Uudised

Õppus lõppes eile pataljonitasemel lahinglaskmistega ning sellest võttis osa 700 Eesti kaitseväelast ning sõjaväelased Ameerika Ühendriikidest, Norra Kuningriigist ja Läti Vabariigist. Õppuse eesmärgiks oli harjutada Scoutspataljoni tegutsemist erinevates lahinguliikides rühma-, kompanii- ja pataljonitasandil.

„Meie tegevus õppusel keskendus operatsioonidele tavasõja tingimustes ning seda eesmärki peeti silmas ka kõikide lahinglaskmiste planeerimise ja läbiviimise juures,“ ütles õppust juhtinud Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo.

Õppuse kahel esimesel päeval tegid eestlased Adaži harjutusalal koos Ühendriikide õhudessantväelaste ja Norra mehhaniseeritud jalaväelastega õppuse Silver Arrow raames lätlastele vastutegevust, rühmatasemel lahinglaskmistega alustati 6. oktoobril. 9.-10. oktoobrini viidi koostöös Norra mehhaniseeritud jalaväekompanii ja Ühendriikide õhudessantkompaniiga läbi kompaniitaseme lahinglaskmised.

Pataljonitaseme lahinglaskmiste eesmärgiks on harjutada Scoutspataljoni rünnakut, harjutusest võtsid osa kõik pataljoni allüksused, keda toetasid 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased brigaadi tagalapataljonist, Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest, pioneeripataljonist, suurtükiväepataljonist, suurtükipataljonist, staabi-ja sidekompaniist ning luurekompaniist. Õhuvägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused toetasid õppust tulekontrollijatega.

Varasemalt oli esimest korda 2005. aastal korraldatud Teraskilp Afganistani suunduva kontingendi viimane õppus enne välisoperatsioonile suundumist. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus, mille käsutuses on 12,7mm-kaliibriliste raskekuulipildujatega relvastatud soomustransportöörid SISU XA-188.

Täna kohtus NATO Brunssumi ühendväejuhatusest pärit meeskond kaitseväe peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvedega ning sai ülevaate Eesti valitsusasutuste struktuurist ning kriisireguleerimise protseduuridest. Samuti sai meeskond ülevaate hetke julgeolekuolukorrast, tsiviil-militaarkoostööst ning logistilise toetuse võimalustest.

„NFIT meeskonna ülesannete ring on üsna lai, kuid meie põhieesmärgiks on informatsioonivahetuse tõhustamine,“ ütles meeskonna juht Belgia kolonel Hans Houf ning märkis, et hindab kõrgelt meeskonna tööks seni osutatud toetust.

Eelmisel nädalal saabunud eelgrupp tutvus Pärnu sadama ja lennuväljaga ning sai ülevaate Pärnumaal asuva kaitseväe toetusväejuhatuse ning Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse tegevusest. Reedel külastas meeskond Kunda ja Sillamäe sadamaid. Alanud nädalal tutvub meeskond Kirde-Eestis asuvate kaitse- ja tsiviilrajatistega.

Ettevalmistusmeeskonna saatmine Eestisse on üks osa NATO julgeolekumeetmest, mille rakendamise otsustasid alliansi liikmed septembris Walesis aset leidnud tippkohtumisel. 13-liikmelise meeskonna eesmärk on väljaõppe ja operatsioonide läbiviimise võimalustega tutvumine üle Eesti NATO täiendavate julgeolekumeetmete raames.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Augusti keskpaigas alanud plaanijärgsete hooldustööde käigus uuendati täielikult miinijahtija kerevärv, viidi läbi miinijahtimise sonari hooldus ning tehti rida muid suuremaid ning väiksemaid parandustöid.

"Esmalt torkab muidugi silma, et laev näeb palju parem välja. Saime tööde käigus välja vahetada kulunud laevaosad ning kõrvaldada defektid, mis kasutamise käigus paratamatult tekivad," rääkis miinijahtija Admiral Cowan komandör vanemleitnant Tanel Leetna. "Olen tulemustega rahul. Uhkem on sõita sellise laevaga," lisas ta.

