Uudised

Kutsealused läbivad esmalt kümme nädalat kestva sõduri baaskursuse, kus logistikapataljoni instruktorid õpetavad neile üksikvõitleja põhioskusi ja teadmisi. Samuti peavad nad saavutama kursuse jooksul edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursus lõppeb rännakuga, mille käigus kontrollitakse eelnevate kuude jooksul omandatud teadmisi.

„Ootan kõigilt noormeestelt avatud meelt ja tõsist suhtumist nii õppimisel kui kõigi ülesannete täitmisel. See, kuivõrd palju keegi ikkagi õppida tahab, sõltub noortest meestest enestest. Meie  instruktorid annavad endast igatahes parima, et ükski küsimus ei jääks vastuseta,“ ütles logistikapataljoni staabikompaniiülem nooremleitnant Annes Kalle. „Ma olen kindel, et noored võtavad kaitseväest maksimaalse, sest kaitseväeteenistus on osa tervete õpihimuliste noormeeste haridusteest,“ lisas nooremleitnant Kalle.

Pärast sõduri baaskursuse läbimist jätkavad ajateenijad väljaõpet põhijuhtimis- ja staabikaitsemeeskondade, mehaanikute, puksiirijuhtide, väliköögimeeskondade või logistikakonvoide julgestusüksuste erialakursustel.

“Kui juulikuise eelkutsega saabusid teenistusse jaoülemad, jaoülema abid ning autojuhid, siis oktoobrikutsega saabub kaitseväkke üksuste reakoosseis,” ütles samuti ajateenijaid vastuvõtva 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni operatiivsektsiooni ülem kapten Taavi Mets. Metsa sõnade kohaselt formeeritakse nii juulis kui oktoobris saabunutest kevadeks toimivad allüksused, kelle oskusi testitakse järgmisel aastal enam kui 13 000 osalejaga suurõppusel Siil 2015.

Väeossa saabudes täidavad ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbivad arstliku kontrolli ning saavad enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse. Järgmistel päevadel alustatakse juba kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmisest üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest. Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe poolt pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpitakse tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

1. jalaväebrigaad on Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.

"Põhikutse ajateenijatega saabumisega saavutab Kuperjanovi jalaväepataljon oma täisvõimekuse, mis uutele struktuuridele üleminekuga tähendab, et väeosas on kokku kuus kompaniid, milles teenib üle 800 ajateenija," ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "See on suur väljakutse tegevväelastele, et kevadel peale õppust Siil 2015, läheks reservi lahinguvõimeline üksus,“ märkis Tõevere.

Pataljoni saabudes tutvustatakse uutele ajateenijatele pataljonis kehtivat korda ning läbitakse meditsiiniline kontroll. Kõigile väljastatakse sõdurivarustus ning määratakse allüksus. Kolmapäevast alustavad uued ajateenijad kolmekuuse sõduribaaskursusega, mille käigus saadakse selgeks riigikaitse põhitõed, üksikvõitleja oskused, omandatakse teadmised esmaabist, rivikorrast ja harjutakse toimima meeskonnana.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivad ajateenijad jalaväe-, tagala- ja staabikompaniides, ning miinipilduja patareis. Oktoobris asuvad teenistusse ajateenijad, kelle teenistus kestab 8 kuud.

„Paari nädala pärast räägivad Eesti kaitseväest pea kõigi Euroopa riikide militaarväljaanded,“ ütles Lätist pärit Lakuca, kelle sõnul on praegu Euroopas valitsevat julgeolekukorda arvestades Balti riikide loo rääkimine oluline nii meie endi kui ka NATO liitlaste jaoks.

Sõjandusajakirjanikele Lätist, Soomest, Šveitsist, Saksamaalt, Rootsist, Austriast, Poolast ja teistest Euroopa riikidest tutvustati täna Scoutspataljoni kasutatavat tehnikat ning relvastust ning Ämari lennubaasi taristut ja võimekust.

