Uudised

Scoutspataljoni ülema major Andrus Meriloo sõnul harjutatakse õppusel kompanii suuruste üksustega reidi helikopteritel hoonestatud alal ja lennuväljal paiknevate objektide hõivamiseks.

"Harjutame, et reaalses olukorras kiiresti, täpselt ja õigest tegutseda," ütles major Meriloo ja lisas, et  Scoutspataljoni  allüksused on varem helikopteritel tegutsemise väljaõpet saanud operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis ning seal ka reaalseid ülesandeid täitnud.

“Saber Junction 2014” on rahvusvaheline õppus,  mille põhirõhk on konventsionaalsel lahingutegevusel rahvusvahelise väeüksuse koosseisus.

Õppus leiab aset Eestis, Lätis ja Saksamaal. Eestis toimub õppus Rummu endise vangla territooriumil ja Kiltsi lennuväljal. Üks ameeriklaste kompanii ja Kanada kompanii paiknevad Adaži polügoonil Lätis ja harjutavad Kiltsi lennuväljal ning Ameerika Ühendriikide pataljonile allutatud üks Scoutspataljoni jalaväekompanii ja tankitõrjerühm paiknevad Saksamaal.

Õppusel osalevad Scoustpataljoni, Ämari lennubaasi, Ameerika Ühendriikide ja Kanada kaitseväelased.

Peale jalaväelaste osaleb õppusel ka Ameerika Ühendriikide helikopteriüksus, mille koosseisu kuuluvad helikopteri  Chinook, Black Hawk ja Apache. Helikopterid lendavad plaanide kohaselt marsuudil Adaži-Kiltsi-Ämari-Rummu-Kiltsi-Adaži.

"Minu jaoks näitab see võistlus, et vigastatuid ei ole unustatud. Nii minu kui kõigi teiste võistlejate jaoks on, aga ka väga oluline, et meile usaldatakse kogu oma riigi esindamine," ütles mängudel osalev nooremveebel Agor Tettermann.

Eestit esindab Londonis kuueliikmeline võistkond, kuhu kuuluvad vigastatud, kes ka igapäevaselt harrastavad sama spordiala, millel nad mängudel võistlevad. Mängudel osalevad veebel Jaune Engel ja veebel Egert Erreline kuulitõukes, vanemseersant Toomas Mikk ja kapral Tarmo Lepik ujumises, kapral Raigo Roots jõutõstmises ning nooremveebel Agor Tettermann ergomeetril sõudmises.

"Need spordimängud demonstreerivad, et vigastatud sõdurid suudavad ja tahavad oma eluga edasi minna, vigastatutel on eesmärgid ja piisavalt tahtejõudu nendeni jõudmiseks. Mängudele kutsuti ka vigastatute pereliikmed ja lähedased, kelle on olnud väga oluline roll vigastatute igakülgsel toetamisel ja kes seetõttu väärivad tähelepanu ja tunnustust," ütles Andres Siplane toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskusest.

Briti suursaadik Eestis, Chris Holtby ütles vigastatud sõdurite sportmänge kommenteerides: "Ma tean, et Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry ootab põnevusega kohtumist järgmisel nädalal vigastatud sõjameestega, kes tulevad Londonisse kokku 13 riigist üle terve maailma. Prints Harry on väga rõõmus, et nende hulgas on samuti 6 Eesti kaitseväelast - olles teeninud Eesti kaitseväelastega koos Afganistanis, ning on mitmeid kordi rääkinud lugupidamisega sellest, kui kõrgelt ta oma Eesti kaasvõitlejaid hindab. Samuti kohtus Prints Harry maikuus oma Eesti visiidi käigus mitme Võitmatute mängudele sõitva Eesti võistkonna liikmega. Ma olen isiklikult väga uhke, et Suurbritannia toetab eelolevaid mänge märkimisväärselt ja olen väga tänulik selle toetuse eest, mida osutab Eesti valitsus ja kaitsevägi. Samuti on väga kiiduväärt, et Tallinna Vesi, Inchcape Motors Estonia ja Unique Hotels grupp on oma õla tublide sponsoritena Eesti võistkonnale alla pannud. Ma soovin Eesti kangelastele palju edu eelolevatel Võitmatute mängudel!"

Eesti võistkond sõidab Londonisse juba sel pühapäeval, 7. septembril. Võistkonda lähevad Tallinna lennujaama teele saatma ja edu soovima Briti suursaadik Eestis Chris Holtby, kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Vahur Väljamäe, Briti kaitseatašee kolonelleitnant Simon Fitzgibbon ning Briti kaitseatašee abi vanemveebel Mark Lambert.