Pärast miinijahtija vettelaskmist tehakse laeva merekatsetused ning sonaritestid ning juba järgmisel nädalal ootab miinjahtija Admiral Cowani meeskonda ees ühisharjutus Tallinnasse saabuva Hollandi mereväe eskaadriga.

Hooldustöödeks kulunud aega sai enne dokki minekut NATO 1. miinitõrjeeskaadris teeninud laeva meeskond kasutada puhkusteks. Miinijahtija Admiral Cowani hooldustööd tegi BLRT Grupp, kellega kaitsevägi on sõlminud raamlepingu.

Admiral Cowan on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijatest. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Lisaks miinijahtijatele on mereväes kasutusel ka tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Kaitseminister Mikser tänas kõnes rotatsiooni lõpetanud 173. õhudessantbrigaadi võitlejaid teenistuse eest ja tervitas 1. ratsaväediviisi võitlejaid Eestisse saabumise puhul.

“Ratsaväediviisi soomusüksuse võõrustamine on meie jaoks uus kogemus – teie varustus ja taktika on erinev õhudessantbrigaadi omast,“ ütles kaitseminister tseremoonial peetud kõnes. „See annab meile suurepärase võimaluse arendada oma koostööd hoopis uue nurga alt.“

Mikser avaldas lootust, et järgnevatel kuudel läbi viidavad ühisõppused ratsaväediviisi ja kaitseväe üksuste vahel on arendavad mõlemale poolele. „Meie kaitseväele annab teiega tehtav koostöö kindlasti väärtusliku õppetunni ja ma loodan, et ka teie õpite midagi meie karmist talveilmast.“

Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm aastatel 2004 ja 2008 1. ratsaväediviisi koosseisus. Üksuse saabumine annab võimaluse relvavendlusel põhinevat sidet elus hoida ja arendada koostööd Eesti tingimustes.

Ratsaväelasi olid tervitama tulnud ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Aron Kalmus ning Riigikogu riigikaitse komisjoni liikmed.

Soomusüksuse saabumisega alustab Eestis tööd NATO Brunssumi ühendväejuhatuse 13-liikmeline ettevalmistusmeeskond (NATO Forward Intergation Team), kes viib kuni 22. oktoobrini Eestis läbi kaitsetaristu ja väljaõppevõimaluste hindamise, mille tulemusel selgub, milliseid õppusi ja operatsioone on Eestis tulevikus NATO julgeolekumeetmete raames võimalik läbi viia.

Eelmisel nädalal Tapale saabunud rongiešelon tõi kohale Ameerika Ühendriikide maaväe 1. ratsaväediviisi jalaväe lahingumasinad, soomustransportöörid ning muu tehnika ja varustuse. Lisaks toodi Eestisse ka vajalikud juhtimis- ja tagalatoetusmasinad.

Eestisse saabunud üksuse varustusse kuuluv Bradley M2A3on 27,6-tonnine lintidel jalaväe lahingumasin, mille relvastuses on lisaks 25mm-kaliibrilise kiirlaskekahurile 7,62mm kuulipilduja ning tankitõrjesüsteem TOW. Bradley´t käitab 600-hobujõuline diiselmootor ning masin suudab liikuda kuni 66km/H. Kokku mahutab M2A3 kümme inimest, kellest kolm kuulub meeskonda.

Soomustransportöörid Stryker M1126 on 12,7mm relvastatud raskekuulipildujaga ning lisaks kaheliikmelisele meeskonnale suudavad pardale võtta üheksa võitlejat. 350-hobujõuline mootor võimaldab 16,5-tonnisel soomukil sõita kuni 100km/k, lisatulejõudu annavad 14,5-mm soomusega masinale juurde 40mm- kaliibriga granaadiheitja MK19 ning 7,62mm kuulipilduja MK240.