Käesoleval aastal Eestis peetav konverents algas 23. septembril ning lõpeb homme. Osalejad on tutvusid selle nädala jooksul lisaks ka Balti Kaitsekolledži ja Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse tegevusega.

EMPA liikmesriikide hulka kuulub 21 Euroopa riiki. Esimest korda kogunesid Euroopa militaarajakirjanikud 1977. aastal. Organisatsioonile pandi alus 1980. aastal Hamburgis.

Alates eelmise aasta lõpust on meie igapäevaelu oluliselt häirinud teated Ukrainast ja Venemaa agressiivsest käitumisest oma vennasrahva vastu. Hiljutised sündmused kapo ohvitseriga, kelle Venemaa kuritegelikult röövis, on toonud ohu ka meie koduõuele. Kuidas sellele vastu seista, kuidas säilitada rahu ja selget pead? Teadmatus oma võimetest toidab aga kartust.

Kahtleja jääb kaotajaks

Putini juhitud Venemaa toimib nagu ülbe kraakleja pimedas pargis. Kui tarkus ja oskused ei lase end vastaspoolega võrdsena tunda, tuleb hirmutada, rünnata ebaausate võtetega, nina katki lüüa, domineerida. Me teame seda käitumismalli ja oskame sellele vastata.

Mida teha? Säilitame enesekindluse ja rahu, mis kannab eneseväärikust. Tuleb tunnetada oma tugevusi ja teada oma nõrkusi.

Mulle on vastuvõetamatu itkemine stiilis: me oleme väikesed, rahvas läheb riigist laiali, venelane jookseb meist üle mõne tunniga, me ise ei suuda riiki kaitsta, NATO-l on peale meie kaitsmise muudki teha, artikkel 5 on vaid paberil…

Mis mõttes!? Tšetšeenid võitlesid oma iseseisvuse ja vabaduse eest aastaid. Nende vastupanu hävitati vaid seepärast, et neil ei olnud liitlasi ja nad ise ei suutnud luua toimivat riiki. Esimeses sõjas võitlesid nad endale riigi ehitamise võimaluse välja. Ja see lahing ei toimunud mägedes, vaid linnades.

Ütlete, et võrdlus ei ole kohane, kuna tšetšeenid on paremad ja ideelisemad võitlejad. No ei ole, ja miski meie ajaloos ei toeta seda väidet. Meie esivanemad võitsid Vabadussõja suure kurjuseimpeeriumi vastu, meie vanaisad hoidsid rinnet II ilmasõjas mitu korda suurema vaenlase vastu ja lõid paljudele võimaluse pääsemiseks.

Eesti mehed, eesti sõdurid on igal kontaktil vaenlasega näidanud end rahuliku, külmalt kalkuleeriva, kartmatu võitlejana. Eesti sõdur täidab oma kohust ka väga rasketes tingimustes, isegi kui on vigastatud. Ja rahuajal, teenistusest lahkununa jätkavad nad võitlust teisel moel − võites vigastatud sõjameeste spordivõistlustelt medaleid! Ja on sellega meile eeskujuks.

Meie liitlased, olgu need ameeriklased, britid või prantslased, peavad meist lugu ja usaldavad meid. Nemad usuvad meisse. Igal kohtumisel kolleegidega tunnistatakse ja tunnustatakse meie võitlejate pädevust − jalaväelased Helmandis, ajateenijad Eesti metsades, kes briti proffidele tuule alla teevad, Ämari lennubaasis madistavad õhuväelased või kuid järjest merel koos NATO eskaadriga lippu näitavad mereväelased. Ausat kiitust on jätkunud kõikidele. Me ise aga justkui ei usuks seda. Meie kaitseliitlased on tegijad mehed kõiges, millele nad käe külge on pannud.

Seda hämmastavam tundub endise kõrge NATO kindrali Richard Shirreffi mälukatkestus, kui ta Eesti Rahvusringhäälingus avalikult väidab, et Eestis ei ole NATO vägesid.

