Uudised

„Eestlaste ja soomlaste sõjalise koostöö juured ulatuvad Vabadussõja päevile. Meie eesmärgiks on, et samade väärtuste ja põhimõtetega kaitseväelaste vahele tekiks rohkem läbikäimist ja isiklikke kontakte. Meid julgustab kindel teadmine, et ka tänasel päeval on Soomes kaplaneid ja vabatahtlikke, kes on kriisiolukorras valmis Eestile tingimusteta appi tulema,“ ütles kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere toetuse väejuhatusest.

“Olen tänulik teie teenistuse eest siin, olete teinud väga head tööd ja olen uhke, et olen saanud teiega koos teenida,” ütles EUFORi Kesk-Aafrika vägede kohapealne ülem prantsuse brigaadikindral Thierry Lion eestlastele tänasel EUFORi rivistusel Ucatexi baasis. Lisaks avaldas brigaadikindral Lion kurbust, et eestlaste jalaväerühma teenistus EUFORis läbi saab.

Eesti kaitseväelased alustasid teenistust Kesk-Aafrika Vabariigis mai algusest ning nende ülesanne oli läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.

Ligi nelja kuu jooksul tegi eesti jalaväerühm Aafrika pealinnas Banguis üle saja patrulli, neist ligi viiskümmend öösel, kümmekond konvoi julgestamist ja osales paarikümnel operatsioonil, lisaks on eestlased taganud EUFORi baasi Ucatexi valvet. Viimastel kuudel eestlaste vastutusalaks olnud Bangui kolmas ja viies linnaosa on kriitilisemaid kohti pealinnas, kus elab nii moslemeid kui kristlasi.

Ligi 50 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt  Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on kolonelleitnant Sten Allik ja rühmaülem kapten Tanel Rattiste.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriigid ja Gruusia.

„See, kui kiiresti Scoutspataljoni sõdurid helikopterilt maha saavad ja lahingülesandeid täitma asuvad, on muljetavaldav,“ ütles Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi Eestis viibiva kompanii kontaktohvitser kapten Orlando Zambrano, kelle sõnul tegutsesid eestlased ameeriklastega võrreldaval tasemel. „Kuigi eestlaste jaoks oli tegemist nende esimese kopteridessandiga, võinuks nende tegutsemist vaadates väita, et nad teevad seda juba sajandat korda,“ lisas ta.

Esimesena asusidki tegevusse Ämarist kahe helikopteri pardal teele asunud Scoutspataljoni võitlejad, kes maandumistsooni Pakri poolsaarel jõudsid umbes veerand tundi hiljem. Kuni tunniste vahedega järgnesid Eesti jalaväerühmale kopteritel kolm Ameerika õhudessantrühma, kes asusid maandumisplatsilt ründama kolme ülejäänut sihtmärki. Vastutegevust tegid eestlastele ja ameeriklastele ründeobjekte kaitsvad Scoutspataljoni kaitseväelased.

Laupäeval ja pühapäeval harjutatakse objektide ründamist öisel ajal, esimesed kaitseväelased saabuvad maandumistsooni Pakri poolsaarel kell 23.00.

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporation loodud helikopterite S-70 perekonda.

Liskas maaväe kopterile kuuluvad samasse perekonda veel mereväe kopter SH-60 Seahawk, päästekopter MH-60G/HH-60G Pave Hawk ning veel mõned sama tüüpi lennuvahendid.

Black Hawk on mitmeotstarbeline – teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Esimest korda kasutasid Ühendriigid Black Hawk´e 1983. aasta Grenada invasiooni ajal. Hiljem on kopterid kasutust leidnud veel 1991. aastal Lahesõjas, 1993. aastal Mogadishu ründamisel ning seejärel Balkanil, Haitil, Iraagis ja Afganistanis. Täiustatud Black Hawk´e kasutati Pakistanis Osama bin Ladeni tabamisel 2011. aastal.

Reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna on Black Hawk tõhus ründevahend.

Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaad, mille koosseisu kuulub ka Eestis viibiv kompanii, asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Paldiskis baseeruv Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega soomuspataljon.

„Meie jaoks on oluline, et liitlaste kohaolek haakuks maksimaalselt meie väljaõppe ning riigikaitse arengukavas võetud suundadega,“ ütles Tiganik ning märkis, et rasketehnikaga varustatud Ameerika Ühendriikide üksuse Eestisse toomine loob täiendavad võimalused soomusmanöövervõime arendamiseks 1. jalaväebrigaadis.