Ameerika Ühendriikide kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest Fort Hoodist täisvarustuses Euroopasse.

Eelmisel sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hilisematelt on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.

„Norra ei saa väikse riigina üksi suurt väeüksust moodustada. Koos teiste riikidega ühendekspeditsiooniväe tegevuses osalemine annab meile võimaluse omalt poolt NATO tegevusse panustada,“ märkis admiral Bruun-Hanssen.

Septembris Walesis, Newportis aset leidnud NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi kaitseministrid ühiste kavatsuste leppe, mille alusel alustavad riigid ettevalmistusi uue sõjalise kiirreageerimisjõu – ühendekspeditsiooniväe loomiseks.

Ühendekspeditsiooniväe loomisel moodustavad Afganistanis Helmandis koos võidelnud riigid Ühendkuningriigi juhtimisel üksuse, mis on võimeline osalema operatsioonidel ning viima läbi õppusi. Loodavat kiirreageerimisüksust on plaanide kohaselt võimalik kasutada nii kollektiivkaitse kui kriisireguleerimise operatsioonidel, samuti väljaõppe eesmärkidel. Eelmisel aastal alanud töö üksuse loomise suunas käib nii koos Eesti kui Taani, Hollandi ja Norraga. Sel aastal liitusid projektiga ka Läti ja Leedu.

Eile Eestisse saabunud admiral Bruun-Hanssen kohtus täna kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ja kaitseminister Sven Mikseriga ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Samuti tutvus Bruun-Hanssen NATO küberkaitsekoostöö keskuse tööga. Pärastlõunal külastas Norra kaitseväe juhataja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust ja Balti kaitsekolledžit ning pidas viimases loengu vanemstaabiohvitseride kursusel osalejatele ja suundus siis Võrru, kus sai ülevaate Kuperjanovi pataljoni ja lahingukooli tegevusest.

Homme külastab admiral Bruun-Hanssen Tapal asuvat 1. jalaväebrigaadi ning kohtub Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga.

Kohtumisel otsitakse muuhulgas lahendusi NATO e-õppe kontseptsioonide, protseduuride ja standardite ühtlustamiseks liikmesriikide vahel. Samuti arutatakse „Targa kaitse" idee rakendamise põhimõtete väljatöötamist hariduse ja väljaõppevaldkonna tarbeks ühiste kursuste ja programmide korraldamises ja läbiviimise jagamises suurema kootöövõimekuse ning ressursside efektiivsema kasutamise eesmärgil.

„Üks oodatumaid arutelusid töögrupi päevakavas on aastaid olnud töögrupi juhi hr Paul Thurkettle poolt läbiviidav ajurünnak väljaõppe ja hariduse arengu teemal," ütles Eesti esindaja töögrupis major Kalle Kõlli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest. „Ajurünnaku käigus saab töögrupp ülevaate muutustest ja arengutest väljaõppeprotsesside ülesehitusel ja võimalikest tehnilistest lahendustest järgneva kümnekonna aasta jooksul," lisas major Kõlli.

Kolmapäeval külastab töögrupp Kuperjanovi jalaväepataljoni, kus väeosa väljaõppetingimustest annab osalejatele ülevaate pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik tutvustab Eesti kaitsestrateegiat, sõjalise hariduse ning väljaõppe rolli Eesti kaitseväes.

Töögrupp on tegelenud NATO ja partnerriikide hariduse ja väljaõppe arendamisega viimased 43 aastat. Teemad, millega töögrupp praegu tegeleb, on kaasaegne õpikeskkond, E-õppe arendus ja selle integreerimine sõjalisse väljaõppesse, ühiste kursuste loomine ja nende jagamine liikmesriikide ja partnerite vahel. Hariduse ja väljaõppe alaste juhiste, doktriinide ja  terminoloogia väljatöötamine, NATO ametikohtade mehitamise hindamiseks metoodika väljatöötamine jne.