Võitmatute spordimängude idee algatajaks ja patrooniks on Tema Kuninglik Kõrgus Prints Harry.Võistlustel osaleb üle 400 Suurbritannia ja tema liitlaste vigastatud sõjaväelast Afganistanist, Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Eestist, Gruusiast, Itaaliast, Kanadast, Madalmaadest, Saksamaalt, Taanist ja Prantsusmaalt. Lähem info Võitmatute Spordimängude kodulehelt: www.invictusgames.org

Pressikonverentsil peale kohtumist Eesti Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ütles Obama, et Ühendriikidel on plaanis paigutada Ämarisse veel lisa õhuväeüksus. 

„Treeningkeskuse loomist Ämarisse on arutatud USA Euroopa väejuhatusega juba mitu kuud. Eestile on väga oluline, et kaasaegse sõjategevuse kõige olulisema komponendi - õhuväe treeningkeskus tuleb just meie riiki. See tagab väga tugeva heidutuse ja tõstab märgatavalt Eesti julgeolekut,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja lisas, et täpne keskuse toimimise kontseptsioon ning mastaabid ei ole veel lõplikult paigas, kuid tõenäoliselt hakkavad USA ja ka teiste liitlaste lennuvahendid käima Ämaris üksuste kaupa.

Regionaalne treeningkeskus tuleb Ämarisse lisaks seal hetkel paiknevale NATO Balti õhuturbele. „Nii kaua kui lähtuvalt poliitilisest olukorrast on vajalik, on Ämari valmis võõrustama liitlaste õhuturberotatsioone ja tagama ööpäevaringse valmisoleku,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Keskuse toetamiseks on tõenäoliselt vajalik Ämari lennubaasi toetava taristu teatav laiendamine. Kaalumisel on majutusvõimaluse täiendamine ning perroonide ja ruleerimisteede laiendus. Samuti vajavad ülevaatamist väljaõppevõimalused Eesti õhuruumis.

Eesti õhuväe lennubaas loodi Ämarisse 1997. aastal ja lennuväli ning baas läbisid põhjaliku renoveerimise aastatel 2008 – 2012. Alates käesoleva aasta kevadest paiknevad Ämaris ka liitlasriikide lennukid, mis turvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Esimestena teenisid Ämaris Taani õhuväelased, kellelt 1. septembril võtsid vastutuse üle Saksa õhuväelased. Ämari lennubaas on tegevuses ööpäevaringselt.

Lisaks õhuturbe hävitajatele on viimastel aastatel lennubaasis maandunud USA, Poola, Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Belgia, Hollandi, Suurbritannia ja Prantsuse lennuvahendeid. Viimasel ajal on Ämaris korduvalt viibinud ka USA maaväe kopterid ning erinevate riikide mereväelennukid. Seega on Ämari lennubaas juba praegu kujunemas rahvusvaheliselt tuntud treeninglendude keskuseks.

Kindralmajor Terras andis õppuritele ülevaate viimastest arengutest Ukrainas ja puudutas laiemalt julgeolekuolukorda maailmas ehk Iraagis, Süürias ja Liibüas ning tutvustas Eesti seisukohti eelseisval NATO tippkohtumisel Cardiffis.

„Rohkem kui kunagi varem on meil tarvis reaalselt toimivaid ja kiirelt reageerivaid üksusi. See on põhimõte, mille järgi on riigikaitse arengukava raames töö viimasel paaril aastal käinud,“ ütles kindralmajor Terras. „NATO kohalolek Eestis ning siinses piirkonnas laiemalt peab kasvama.“

Kaitseväe juhataja lisas, et sõjaline heidutus tugineb reaalsetel ning kiiresti reageerivatel üksustel. „Need peavad olema korralikult väljaõpetatud, varustatud ja relvastatud vastavalt püstitatud ülesannetele. See sõjaline võime peab olema käegakatsutav," ütles kindralmajor Terras.

Terras tervitas sõjakooli kadette uue õppeaasta alguse puhul. „Aeg on raske, seda enam on vaja noori allohvitsere ja ohvitsere, toetamaks kaitseväge. Mul on hea meel, et sellel aastal oleme suutnud kursused täis võtta, plaanitud tasemetest rohkemgi. Eesti riigile on teid väga vaja.“

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem andis aktusel üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rinnamärgid, millega ta tunnustas õppeasutuste tegevustesse pikaajaliselt ja tulemuslikult panustanud isikuid. Tänavu said rinnamärgi KVÜÕA eelmine ülem Aarne Ermus, matkekeskuse instruktor vanemveebel Heiki Punga ja treeningõpetuse külalislektor Ando Pehme.

Oma pöördumises kadettidele ütles kolonel Herem, et paradoksaalsel kombel on kriitiliste olukordade tekkimine seda ebatõenäolisem, mida rohkem me rahuajal end konfliktideks ette valmistame. Herem soovis kadettidele tõhusat õppeaastat ning professionaalset huvi omandatava vastu.