Meie oma väed on kohal ja valmis, arvaku vana ja auväärne kindral oma sooja kamina ees, mida tahab! Meie reserv on koolitatud, meie üksused on relvastatud ja meie hästi ning suunatult treenitud Kaitseliidu võitlusgrupid on iga kell valmis “rohelistele mehikestele” tuule alla tegema. Ja mitte keegi ei sõida meist üle kolme, kümne või saja tunniga ega üleüldse − absurdne on see ajamääratlus. Meist ei sõidetud üle ka 50 aastaga.

Me ei taha rahvana kuidagi uskuda, kui head tööd oleme viimasel ajal teinud. Meie luurajad ja teenistused on idanaabri tšekistidele nii palju haiget teinud, nii et nood ei pea paljuks kasutada selles võitluses täiesti ennekuulmatuid, salakavalaid ja alatuid võtteid. Oleme mõnekümne aastaga suutnud luua riigi, mille üle on põhjust uhkust tunda. Me oleme paljudele eeskujuks kalkuleeriva majandamisega, nii et kipume ennast võrdlema edukaimate lääneriikidega nagu Soome ja Rootsi. Jah, kindlasti saab olla rohkem hooliv ja suhtelist vaesust on ikka veel, aga me peame vaatama, kust me tulime, ja olema uhked selle üle, mida oleme saavutanud.

Kaitsevägi on meil tugev

Oleme korduvalt tõdenud, et meie arengu tee on olnud õige, meie otsused pädevad, ohuhinnangud kompetentsed. Seda tunnistavad maailma liidrid. Me ise aga ei usu endasse! Miks?

Usaldagem iseennast, usaldagem oma sõpru. Kartus ja hirm kaovad, kuid otsusekindlus ja teadmine panevad asjad paika. Kaitsevägi on igal juhul valmis riigi ja rahva eest seisma, usus oma võidusse ja ilma jalga väristamata. Ning teadmisega, et liitlased tulevad vajadusel meile appi.

Nutt ja hala ei aita nii või teisiti, kui keegi peaks meid ründama, sest võidelda tuleb igal juhul. Teise valiku − mitte võidelda − oleme 1939. aastal juba teinud ja see lõppes selge katastroofiga.

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased. Eestil pole kunagi olnud rohkem liitlasi kui praegu ja USA presidendi äsjane külaskäik on meile seda toetust kinnitanud.

Me ei tohi oma kartuses lahingut juba ette kaotada, peame uskuma endasse, sest meile, põikpäistele eestlastele, teised variandid ei sobi.

Ja lõpuks: kindral Einselni 1993. aastal kehtestud käskkiri nr 1 igal tingimusel vastu hakkamise kohta kehtib endiselt!

"Meil on hea meel, et 1. jalaväebrigaadi Tapale kolimisega suureneb nii valla turvatunne kui loodetavasti ka eelarve tulude pool," ütles vallavanem Alari Kirt, kelle sõnade kohaselt näeb ta 1. jalaväebrigaadi tegevväelasi meeleldi Tapa elanikena. "Teame, et raskel hetkel saame omavalitsusena loota brigaadi abile. Omalt poolt saame kaitseväelastele pakkuda abi nii elamiskoha leidmisel kinnisvara-alase teabe koondamise ja edastamise teel kui pakkuda meie kodumaad teenivatele meestele ja naistele mõningaid vallapoolseid soodustusi."

Brigaadiülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul peab 1. jalaväebrigaad koostööd omavalitsustega äärmisel oluliseks. "Laiapõhjalisse riigikaitsesse peavad panustama kõik. Kaitsevägi on rahvavägi, mis saab toimida ainult koostöös tsiviilstruktuuridega ning millel on kohustus anda oma panus kogukondliku elu edendamisse," ütles Kalmus. Kolonelleitnandi sõnade kohaselt kavatseb 1. jalaväebrigaad osa võtta kohalikest üritustest ning vajadusel aidata valda inimressursi ja eriotstarbelise tehnikaga. "Loomulikult on meie põhiliseks eesmärgiks kvaliteetse väljaõppe korraldamine meie allüksustele, kuid võimalusel oleme valla jaoks alati olemas," ütles kolonelleitnant Kalmus.