NATO väljaõppegrupi ülesandeks on tõsta alliansi liikmete ja partnerite vägede professionaalsust ning koostalitlusvõimet läbi väljaõppe koordineerimise, ühiste treeningute, harjutuste ja hindamiste.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd ülemaailmselt. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Kohtumisel osaleb 36 esindajat 22 NATO- ja partnerriigist, kohtumist korraldab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA).

16. oktoobrini kestev Joint Warrior viiakse Šotimaa lääne- ja põhjarannikul läbi kaks korda aastas ning hõlmab kõigi väeliikide: mere-, õhu- ja maaväe ühisharjutusi. Õppuse raames tuleb liitlaste üksustel tegeleda kriisi- ja konfliktiolukordadega, tõrjuda allvee-, pealvee- ning õhurünnakuid ja seda kõike tänapäevases sõjapidamiskeskkonnas. Samuti harjutatakse piraaditõrjet ning terrorirünnakute tõrjumist nii maal kui merel.

Miinijahtija Sakala ja teiste NATO 1. miinitõrjeeskaadri laevade ülesanne õppusel on laevateede puhastamine veesatud õppemiinidest, et tagada teistele sõjalaevadele ja kaubalaevastikule ohutu liikumine kriisipiirkonnas ja ligipääs kindlaksmääratud sadamatesse.

„Õppused aitavad meil viia laevasiseseid protseduurid ja töökorralduse sellisele tasemele, et reaalses konfliktipiirkonnas oleme paremini valmis reageerima erinevatele ohtudele,“ ütles miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt. Vanemleitnant Auväärt lisas, et Joint Warrior annab hea võimaluse testida laeva meeskonna oskuseid ja laeva lahingsüsteeme, et laev suudaks läbi viia efektiivset miinitõrjet tänapäevaste sõjaliste ohtude keskkonnas.

Seekordsel õppusel osalevad mereväe, õhuväe ja maaväe üksused kokku 16 riigist – Belgiast, Kanadast, Taanist, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hollandist, Uus-Meremaalt, Norrast, Poolast, Hispaaniast, Rootsist, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.

Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat (Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi), üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 900 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadam on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Mälestusnädal algas eile piduliku rivistusega pataljonis, kus väejuhi püsti jalamile asetati pärjad.

„On auasi teenida väeosas, mis kannab legendaarse väejuhi Julius Kuperjanovi nime,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „See kohustab meid, kuperjanovlasi, hoidma ja edasi kandma mälestust Kuperjanovi tegudest, et väärtustada tema pärandit ja austada pataljoni traditsioone,“ lisas kolonelleitnant Tõevere.

Reedel, 10. oktoobril mälestatakse leitnant Kuperjanovit Kambja kirikus jumalteenistuse ja piduliku aktusega Kuuste koolis. Samuti korraldatakse sportlik teatejooks marsruudil Kambja – Lalli – Vana-Kuuste ning pataljoni sõdurid tutvustavad külalistele oma relvastust ning varustust.

Laupäeval korraldatakse mälestustseremoonia väejuhi hauamonumendi juures Raadil. Lisaks tuleb Taara linnakus Kambja näitetrupi „Püünelind“ etendamisele näidendi „Julius ja Alice“.

Väejuht, leitnant Julius Kuperjanov on sündinud 11. oktoobril 1894. Eesti Vabariik on teda postuumselt autasustanud kahe Vabaduseristiga.

J.Kuperjanovi 120. sünniaastapäeva tähistamise kava:

10.oktoober

10.00 mälestushetk Kambja kirikus

10.30 teatejooks marsruudil Kambja—Lalli—Vana-Kuuste, millele järgneb relvastuse– ja varustuse näitus

12.00 Julius Kuperjanovi 120.sünniaastapäevale pühendatud aktus Kuuste kooli saalis

11.oktoober

11.00 Julius Kuperjanovi mälestamine Tartus Raadi kalmistul

16.00 Kambja näitetrupi „Püünelind“ näidend „Julius ja Alice“ Taara linnaku õppehoone auditooriumis (tasuta)