Uudised

Kapral Voronova tuli kolmandale kohale saades 300 meetri harjutuses kokku 591 punkti. Võitis Taani kuningriigi sportlane.

Kapral Anzela Voronova kuulub staabi- ja sidepataljoni kehakultuuri ja spordi arenduskeskuse koosseisu. Kehakultuuri ja spordi arenduskeskuse eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus staabi ja sidepataljonis perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

“Soovime jagada mehhaniseeritud üksusega seotud kogemusi eestlastele, kes peagi saavad lisaks soomustransportööridele oma käsutusse ka jalaväe lahingumasinad,” ütles kompaniiülem kapten Theo Kliensorge, kelle sõnade kohaselt tuleb Ameerika Ühendriikide relvajõududes kasutatava 25-millimeetrise kiirlaskekahuriga ja ligi 28 tonni kaaluva Bradley jalaväe lahingumasina puhul kokku puutuda sarnaste väljakutsetega, mis peagi ootavad ees samuti roomikmasinaid kasutama hakkavaid Eesti üksusi.

“Näiteks liikumine punktist A punkti B tsiviiltaristut kahjustamata on üks osa soomusüksuse igapäevaelust, millega hakkab ka Eesti 1. jalaväebrigaad peagi kokku puutuma. Siinkohal saame oma kohalolekuga eeltööd juba veidi ära teha,” ütles kapten kapten Kliensorge.

Esimesena saabusid Tapale kolm 18-tonnist ratastel soomustransportööri Stryker koos neid toetavate tagalasõidukitega. Septembri lõpus ja oktoobri alguses saabuvad Eestisse ülejäänud kompanii käsutuses olevad soomukid Stryker ja jalaväe lahingumasinad Bradley. Lisaks soomustransportööridele ja jalaväe lahingumasinatele saabuvad lähiajal Eestisse ka vajalikud juhtimis- ja tagalatoetusmasinad.

Eestisse saabuv 8. ratsaväerügemendi 2. Pataljoni allüksus paikneb Ameerika Ühendriikide Teksase osariigis asuvas Fort Hood sõjaväebaasis ning kuulub 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi koosseisu. Eelmisel sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hilisematelt on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon, kelle käsutusse antakse Eestile hangitavad jalaväe lahingumasinad CV-90.

Eestisse saabuv Ühendriikide soomusüksus vahetab välja praegu siin paikneva ja Eesti kaitseväelastega koos harjutava 173. õhudessantbrigaadi allüksuse.

Operatsiooni juhtiva Eesti mereväe tuukrigrupi ülema leitnant Sven Pipari sõnul on kogu tegevus heade ilmade toel kulgenud edukalt ning miinituukrid on saanud segamatult merel käia. „Sukeldunud oleme oma võimekuse piiril, tuukrid on saanud hommikust õhtuni merel olla ning on teinud head tööd,“ märkis leitnant Pipar.

Tuukrioperatsiooni käigus kaardistamata aladelt leitud lõhkekehade arvu poolest on käimasolev operatsioon üks edukamaid – leitud ligi 50 lõhkekeha hulgas on nii miine, torpeedode lõhkepäid kui lennukipomme. Enamus avastatud lõhkekehi leiti Sutu lahest, samuti Suure Katlast ning kolm miini leiti ka Suures väinas asuva Suuropi vraki lähedusest. Kõik avastatud lõhekehad on arvatavasti pärit Esimese või Teise maailmasõja aegadest.

Leitud lõhkekehade õhkimine on planeeritud kolmapäevale ja neljapäevale, mil lõppeb ka miinituukrite aktiivne töö merel. Miinitõrjeoperatsioon lõpeb reedel.

Sportlasi oli tervitama tulnud Ühendkuningriigi suursaadik Chris Holtby, paraolümpia komitee president välisminister Urmas Paet ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning sportlaste lähedased ja sõbrad.

"Kaitseväe koondis esindas Eestit hästi ja loodan, et nad jätkavad valitud spordialal ning on ka edaspidi oma tahtejõu ja saavutustega eeskujuks teistele kaitseväelastele ja Eesti inimestele üldiselt," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja lisas, et Võitmatute mängudel Eestit esindanud veteranides on küllalt ainest, et pürgida Rio paraolümpiale ja seal sama edukalt võistelda.

Lõppenud Võitmatute spordimängudel Londonis võitsid haavatud veteranid kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali. Hõbeda võitsid veebel Jaune Engel naiste kuulitõukes ja kapral Raigo Roots jõutõstmises ning pronksi sai vanemseersant Toomas Mikk saja meetri vabaujumises.

Kapral Raigo Roots ütles võistlusel osalemise kohta:  „Võitmatu tunne on.“. Ta lisas, et jäi võistlusega rahule, kuid leidis ka kohti, mida soorituste tehnikas parandada.

Koondisega Londonis kaasas olnud Andres Siplane tugiteenuste keskusest üles, et Võitmatute spordimängud on haavata saanud veteranidele kohaks, kus saab üksteisega suhelda ja toeks olla. Samuti on ühised jõukatsumised ka osaks nende veteranide ravist.

Eelmisel nädalal peetud spordivõistlusel esindas Eestit kuueliikmeline koondis, mille liikmed võistlesid ujumises, jõutõstmises ja sõudeergomeetril sõudmises. Eestit esindanud koondis jõudis koju täna pärastlõunal. 

