigist pärit 28 tonni kaaluva Bradley-tüüpi jalaväe lahingumasina sihtur reamees Bruno Oliveira, kes koos kaaslastega Ühendriikide soomustehnikat Tapale 1. jalaväebrigaadi linnakusse toimetas.

Oliveira sõnul puudub tal varasem kokkupuude eestlastega, kuid 1. jalaväebrigaadis nähtu on talle muljet avaldanud. „Kohe alguses jäi silma Eesti sõdurite korraarmastus ja distsipliin, “ sõnas ta. Oliveira sõnul tõotab graafik tulla tihe ning korraldatakse kaitseväelastega mitmeid ühiseid väljaõppeüritusi. „Oleme kuulnud, et Eesti saab endale peagi samuti jalaväe lahingumasinad. Anname omalt poolt parima, et varakult tunde kätte saaksite,“ sõnas ta.

Täna õhtuks peaksid kõik Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt Eestisse lähetatud peamiselt Bradley- ja Stryker-tüüpi soomusmasinad raudteejaamast 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse liikuma.

Ühendriikide soomusüksus vahetab välja praegu siin viibiva ja Eesti kaitseväelastega koos harjutava 173. õhudessantbrigaadi allüksuse. 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni allüksus paikneb Ameerika Ühendriikide Texase osariigis asuvas Fort Hoodi sõjaväebaasis ning kuulub 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi koosseisu.

Ameerika Ühendriikide kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest Fort Hoodist täisvarustuses Euroopasse.

8. ratsaväerügement osales Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Lisaks on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.

Lisaks soomustransportööridele ja jalaväe lahingumasinatele saabuvad Eestisse ka vajalikud juhtimis- ja tagalatoetusmasinad.

Ühendriikide soomusüksus vahetab peagi välja praegu siin paikneva ja Eesti kaitseväelastega koos harjutava 173. õhudessantbrigaadi allüksuse. 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni allüksus paikneb Ameerika Ühendriikide Texase osariigis asuvas Fort Hoodi sõjaväebaasis ning kuulub 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi koosseisu.

Ameerika Ühendriikide kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest Fort Hoodist täisvarustuses Euroopasse.

Eelmisel sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hilisematelt on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.

Kohtumisel andsid ülevaate 2. jalaväebrigaadi edusammudest ja kitsaskohtadest 2. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Enno Mõts ning Kuperjanovi ja Tagalapataljoni ülemad.

“Sain täna hea ülevaate sellest, kuidas on rakendunud kaitseväe struktuurireform ning kuidas edeneb 2. jalaväebrigaadi töösse rakendamine, mis on ette nähtud riigikaitse arengukavas 2013-2022,“ ütles peaminister Taavi Rõivas.

Peaminister tutvus sõdurite elu- ja väljaõppetingimustega Kuperjanovi jalaväepataljonis. Pataljoni taristust, väljaõppe- ja vaba aja veetmise võimalustest andis ülevaate  Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Peaminister tõdes, et Kuperjanovi pataljoni ajateenijatele on tänaseks loodud väga head elamis- ja väljaõppe tingimused ning rõhutas, et ajateenistus on meie riigikaitse seisukohast väga oluline.

“Väikeriigina ei saa me endale lubada, et riigikatse muutuks vaid kitsa ringi professionaalide ülesandeks. Seetõttu tugevdavad nii Kuperjanovi pataljonis kui teistes väeosades täna väljaõpet teostavad ajateenijad kogu Eesti kaitsevõimet. Eesti riigi kaitsmine on auasi ja sellesse annavad oma panuse kõik ajateenijad,” lisas peaminister.

2. jalaväebrigaad koosseisu kuuluvad brigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ja Tagalapataljon. 2. brigaadis teenib aega üle 800 ajateenija, kes omandavad sõdurioskusi ja riigikaitsealaseid teadmisi tagala-, staabi- ja jalaväekompaniides ning miinipildujapatareis.

Scoutspataljoni ülema, major Andrus Merilo sõnul lihvitakse õppusel oskusi vastase rünnakute tõrjumisel tavasõja tingimustes. Esimestel päevadel osalevad eestlased Läti maaväe õppusel Silver Arrow, etendades vastase rolli. Alates kuuendast oktoobrist viiakse Merilo sõnul läbi rühmatasandi lahinglaskmised, misjärel harjutavad kaitseväelased tegutsemist juba kompaniide tasemel.