Kõrgema sõjakooli kadettveebel Kaarel Tasa andis kadetikogu tegevuse ja arengu toetamise eest Kadetitähed eelmisele sõjakooli veeblile vanemveebel Helari Pilvele, kadettseersant Hannes Reinupile ja kadett Erkki Tuulele.

Parimateks õppejõududeks valisid kadetid sel aastal ühiskonnateaduste dotsendi Viljar Veebli ja taktikainstruktori vanemveebel Erkki Uuseni.

Täna hommikul marssis ligi 200 Kõrgema Sõjakooli kadetti ja kuulajat ning KVÜÕA kaaderkoosseis akadeemilise kooliaasta alguse puhul läbi Tartu linna. Kadetid ja õppurid rivistusid Raekoja platsile ja hüüdsid elagu ülikoolilinnale Tartule ning tervitasid möödamarsil ka Haridus- ja Teadusministeeriumi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on kõrgkool noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Sakala komandöri vanemleitnant Toomas Auväärti sõnul teeb Sakala meeskond miinitõrjet, et tagada ohutu ligipääs õppuste stsenaariumis kindlaks määratud sadamatesse nii omadele jõududele kui ka humanitaar- ja kaubalaevastikule. "Lisaks miinitõrjele osaleme ka merepildi loomises oma tegevuspiirkonnas," ütles vanemleitnant Auväärt.

Northern Coastsi peaeesmärk on arendada osalevate riikide koostöövõimekust kriisisituatsioonides Soome ranniku kitsastes ja madalate vete nõudlikes tingimustes. Õppusesse on lisaks mereväe üksustele kaasatud ka õhuväe ning erioperatsioonide üksused. Mereväelased harjutavad Soome lahes ja saarestikus ning Soome ja Rootsi vahele jäävas Botnia lahes.

Õppuste stsenaariumi järgi tuleb mereväelastel täita erinevaid ülesandeid nagu laevateede puhastamine, terroriaktidele reageerimine, laevakaitseülesanded, aga ka salakaubanduse tõkestamisega seotud ülesandeid.

Northern Coasts on iga-aastane mereväe õppus, mida korraldatakse 2007. aastast erinevates Läänemere piirkondades. Tänavust õppust võõrustab Soome ning juhib Saksa merevägi. Kokku osaleb tänavu umbes 3000 inimest, kellest ligi pooled on Soomest, õhusõidukid ning ligi 50.

Lisaks Eestile ja Soomele osalevad 12. septembrini kestval õppustel Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Taani, Türgi, Saksamaa ja Ühendkuningriigid.

„Hanketeenistusest ja seal töötavatest ametnikest ning kaitseväelastest sõltub paljuski kaitseväe kümne aasta arengukava täideviimine. Üheks kõigile nähtavaks hankijate võimekuse ja meie hankekorralduse toimimise mõõdikuks on suurõppus Siil 2015, kus kõik üksused peavad olema õigeaegselt varustatud. See paneb uuele hanketeenistuse juhatajale väga suure vastutuse,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.

Kaia-Liisa Kadai (42) on lõpetanud 1992. aastal Tallinna Majandustehnikumi. Ta on täiendanud oma teadmisi Tallinna Tehnikaülikoolis majandusarvestuse ja Helsingi Ülikoolis riigiteaduste erialal ning erinevatel riigihangete ja projektijuhtimise koolitustel Eestis ning Suurbritannias. Kui Kaia-Liisa Kadai on varem töötanud hankespetsialistina Tallinna vanglas, siis alates 2004. aastast on ta olnud toetuse väejuhatuse hanketeenistuses hankija ja alates 2009. aastast jaoskonnajuhataja.

Toetuse väejuhatuse hanketeenistuse endine ülem Neeme Kass lahkub kaitseväest.

„Neeme Kass on vaatamata oma tohutule vastutusele ja töökoormusele suutnud kõigi nende aastate jooksul säilitada oma positiivse inimliku külje. Olen kindel, et ilma tema loodud meeskonna ja töökorralduseta ei oleks väejuhatus tänasel päeval suuteline tegema sedavõrd keerukaid teenuste ja toodete hankeid nagu me praegu seda teeme,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.

Neeme Kass on olnud toetuse väejuhatuse hanketeenistuses alates 2004. aastast. Tema teeneid kaitseväe hankekorralduse ülesehitamisel tunnustati 2013. aastal logistikakeskuse teenetemärgiga, mis on sõjaväelogistika ja toetuse väejuhatuse kõrgeim autasu.

Eesti naiskonda kuuluvad Annika Rihma, Kirti Rebane ja Laura Joonas Naiskodukaitsestja meeskonda kapralid Timo Sild, Lauri Sild ja Sander VaherSõjaväelaste orienteerumisjooksu MM-võistlused Austrias Güssingis algasid 25.augustil ja lõppesid 29. augustil.