Edaspidi kavatseb 1. jalaväebrigaad koostööd omavalitsustega tihendada - nii hakkavad tulevikus toimuma korrapärased töökohtumised, mille käigus arutatakse mõlemale osapoolele huvipakkuvaid küsimusi. Tapa vallas elab kaheksa tuhat elanikku ning tegemist on Lääne-Virumaa läänepoolseima omavalitsusega, mis jaguneb viieks piirkonnaks: Tapaks, Lehtseks, Jänedaks, Saksiks ja Karkuseks.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi allüksused paiknevad alates 1. augustiks Paldiski, Tapa ja Jõhvi linnakutes, brigaadi staap ja suurem osa ajateenijatest asuvad just Tapa linnakus.

Kindral Bradshaw märkis, et Eestil on olnud keskne roll Ukraina kriisi mõjul NATO heidutusmeetmete rakendamisel ning Eesti võime korraldada suuremahulisi õppusi nagu Kevadtorm/Steadfast Javelin 1, panustada laevadega mereväeüksustesse ning Ämari lennubaasi kasutusele võtmine on olnud otsustavad sammud, mis tugevdavad kollektiivkaitset.

Sel kevadel korraldas kaitsevägi koos liitlastega õppuse Kevadtorm / Steadfast Javelin1, mis ligi 6 000 osalejaga on võrreldav eelmisel aastal Balti riikides ja Poolas aset leidnud NATO reageerimisjõudude suurõppusega Steadfast Jazz. Järgmisel aastal viib kaitsevägi läbi ligi 12 000 osalejaga reservõppekogunemise Siil 2015.

Ämari lennubaas läbis põhjaliku renoveerimise aastatel 2008 - 2012. Alates kevadest paiknevad Ämaris ka liitlasriikide lennukid, mis turvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Samuti reageeris Eesti kiiresti kui NATO selle aasta alguses Ukraina sündmuste tõttu mereväeüksuse komplekteeris ning panustab regulaarselt miinitõrjelaevaga NATO reageerimisjõudude miinitõrjeeskaadrisse.

Eile alanud kahepäevase visiidi raames kohtus NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Sir Adrian Bradshaw kaitseminister Sven Mikseri, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga, et arutada Walesi tippkohtumisest tulenevate otsuste rakendamise ja NATO ülikiire reageerimisüksuse loomisega seotud küsimusi.

„Ida-Euroopa liitlaste territooriumile juhtimis- ja logistikelementide loomine on vajalik, et löögijõud suudaks kiirelt reageerida,“ ütles kindral Bradshaw. NATO reageerimisjõudude baasil loodav ülikiire reageerimisüksus e. löögijõud peaks oma esialgse reageerimisvõimekuse saavutama 2015. aasta sügiseks.

Septembri alguses Newportis, Walesis toimunud NATO tippkohtumisel kinnitati NATO valmisoleku tegevuskava (Readiness Action Plan). Sellega tugevdab NATO oma kollektiivkaitselt ja suurendab oma kohalolekut NATO piiririikides.

„Neil kursustel saavad noored mehed oma esimese juhtimiskogemuse. Sõjaväelogistikutest nooremallohvitseridest sõltub logistiliste operatsioonide õnnestumine rohujuure tasandil. Nooremallohvitserid on need, kes panevad logistikuid tegema õigeid asju õigel ajal ja õiges kohas,“ ütles nooremleitnant Anton Auzin logistikapataljonist. Nooremleitnant Auzin lisas, et ka ükski rühmaülem ei suudaks täita oma ülesandeid kui tal ei ole hea ettevalmistusega jaoülemaid.