Õppus kulmineerub pataljoni lahinglaskmistega, mille käigus hinnatakse 1. jalaväebrigaadi staabi poolt ka Scoutspataljoni väljaõppetaset. Laskmistel kasutatakse kõiki pataljoni relvastuses olevaid relvi.

Scoutspataljoni toetavad õppusel 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased brigaadi tagalapataljonist, Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest, pioneeripataljonist, suurtükiväepataljonist, staabi-ja sidekompaniist ning luurekompaniist. Õhuvägi ja kaitseväe ühendatud õppeasutused toetavad õppust tulekontrollijatega. Vastutegevust teevad eestlastele kaks lätlaste jalaväekompaniid.

Varasemalt oli Teraskilp oli Afganistani suunduva kontingendi viimane õppus enne välisoperatsioonile suundumist. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Õppus lõppeb 14. oktoobril.

„Kui eestlased otsustasid prantslastele Aafrikasse appi tulla  oli see meile väga positiivne üllatus ja mina olen selle otsuse üle õnnelik,“ ütles suursaadik Raineri. „Olen lugenud erinevaid ettekandeid, nii diplomaatilisi kui militaarseid, operatsiooni piirkonnast ning kõik mis neis on eestlasi ja nende kvaliteetset tööd Aafrikas puudutanud, on olnud eranditult positiivne ja tunnustav. Olen teie üle uhke ja tänan teid selle panuse eest.“

Samuti vestles suursaadik sõduritega ja uuris mis muljed neil Aafrikast ja  sealsest teenistusest on ning tegi sõduritega grupipildi.

Eesti kaitseväelased alustasid teenistust EUFORi operatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis mai alguses ning nende ülesanne oli läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.

Ligi nelja kuu jooksul tegi eesti jalaväerühm Aafrika pealinnas Banguis üle saja patrulli, neist ligi viiskümmend öösel, kümmekond konvoi julgestamist ja osales paarikümnel operatsioonil, lisaks on eestlased taganud EUFORi baasi Ucatexi valvet. Viimastel teenistuse kuudel Aafrikas eestlaste vastutusalaks olnud Bangui kolmas ja viies linnaosa on kriitilisemaid kohti pealinnas, kus elab nii moslemeid kui kristlasi.

Ligi 50 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustas enamiku rühmasuurune üksus, mis oli komplekteeritud peamiselt  Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Lisaks jalaväelastele teenisid Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Enamus kontingendi kaitseväelastest oli eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. 

„Õppuse käigus harjutame helikopteritega maandumisalale liikumist ja Murru vanglakompleksi hoonete hõivamist,“ ütles 173. õhudessantbrigaadis teeniv kapten Orlando Zombrano, kelle sõnul võtab õppusest osa üks CH-47 Chinook ja neli UH-60 Black Hawk-tüüpi helikopterit, mida õhust toetavad kaks lahingukopterit AH-64 Apache.

Õppust alustatakse esmaspäeval orienteeruvalt kell 14.30, mil Lätist lendu tõusnud kopterid Ühendriikide õhudessantväelastega saabuvad endise Murru vangla territooriumile. Teisel päeval alustatakse tegevust samuti kell 14.30, kuid siis starditakse juba Ämari lennubaasist.

Seoses õppusele saabumise ja õppuselt naasmisega võib järgmise nädala alguses ja keskpaigas näha Eesti õhuruumis liikumas Ühendriikide sõjaväelaste kasutuses olevaid helikoptereid. Boeing CH-47 Chinooki puhul on tegemist kahemootorilise peamiselt vägede transpordiks kasutatava lennumasinaga, mis on kasutuses olnud 1960. aastatest.

Lahingkopter AH-64 Apache on USA armee relvastuses 1984. aastast, seda on pidevalt täiustatud ja tänapäeval on see ilmselt tuntumaid lahingkoptereid maailmas. Apache’i peamiseks relvastuseks on mitut tüüpi raketid ja kuni 30 mm kiirlaskekahur, laskekiirusega kuni 600 lasku minutis.

