Uudised

Näitus annab ülevaate esimese maailmasõja algul Vene impeeriumi lääneservale rajatud sõjasadamast Rohukülas ja iseseisvunud Eesti Vabariigi idapiiril rajatud Laidoneri liini kindlustuskavadest Narva jõe ümbruses.

Näituse avab kell 15.00 kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär. Sõna saavad KVÜÕA muuseumi juhataja Art Johanson ja Inga Raudvassar Muinsuskaitseametist. Kell 15.30 esineb kuraator Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemiast ettekandega “Kroonu värk arhitektuuriajaloolase pilguga sada aastat hiljem. Mõned mõtted Rohuküla sõjasadama ehitiste kontekstist ja taustast”. Kell 16.00 teeb ettekande kuraator Robert Treufeldt MTÜ Castellumist  teemal “Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1919 -1939 ehk nn Laidoneri liin".

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised. Edaspidi saab näitust külastada kuni detsembri lõpuni KVÜÕA muuseumis etteteatamisel telefonil 717 6161 või kirjutades e-posti aadressil  

Koos tõdeti, et tippkohtumine oli edukas ning vastu võetud poliitilistele otsustele peab järgnema sõjaline planeerimine ja nende plaanide rakendamine kaitseväelaste poolt. Teiste teemade seas oli arutlusel ühendekspeditsiooniväe loomisega seonduv, mille sisuline planeerimine algab järgmisel aastal. Samuti andis kindralmajor Terras teada, et kaitsevägi panustab NATO kiirreageerimisjõududesse juba järgmisest aastast ühe ohvitseriga.

„Tänases julgeolekuolukorras on liitlastega koostöö tihendamine oluline juba enne kui alliansi abi peaks vaja minema, sest vajaduse tekkimisel me juba tunneme üksteist ja teame kuidas koos tegutseda ning saame kogu jõuga keskenduda Eesti kaitsmisele nii iseseisvalt kui koos liitlastega,“ ütles kindralmajor Terras. „Ühendkuningriigi kaitseväelastega on meil pikk koostöökogemus lahinguväljalt ning me töötame koos edasi, et need kogemused ja koostöö säiliksid ka edaspidi.“

Lisaks arutasid Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväe juhatajad brittide osalust Balti kaitsekolledžis ning kindralmajor Terras tegi ettepaneku, et Kuninglikud Õhujõud võiksid järgmisel aastal kasutada Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamiseks Ämari lennubaasi.

Kaitseväe juhataja sõitis eile Londonisse, et toetada haavatud veterane, kes osalevad esmakordselt korraldatavatel Võitmatute spordimängudel. Mängudest võtavad osa 13 liitlas- ja partnerriigi kaitseväelased, kes on saanud vigastada sõjalistel operatsioonidel. Eestit esindab kuueliikmeline koondis.

„Mul on hea meel, et meie haavatud veteranidel on võimalus end sportlikult proovile panna ja tõestada, et nad suudavad saavutada häid tulemusi kõigi raskuste kiuste ja ma olen kindel, et nad saavutavad häid tulemusi,“ ütles kaitseväe juhataja ja lisas, et Võitmatute spordimängud on esimeseks tuleprooviks haavatud veteranidele ning, et ta loodab neid näha Eesti eest võistlemas ka Rio paraolümpial.

Eesti haavatud veteranid võtavad liitlasriikide võitluskaaslastega mõõtu kuulitõukes, ujumises, jõutõstmises ja sõudeergomeetril sõudes. Eestit esindav koondis jõuab koju tuleval esmaspäeval. 

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on õppeasutuste kui riigikaitselise rakenduskõrgkooli kohustus Ukraina temaatikat uurida ja selgitada. „Kuigi põhjalike taktikalis-tehniliste järelduste esitamisega peame veel veidi ootama, on meil Eestis konflikti üldpildist ja sõjategevusega kaasnevast üsna hea ülevaade. Selle seminari korraldamisega tahame anda panuse kogu Eesti ühiskonna teadvustamisse,“ sõnas kolonel Herem.

„Kuigi põhjanaabrid ei kuulu NATO-sse, on nad meile sama olulised partnerid kui alliansi liikmed ning me ootame neid osalema Ämari väljaõppekeskuse töös ja arendamises,“ märkis Terras.