„Kui oleme võtnud suuna jalaväe lahingumasinate hankimiseks, siis on tähtis, et meie üksused saaksid enne kui masinad kohale jõuavad sarnaste üksustega koos harjutada,“ ütles Tiganik. Kaitseväe juhataja asetäitja sõnul loob selline kohalolek võimaluse harjutada nii koostööd kui valmistab üksusi ette eesseisvateks ülesanneteks.

Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse planeerimisülema asetäitja brigaadikindral Kevin McNeely saabus täna Eestisse, et arutada Ameerika Ühendriikide üksuste kohalolekuga seotud küsimusi.

Visiidi raames kohtus McNeely täna ka Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ning kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Sven Sakkovi ja kaitseplaneerimise asekantsleri Jonatan Vsevioviga. Homme tutvub brigaadikindral McNeely 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelaste kompanii väljaõppega.

Eelmisel nädalal teatasid Ameerika Ühendriigid, et paigutavad Läänemere regiooni Texases Fort Hoodis asuva 1. brigaadi 1. ratsaväediviisi 600 sõdurit, kes vahetavad välja siin praegu teenivad 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelased. Saadetavate üksuste varustusse kuuluvad muuhulgas Abrams tankid, Bradley jalaväe lahingumasinad ja Stryker soomustransportöörid.

1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest täisvarustuses Euroopasse.

Lisaks leiavad kogumikus käsitlemist mõned teised Ees-Aasia piirkonna riigid: Iraagi naaberriik Iraan, kes on ajaloo jooksul mõjutanud Iraaki nii poliitiliselt kui kultuurilis-usuliselt, samuti pikaajaline kriisikolle Afganistan, kelle tegevusse sekkus rahvusvaheline üldsus umbes samal ajal.

Toimetiste erinumber on inspireeritud eelmise aasta märtsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste korraldatud konverentsist, mis oli pühendatud kümne aasta möödumisele operatsiooni „Iraagi vabadus“ algusest.

Kogumikus leidub eesti- ja ingliskeelseid kaastöid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõududelt ja teaduritelt, ent ka mitmelt välisautorilt. Saksa poliitikauurija Wilfried Gerhard analüüsib oma artiklis ameeriklaste sekkumise poliitilis-ideoloogilisi tagamaid Iraagis ning tema kaasmaalane Hans Krech keskendub terrorirühmituse al-Qaeda tegevusele.

Holger Mölder vaatleb Iraagi operatsiooni mõju rahvusvahelisele süsteemile ja Iraagi riikluse arengule. René Värk käsitleb jõu kasutamise õiguslikke aluseid Iraagi operatsioonil. Pikaaegne Inimõiguste Instituudi eestvedaja Mart Nutt uurib koos Viljar Veebeliga Iraagi inimõiguste olukorda. Andres Saumets ja Kuldar-Valdo Karula annavad hinnangu Iraagi etnilis-usuliste vähemuste olukorrale. Karen Kuldnokk võrdleb Iraagi ja Afganistani konflikti käsitlevaid diskursuseid üleilmse terrorismivastase sõja taustal.

Lõpetuseks saab lugeda Holger Mölderi, Vladimir Sazonovi ja René Värgi pikemat ajaloolis-poliitilist ülevaadet Iraani ideoloogilisest ja geopoliitilisest arengust antiikajast tänapäevani ning selle mõjust Iraagile.

Eesti osales operatsioonil „Iraagi vabadus” aastatel 2003–2009 Ameerika Ühendriikide liitlasena, kelle jaoks kujunes Iraak oodatust tõsisemaks katsumuseks. Pärast al-Qaeda terrorirünnakut septembris 2001 alustasid ameeriklased üleilmset sõda terrorismiga. Niinimetatud Bushi doktriini järgi korraldasid Ameerika Ühendriigid võimalike ohuallikate vastu erinevaid rünnakuid. Üheks sihtmärgiks kujunes Saddam Husseini režiim, keda kahtlustati massihävitusrelvade väljaarendamises. Purustanud suhteliselt kergesti Iraagi relvajõudude vastupanu, sattusid rahvusvahelise koalitsiooni relvajõud konfliktijärgses rahuloomises tõsistesse raskustesse.

Pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste poolt puhkes Iraagis verine kodusõda. Kõrvuti sõjaliste raskustega seisid ameeriklased vastamisi nii Iraagi ülesehitusprobleemidega kui rahvusvahelises üldsuses pead tõstnud negatiivsete hoiakutega Iraagi sõjalise operatsiooni suhtes. Kahjuks tuleb tunnistada, et kriis Iraagis ei ole tänini lõplikult vaibunud. Praegugi tuleb sealt murettekitavaid uudiseid islami äärmuslaste rünnakutest, mille jooksul on vallutatud mitmeid tähtsaid keskuseid sunniitidega asustatud riigi keskosas, sealhulgas Iraagi suuruselt teise linna Mosuli.

Praeguseid Iraagi alasid peetakse tsivilisatsiooni hälliks. Just sealt kerkis fööniksina tuhast sumeri kultuur – üks esimesi kõrgkultuure maailmas. Need alad on aastatuhandete jooksul näinud erinevate tsivilisatsioonide tõuse ja languseid ning erinevaid võõrvallutajaid, kes on püüdnud ennast sealsetes tingimustes maksma panna. Iraak on koduks paljudele etnilistele gruppidele ja seal on sajandeid kõrvuti eksisteerinud mitmed erinevad usundid.

“KVÜÕA toimetised” on praegu ainus Eesti Vabariigis ilmuv eelretsenseeritav, rahvusvahelise toimetuse ning levikuga sõjandusküsimusi käsitlev teadusajakiri.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd partneritega üle maailma.

Kogumik on kättesaadav internetis:

Perioodiliselt roteeruva eskaadri praegust koosseisu juhib Leedu mereväe kaptenleitnant Giedrius Premeneckas ning tema alluvuses on kuus laeva – eskaadri lipulaev Jotvingis Leedust, Sakala Eestist, Talivaldis Lätist, Karmoey Norrast, Flaming Poolast ning Datteln Saksamaalt.

Kaptenleitnant Premeneckase sõnul näitab Tallinna külastamine nii NATO riikide kui ka regionaalset solidaarsust keerulises geopoliitilises olukorras, millega me Ukraina sündmuste tõttu täna silmitsi seisame.

Eskaadrisse kuuluvate laevade meeskonnad on kaptenleitnant Premeneckase sõnul koostööharjutustel näidanud kõrget professionaalset taset ning on valmis tegutsema ühtse meeskonnana. Ta tõi eraldi välja ka Eesti miinijahtija Sakala, mille meeskonna kogemused annavad märkimisväärse täienduse eskaadri efektiivsusele ja võimekusele.

Eskaadri esindus, mis koosneb eskaadri ülemast ja laevade komandöridest, kohtub viisakusvisiitidel Tallinna linnasekretär Toomas Seppaga, kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganikuga ning mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperiga.

Eskaader saabub Tallinnasse Riiast ja alustab Tallinnast lahkudes operatsioone Läänemerel. Eskaadri eelmine koosseis viis juulis Tallinna lahes läbi eduka miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus avastati 25 erinevat lõhkekeha.

Miinitõrjeeskaadri saatmine Läänemerele on üks osa NATO julgeolekumeetmetest, mida Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas selle aasta aprillis rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas.

Miinitõrjeeskaadri tegevus annab alliansile parema pildi Läänemerel toimuvast ning võimaldab NATOl kiiresti reageerida juhul kui selleks peaks tekkima vajadus. Eskaadri ülesandeks eelkõige laevateede lahti hoidmine juhul kui NATOl peaks tekkima vajadus täiendavate üksuste siirmiseks Balti riikidesse ja Poolasse.

„Tänane sündmus on ühelt poolt järjekordne samm meie 1. Jalaväebrigaadi soomusmanöövervõimekuse tõstmisel ning teisalt tõestab, et meie kodumaiseid ettevõtjaid on võimalik kaasata olulistesse riigikaitselistesse projektidesse,“ ütles major Marek Sügis Toetuse väejuhatuse materjaliteenistusest.

Kui Hollandist hangitud soomukite süsteemide kontrollimine ja õlide vahetus toimus Toetuse väejuhatuse töökodades, siis Afganistanist saabunud soomukid hooldati ja värviti AS Sebe töökodades. Lisaks paigutasid Toetuse väejuhatuse ja AT & G OÜ sidespetsialistid kõigile soomukitele raadioside süsteemid ühenduse pidamiseks nii pataljoni juhtimispunktidega kui ka soomuki meeskonna omavaheliseks suhtlemiseks.