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporation´i loodud helikopterite S-70 perekonda. Black Hawk on mitmeotstarbeline - teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaad, mille koosseisu kuulub ka Eestis viibiv kompanii, asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. 8. oktoobril lahkub 173. õhudessantbrigaadi allüksus Eestist, nende asemele saabub Eestisse 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii, kelle relvastusse kuuluvad soomustransportöörid Stryker ja jalaväe lahingumasinad Bradley.

„Taanlased pakkusid Eesti kaitseväe ülesehitamiseks tuge 20 aastat tagasi ja sellest ajast kestnud koostöö on teinud meist võrdsed partnerid. Meie ja Taani sõdurid on külg-külje kõrval võidelnud Afganistanis Helmandi provintsis ning aastate jooksul süvenenud hea koostöö peab jätkuma ka edaspidi,“ ütles kindralmajor Terras. „Kindlasti on üheks selleks võimaluseks koostöö loodava ühise ekspeditsioonijõu raames."

Kindral Bartram andis kindramajor Terrasele ülevaate Taani kaitseväe operatsioonidest, homme kehtima hakkavast Taani kaitseväe reformist ning kirdekorpuse tulevikuplaanidest. Kindramajor Terras asetas visiidi käigus pärja peale Teist maailmasõda rahvusvahelistel operatsioonidel langenud Taani kaitseväelaste mälestusmärgile. Lisaks kohtus kaitseväe juhataja Taani kaitsekolledži ülema kontraadmiral Nils Wangiga ja sai ülevaate Taani sõjaväehariduse suuremahulisest reformist.

Taani ja Eesti kaitsekoostöö juured ulatuvad kaitseväe taasloomise aastatesse. Taani on andnud olulise panuse Eesti ohvitserkonna kujundamisse ning toetanud Eesti allohvitseride väljaõpet. Nii Taani kui Eesti panustavad koos NATO kirdekorpusesse. Eesti kaitseväe 1.jalaväebrigaad on seotud Taani diviisiga alates 2009. aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase koostööga, mille tulemusel on riikide staabid ja üksused suutelised osalema ühisoperatsioonidel. Käesoleva aasta maikuust kuni augusti lõpuni paiknesid Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvanud Taani hävituslennukid Ämari lennubaasis.

Aastas kolm korda korraldatava õppuse seekordseks keskuseks on Ämari lennubaas. Õppuse eesmärk on Eesti, Läti ja Leedu õhuturbes osalevate hävituslendurite koostöö harjutamine kolme Balti riigi õhuvägedega. Õppusel osalevad praegu õhuturbe valvekorras olevad Portugali, Saksa, Kanada ja Hollandi hävitajad ning lisaks veel Soome ja Rootsi lennukid.

„Balti regiooni õhuturbeharjutused on muutunud juba sügavalt juurdunud tavaks ja õhuturbes osalevate hävitajate arvukuse kasv on parandanud märgatavalt meie treeninguvõimalusi, tänu millele saame harjutada koostegutsemist  palju realistlikumalt,“ ütles õppuse NATO poolne projektijuht major Dimitrios Koukaras.

Õhuoperatsioone juhitakse nii Ämaris paiknevast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest kui ka harjutusega seoses Eesti õhuruumis viibiva Suurbritannia lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennuki (AWACS) pardalt.

Täna ja homme 19. korda peetava Balti õhuturbeharjutuste  (BRTE) sarja peaeesmärk on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede omavahelise koostöövõime arendamine, liitlaste õhuväeüksustega protseduuride harjutamine ning NATO ühtsesse  õhukaitsesüsteemi sulandumine. Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud otsingu- ja päästeoperatsioone, rahvusvaheliste abipakkide kohaletoimetamist, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

Esimese Balti õhuturbeharjutuse korraldas NATO 2008. aasta oktoobris. Need NATO õhuväe staabis Ramsteinis planeeritavad harjutused toimuvad kolm korda aastas, iga kord ühes Balti riigis. Ajaliselt on harjutused planeeritud nii, et kõik iga nelja kuu tagant vahetuvad NATO õhuturbehävitajate rotatsioonid saaksid osaleda ühel õhuturbeharjutusel.