Eelmisel nädalal Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama teatas, et Ameerika Ühendriigid plaanivad Ämarisse rajada õhuväe väljaõppekeskuse, mida saavad kasutada nii Ühendriikide kui ka Läänemere-äärsete riikide kaitseväelased.

„Kaitseväe ülesehitamisel võtsime paljuski eeskuju ja saime abi oma partneritelt Soomes. Nii nagu Soomegi, oleme tugevalt panustanud võimesse end iseseisvalt kaitsta. Iseseisvat kaitsevõimet oleme lubanud ka oma liitlastele NATO-s ja me suudame seda lubadust täita,“ lisas kindralmajor Terras.

Kindral Lindbergi sõnul panustab Soome riigikaitses nii uuematele kõrgtehnoloogilistele võimetele kui ka traditsioonilisele suurele reservarvmeele. „Oskus on neid mõlemat õiges vahekorras kombineerida,” ütles kindral Lindberg, kelle sõnul peavad üksused olema hästi välja õpetatud ning valmis vajadusel kiiresti reageerima.

Eile kohtus kindral Lindberg kaitseminister Sven Mikseriga. Täna asetas Soome kaitseväe juhataja pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tutvus Ämari lennubaasi võimalustega.

Soome juhib sel aastal Põhjala ja Balti riikide kaitsealast koostööd, Eesti on juhtrollis Balti koostöö koordineerimisel. 2015. aastal panustavad Eesti ja Soome Põhjala lahingugruppi, kuhu on kutsutud ka Läti ja Leedu.

Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on kahe riigi ühishankega soetatud 12 õhuseireradarit Ground Master firmalt Thales-Raytheon, millest kaks on Eesti õhuväe kasutuses.

Soome kaitseväelased on osalenud mitmetel Läänemere regioonis läbi viidud NATO õppustel. Balti riikide õhuturbeharjutustel on osalenud Soome hävitajad F-18 Hornet.

Tihe koostöö seob Eestit ja Soomet alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise hariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid. Eesti teeb koostööd Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Sepperi sõnul olid NATO mereväeüksused ühed esimesed, kes Ukraina kriisi valguses olid valmis oma laevad Läänemere regiooni saatma. "NATO jaoks on hetkel oluline eelkõige täpne merepilt, mis võimaldaks meie piirkonnas toimuvatele sündmustele kiirelt reageerida," lisas Sepper.

Mereväekapten Sepperi sõnul on visiit samas ka tunnustuseks Eesti mereväele järjepideva ja aastatepikkuse panuse eest NATO 1. miinitõrjeeskaadrisse. Mereväeüksuste reageerimisvõime tagab eelkõige pidev koosharjutamine, mille heaks näiteks on NATO 1. miinitõrjeeskaader, kuhu kuuluvad laevad osalevad regulaarselt Läänemere regioonis läbiviidavatel õppustel ja operatsioonidel.

Eestis visiidil viibinud viitseadmiral Hudson kohtus lisaks veel kaitseminister Sven Mikseri, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega, asetas pärja langenud Briti mereväelaste hauale ning külastas mereväebaasi Miinisadamas, kus sai ülevaate Eesti mereväe hetkeseisust ja tulevikuplaanidest. Suurbritannias, Northwoodis asuva NATO mereväejuhatuse alluvusse kuuluva NATO 1. miinitõrjeeskaadri koosseisus teenib hetkel ka Eesti miinijahtija Sakala.

Kursuse läbiviija, Lahingukooli staabiohvitseri kapten Tarmo Kompuse sõnul on algava kursuse eesmärgiks anda vanem- ja staabiveeblitele teadmised, kuidas vaadata kastist väljapoole. „Uuel vanemstaabiallohvitseride kursusel ei taha me õpetada kindlaid tegevusi, vaid anda teadmised, kuidas lahendada loovalt erinevaid töös tekkivaid olukordi ja luua seoseid teiste valdkondadega,“ sõnas kapten Kompus.

Kursuse väljaõpe toimub järgneva üheksa kuu jooksul erineva pikkusega õppetsüklitena nii Võrus kui ka Tartus. Selle aja vältel omandavad õppurid teadmisi sõjaväelise juhtimise alustest brigaadi tasandil ja saavad ettevalmistuse teenistuseks brigaadi staabis. Muu hulgas õpivad vanemallohvitserid kaasaegse lahingutegevuse aluseid, sõjateooriat ja –ajalugu ning staabitöö protseduure. Kursuse edukaks lõpetamiseks peavad kõik osalejad kirjutama kursusetöö.