Vabariigi Valitsuse poolt 2010. aasta 30. detsembril kinnitatud Riigikaitse strateegia kohaselt vabastatakse kaitsevägi sõjalise kaitsega otseselt mitteseotud administratiiv- ja toetusülesannetest, et kaitsevägi saaks keskenduda üksnes sõjaliste võimete arengule. Samuti paneb strateegia paika põhimõtte, et kaitseväes arendatakse välja ainult need sõjaajal vajaminevad funktsioonid, mida ei ole võimalik või otstarbekas tagada ametkondade vahelise koostöö, lepinguliste suhete või sundkoormiste kaudu.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, mis riigikaitse arengukava kohaselt muutub lähitulevikus soomusbrigaadiks. Kuni jalaväe lahingumasinate kasutuselevõtmiseni kasutab Scoutspataljon soomukeid Sisu XA-188. Kalevi jalaväepataljon, kus valmistatakse ette ajateenijatel põhinevaid soomusüksuseid, kasutab soomukeid Sisu XA-180.

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180 EST võeti kaitseväes kasutusele 2004. aastal. 2010. aastal hankis kaitsevägi Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus, vastupidavam põhjasoomus isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide kaitseks ning mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele.

Praegu on Eesti kaitseväes kasutuses 56 soomukit XA-180 ja 52 soomukit XA-188, viimaste tarne jätkub aastani 2015, mille lõpuks lisandub olemasolevatele veel 25 soomukit XA-188.

Kompaniisuurune 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelaste üksus viibib Eestis, et osaleda koos Eesti kaitseväelastega õppustel ja tugevdada regiooni julgeolekut.

Oktoobris vahetavad õhudessantväelased välja Texases Fort Hoodis asuvad maaväe 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi üksused.

Saabunud üksus roteerub teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni.

173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Visiidi raames kohtus kindral Selva kaitseminister Sven Mikseri ja kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganikuga ning sai ülevaate Eesti valmisolekust tagada vastuvõtva riigi toetus liitlaste üksustele. Samuti sai Selva ülevaate hetkel valitsevast julgeoleku olukorrast Läänemere regioonis.

Kindral Selva tänas Eesti kaitseväge Ühendriikide üksustele seni osutatud toetuse ja ühise väljaõppe eest ning avaldas lootust, et senine tõhus koostöö jätkub ka edaspidi.

Eelmisel nädalal teatasid Ameerika Ühendriigid, et paigutavad Läänemere regiooni Texases Fort Hoodis asuva 1. brigaadi 1. ratsaväediviisi 600 sõdurit, kes vahetavad välja siin praegu teenivad 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelased. Saadetavate üksuste varustusse kuuluvad muuhulgas Abrams tankid, Bradley jalaväe lahingumasinad ja Stryker soomustransportöörid.

1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest täisvarustuses Euroopasse.

Scotti lennubaasis Illinois´ asuv Ühendriikide transpordiväejuhatus vastutab USA üksuste, nende varustuse ja tehnika siirmise ning vägede igakülgse toetuse eest. Üle 1200 lennuvahendi ning ligi 400 alusega väejuhatus toetab koos erasektori partneritega Ühendriikide ja liitlaste sõjalisi operatsioone kogu maailmas. Väejuhatuse alluvuses teenib üle 100 000 tegev- ja reservväelase ning tsiviilametniku.

„Eesti kaitsevägi ja Võru linn on sõlminud tihedad sidemed juba Vabadussõja päevil. See kontsert on tänu- ja lugupidamisavaldus neile võrokestele, kes on toetanud aastakümnete jooksul sõnade ja tegudega meie kaitseväelasi ja kaitseliitlasi,“ ütles kaitseväe peadirigent ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Kontserdi repertuaari kuulub väga erinev muusika barokkajastust kuni kaasaegse popmuusikani. Lavale astuvad Võrust pärit või Võruga seotud solistid sopran Maris Liloson, lauljad Väino Puura, Kait Tamra, Indrek Kalda, Peeter Saar ning muusikud Johan Randvere ja Märt Metsala.

Kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Alates selle aasta augustist kuulub kaitseväe orkester Toetuse väejuhatuse koosseisu.