Plaanide kohaselt toimub lend orienteeruvalt kell 10.00 ning lennumarsruut läheb üle kesklinna. Minimaalne lennukõrgus on 183 meetrit (600 jalga).

Taani õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust 30. aprillil ning on viimase nelja kuu jooksul sooritanud hävituslennukitega F-16 kokku 15 tuvastuslendu. Ühtekokku kogunes taani pilootidel Eestis teenides 600 lennutundi. Sealhulgas on Taani õhuväelased toetanud mitut kaitseväe õppust. Taani õhuväelased on varem õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.

Taanlastelt võtsid Ämaris vastutuse üle Saksa õhuväelased lennukitel Eurofighter Typhoon. Šiauliai lennusalk koosneb Portugali ja Kanada lennukitest ning Poolas paiknevad Hollandi hävitajad. Alanud õhuturbe rotatsioon kestab detsembri lõpuni. 

Teadmiste päeva tähistamine algab esmaspäeva hommikul kella kümnest, mil KVÜÕA kaaderkoosseis ja Kõrgema Sõjakooli kadetid marsivad kaitseväe orkestri ja tehnika saatel õppeasutuste juurest läbi Tartu linna. Jalutuskäik algab õppeasutuste peahoone eest Riia tänavalt ja liigub mööda Riia ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile.

Rongkäik liigub Raekoja platsilt Ülikooli tänavale ja sealt edasi Gildi tänavale, kus tervitatakse haridus- ja teadusministeeriumi algava õppeaasta puhul. Ministeeriumi juurest liituvad rongkäiguga kaitseväe sõidukid ja relvastus, millel kadetid viivad läbi oma tavapärast õppetööd. Esindatud on 122-millimeetrine haubits, 120-millimeetrine miinipilduja, tankitõrje raketisüsteem MILAN 2 ja õhutõrje raketikompleks MISTRAL. Edasi liigutakse mööda Vabaduse puiesteed ja Riia tänavat tagasi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone juurde.

Kaitseväes kasutusel oleva relvastusega saab tutvuda kell 11 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoones ees. Näitus kestab kella poole kaheni ja külalistele on avatud ka õppeasutuste muuseum.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega üle maailma. KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on kõrgkool noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

„Liitlaste lennukite Ämarisse paigutamine on selge märk NATO liikmete ühtsusest. Ajal kui Euroopas valitseb julgeolekualaselt keeruline olukord on meie liitlased üles näidanud tugevat solidaarsust Eestiga. Loodame Ämaris veel palju liitlasi võõrustada,“ ütles kaitseminister Sven Mikser.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andis Taani õhuväelastele üle NATO Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid hea teenistuse eest. Taani õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust 30. aprillil ning on viimase nelja kuu jooksul sooritanud hävituslennukitega F-16 kokku 15 tuvastuslendu ja 130 treeninglendu. Ühtekokku kogunes taani pilootidel Eestis teenides 600 lennutundi. Sealhulgas on Taani õhuväelased toetanud mitut kaitseväe õppust.

Kindralmajor Terras rõhutas tseremoonial peetud kõnes, et  Eestit täna ja suure tõenäosusega ka tulevikus ümbritsev julgeolekuolukord on taaskord tõestanud vajadust tugeva ja püsiva liitlaste kohaoleku järele siinses regioonis ning Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad liitlaste lennukid on üheks tugevaimaks näiteks sellisest kohalolust. Kaitseväe juhataja tervitas ka Saksa õhuväelasi ning soovis neile edu ja sõduriõnne.

Järgmised neli kuud valvavad Eesti, Läti ja Leedu taevast Saksa õhuväe neli hävitajat Eurofighter Typhoon koos 150 õhuväelasega, kelle kodubaas on Neuburgis Saksamaal. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer ütles, et Ämari lennubaasist õhuruumi valvavad lennukid on üks vastustest uutele julgeolekualastele väljakutsetele, mida veel aasta tagasi ei olnud. Suursaadiku asetäitja lisas, et see missioon on näide liitlaste solidaarsusest ja keerulistel aegadel oma sõprade toetamisest.

Saksamaa õhuväe hävitajad maandusid Ämari lennubaasis eile. Varem on sakslased Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvanud kuuel korral. Balti õhuturbemissioon sai alguse 2004. aastal. Tuleval esmaspäeval võtavad Leedus Šiauliais õhuruumi valvamise üle Portugali ja Kanada õhuväelased.

Lisaks kaitseministrile osalesid tseremoonial kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Taani Kuningriigi suursaadiku asetäitja David Michael Schjerlund, Saksamaa Liitvabariigi suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer, liitlasriikide esindajad ning Taani, Saksa ja Eesti õhuväelased.