VSAK on allohvitseride hariduse ja sõjaväelise väljaõppe neljanda astme kursus, mis kandis varasemalt staabiveebli kursuse nime. Tegemist on esimese täiendusõppekursusega, mille Lahingukool korraldab uue, kaitseväe juhataja 2014. aastal kinnitatud allohvitseride karjäärisüsteemi nõuete järgi. Uue õppekava alusel toimuv VSAK on väga tihedalt seotud ohvitseride keskastmekursuse õppekava ja väljaõppega.

Tulevikus peavad sellele kursusele kandideerijad olema läbinud nooremallohvitseride kursuse, vanemallohvitseride põhikursuse ja vanemallohvitseride keskastmekursuse. Samuti peavad neil olema sobivad eeldused teenistuseks operatiiv- ja strateegilise tasandi juhtimisstruktuurides. Vanemstaabiallohvitseride kursuse edukas läbimine on üheks tingimuseks staabiveebli auastme saamiseks. Staabiveebli kursust on eelnevalt läbi viidud kahel korral.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Parima välisvõistlejana saavutas Arto Pulkki TaRu Finn Teamist seitsmenda koha. Edukaima välistiimina tulid Norra reservohvitserid neljandaks.

Autasustamistseremoonial tunnustas EROK vanematekogu esimees reservmajor Toomas Luman kõiki osalejaid ja avaldas kindlustunnet, et just sellised - usaldusel ja koostegemisel põhinevad liitlassuhted tagavad meie julgeoleku ka kõige keerulisemates olukordades.

Varahommikul, võistluste avarivistusel kinnitas EROK juhatuse esimees kaptenmajor Toomas Peek koostöö tähtsust ja seda kui olulised on rahvusvahelised võistlused „Kõik me koos loome vundamendi tagamaks vabadusel, seadustel ja õiglusel põhinevat suveräniteeti,“ lisas Peek.

Võistlused olid pingelised ning maksvusele pääsesid täpsus, kiirus, jõud ja taktikaline mõtlemine. Individuaalselt tuli esimesele kohale kapten Lembit Kitt Kaitseväe Peastaabist, teise koha saavutas kapten Matti Kanep Kaitseliidu Meredivisjonist ja kolmanda pjedestaalikoha hõivas Ljudmilla Kortšagina Kaitseliidu Tallinna malevast, kes oli ühtlasi ka edukaim naiste arvestuses.

Kaitseväe juhataja välja pandud peaauhinna võitis 2. jalaväebrigaadi meeskond, kukutades troonilt eelmise aasta võitjad Politsei Laskurklubist, kes seekordsel jõuproovil pidid leppima teise kohaga.

Võistlusväljale suundus 27 neljaliikmelist võistkonda kaheksast riigist. Lisaks Eesti reservohvitseride, Kaitseliidu ja  kaitseväe võistkondadele olid rivis Poola, Taani, Läti, Norra, Itaalia, Soome ja Saksamaa relvavennad.

Homme algaval ja 19. septembrini kestval siseriiklikul miinitõrjeoperatsioonil uurivad miinituukrid merepõhja Sutu lahes ning Suures väinas.

Allveeroboti ning magnetomeetri abil avastatud lõhkekehasid lähevad merepõhja kontrollima miinituukrid. Kogu tegevust juhitakse Roomaassaare piirivalve kordonis asuvast operatsioonistaabist. Operatsioonistaabi töösse on lisaks Läti ja Leedu tuukrigrupi ülematele kaasatud ka allveemeditsiiniarst, kes vastutab miinituukrite meditsiinilise toetuse eest ja saab vajadusel kasutada barokambrit.

Õppuse esimesel päeval, 8. septembril mängitakse koostöös Piirivalve lennusalgaga läbi tuukriõnnetus, mille raames toimetatakse tuuker õnnetuskohalt meres kopteriga operatsioonistaapi, kus talle osutatakse esmaabi.

Kokku osaleb õppusel üle 30 kaitseväelase Eestist, Lätist ja Leedust. Igast riigist tegutseb üks tuukrimeeskond oma paadiga, lisaks magnetomeetri paadimeeskond ning sonarioperaatorid toetuslaeval Lood. 17. ja 18. septembril on kavas leitud lõhkekehade õhkimine.