Kaksteist nädalat kestval kursusel õpetavad toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ja logistikakooli ning 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni instruktorid tulevastele allohvitseridele erinevate logistiliste elementide nagu väliköögid, -töökojad, -laod ja transpordimeeskonnad juhtimist jalaväeüksuste koosseisus. Kursuse lõpus peavad õppurid vastavalt oma erialale oskama ka ise kasutada kas välikööke, juhtida ja hooldada transpordivahendeid, hallata väliladusid, käsitleda kaupa, korraldada välitöökodade tööd ning anda omakorda edasi õpitut reakoosseisule. Kursusel osaleb 71 kaitseväelast logistikapataljonist ja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist.

Enne allohvitseriks õppimist läbisid tulevased nooremallohvitserid kolmekuulise sõduri baaskursuse, kus nad omandasid üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutasid edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi.

Paneeldiskussiooni modereeris endine NATO sõjalise komitee esimees erukindral Harald Kujat, kes ütles, et meedias kõlanud väited, nagu võetaks Eesti, Läti, Leedu ja Poola pealinnad mõne päevaga, ei vasta tõele ja seda kindlasti ei juhtu. "Aga kui see peakski nii minema, siis jääb see neile üheotsa reisiks," ütles kindral Kujat.

Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles Poolas, et Kirdekorpuse tähtsusest on aru saadud ja sellesse üksusesse panustavad riigid on lubanud sinna suunata rohkem ressursse, mis oluliselt mõjutab Eesti riigi julgeolekut. "Me oleme valmis ja võimelised end ise kaitsma ning seda teavad ka meie liitlased, kes näevad, et me ei istu käed rüpes ja seetõttu panustavad Eesti julgeoleku tagamisse ja tulevad meile vajadusel appi," ütles kindralmajor Riho Terras.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras osales paneeldiskussioonis koos Tšehhi kaitseväe juhataja kindral Petr Paveliga, Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göransoniga ja Saksa maaväeülema asetäitja kindralleitnant Jörg Vollmeriga. Paneelil tõdeti kaitsekulutuste tõstmise olulisust nende liikmesriikide puhul, kellel jääb see alla kahe protsendi ja samuti peeti väga oluliseks sellest investeeringutele kuuluva osa tähtsust.

Kindralleitnant Vollmer ütles, et Kirdekorpuse edasine tugevdamine võimaldab tõsta selle reageerimise ja koostegutsemise võimet, mis omakorda tõstab Eesti, Läti ja Leedu julgeolekut. Samuti peab Kirdekorpus olema fokuseeritud kollektiivkaitse alase väljaõppe läbiviimisele. Tema sõnul panustab Saksamaa oluliselt inimeste, raha ja teiste vajaminevate ressurssidega.

Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Täna osaleb Kirdekorpuse tegevuses 12 riiki. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast. Poolas peetud seminar oli pühendatud korpuse loomise 15. aastapäevale.

Vahipataljonil on traditsiooniks saanud, et väeosa ajateenijad annavad pärast sõdurieksami sooritamist kaitseväelase truudusetõotuse muistsel lahinguväljal Jüriöö pargis. Truudusetõotuse annavad noormehed, kes alustasid oma teenistust tänavu juulis.

Truudusetõotusega lõpeb ajateenijatel teenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandasid ajateenijad teadmisi relvastusest, meditsiinist, sidetehnikast, seadusandlusest ja üksikvõitleja oskustest. Samuti tuli neil läbida erinevaid metsalaagrid ja rännakud. Sõduri baaskursusele järgneb ajateenijatel eriala- ja allüksuse väljaõpe.

Kaitseväelase truudusega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Pärast truudusetõotuse tseremooniat avab Vahipataljon kell 12.00 kõigile soovijatele oma väravad. Kella neljani õhtul kestva lahtiste uste päeva eesmärk on anda külalistele ülevaade ajateenistusest ning tutvustada ajateenijate väljaõpet, tehnikat ja varustust. Samuti on kõigil külalistel võimalus tutvuda kasarmu- ja olmetingimustega ning vaadata ajateenijate demonstratsioonesinemisi või võtta osa erinevatest võistlustest. Lisaks on lahtiste uste päeva raames lipuväljakule üles rivistatud vahipataljoni auvahtkond ning piduliku meeleolu loomiseks mängib kaitseväe orkester.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.