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry. Võistlustel osales üle 400 Suurbritannia, Afganistani, Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Eesti, Gruusia, Itaalia, Kanada, Madalmaade, Saksamaa, Taani ja Prantsusmaa vigastatud kaitseväelase.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on Eesti ettevõtjate ja tööandjate panus riigikaitsesse ning toetus reservi treenimisel võtmetähtsusega. „Eesti iseseisev kaitsevõime on tulemuslik juhul, kui kriisiolukorras toimitakse ühtse Eestina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada kiirreageerimisvõime ning olla vajadusel valmis kriisi lahendama,“ märkis kaitseminister.

Leppe allkirjastamisega väljendavad ettevõtjad tahet ja tuge tõsta reservväelase autoriteeti ühiskonnas ning soodustada reservväelaste osalemist reservõppekogunemistel.

“Kaitseväe jaoks on tegemist märgilise leppega, kus esmakordselt oleme koos tööandjatega liikumas tihedama koostöö ja üksteise mõistmise poole. Tänane leping on vaid esimene verstapost meie koostöös,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras leppe sõlmimisel. „Olen väga tänulik tööandjatele, et nad on valmis toetama reservõppekogunemistel osalejaid, panustades sellega otseselt Eesti kaitsesse. Reservväelased väärivad toetust ja tunnustust, seda on tööandjad ka nõus neile osutama,” märkis Terras.

Laiapindse riigikaitse arendamiseks suunatud neljapoolse leppe allkirjastasid kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esimees reservmajor Toomas Luman ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Jüri Käo.

Järgmise aasta 4.-15. maini korraldab Eesti kaitsevägi Läänemere regiooni ühe suurima õppuse Siil 2015, kuhu oodatakse ligi 12 000 reservväelast kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast. Ligemale poole osalejatest moodustavad seejuures reservväelased.

Siil 2015 Facebookis:

Täna lõppevatel spordivõistlusel esindab Eestit kuueliikmeline koondis, mille liikmed võistlevad ujumises, jõutõstmises ja sõudeergomeetril sõudes. Eestit esindav koondis jõuab koju tuleval esmaspäeval. 

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry. Võistlustel osaleb üle 400 Suurbritannia ja tema liitlaste vigastatud sõjaväelast Afganistanist, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Eestist, Gruusiast, Itaaliast, Kanadast, Madalmaadest, Saksamaalt, Taanist ja Prantsusmaalt.

Eestit esindav koondis jõuab koju homme pärastlõunal. 

Selle nädala lõpuni toimuvatel spordivõistlusel esindab Eestit kuueliikmeline koondis, mille liikmed võistlevad ujumises, jõutõstmises ja sõudeergomeetril sõudes. Eestit esindav koondis jõuab koju tuleval esmaspäeval. 

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry. Võistlustel osaleb üle 400 Suurbritannia ja tema liitlaste vigastatud sõjaväelast Afganistanist, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Eestist, Gruusiast, Itaaliast, Kanadast, Madalmaadest, Saksamaalt, Taanist ja Prantsusmaalt.

Kell 11 algaval tseremoonial annab sõdurivande ligi 400 ajateenijat, kes alustasid teenistust Lõuna kaitseringkonnas, millest nüüdseks on riigikaitse arengukava raames  moodustatud 2. jalaväebrigaad.

Juuni lõpus  teenistusse kutsustud noored on nüüdseks läbinud sõduri baaskursuse, mille käigus õpetasid Kuperjanovi tegevväelased neile sõjaväelisi baasteadmisi.

Ligi kolm kuud kestval sõduri baaskursusel omandavad ajateenijad teadmisi meditsiinist, relvade käsitlemisest, välioskustest ning õpivad töötama meeskonnana. Kursus lõppes eksamite ja rännakuga, mis viidi läbi 08.-11. september.

Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab Kuperjanovi jalaväepataljoni sõduril õiguse kanda pataljoni embleemi pealuu ja kontidega.

Järgmiseks etapiks on erialakursused, kus ajateenijad omandavad juhioskused, laiemad meditsiinilised teadmised või autojuhioskused.

Ajateenistuse jooksul omandatud teadmised on ettevalmistus reservteenistuseks, kuid neid oskusi on võimalik edukalt kasutada tsiviilelus.

Ajateenistusse kutsutakse kolmel korral aastas – juulis, oktoobris ja jaanuaris. Kõik ajateenistusse kutsutud noored läbivad esmalt sõduribaaskursuse.

"Esimestel kuudel said noored mehed panna proovile oma vaimu ja füüsilise vastupidavuse. Nii mõnigi neist sai korduvalt tõdeda, et üht või teist asja tegi ta oma elus esimest korda. Nüüd läheb väljaõpe keerukamaks ja samas hakkavad üha suuremat rolli mängima juhtimise ja meeskonnatöö oskused ning kogemused," ütles kompaniiülem nooremleitnant Kalle Täht.

Homsel pidulikul vandeandmistseremoonial saavad sõdurieksami kuldmärgi 16 ja hõbemärgi 66 tulevast sõjaväelogistikut. Sõduri baaskursuse parimaks sõduriks valisid logistikapataljoni instruktorid Tallinnast Lasnamäelt pärit Sander Kaleva Sinijärve.

Eile lõppes logistikapataljonis sõduri baaskursus kahepäevase sõdurirännakuga. Pärnumaal Varbla vallas toimunud rännaku käigus pidid tulevased sõjaväelogistikud demonstreerima oma sõdurioskusi piiratud aja jooksul sihtmärkide osutamisega, sidevahendite kasutamisega, kauguste määramisega ning telgi püstitamisega.

Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandasid kõik tulevased sõjaväelogistikud üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutasid edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursuse järel asuvad logistikapataljoni sõdurid õppima autojuhi või jaoülema erialadel.