Uudised

„See on kaitseväe muusikaline pidupäevatervitus nii Tallinna linnarahvale kui ka kõigile neile, kes aitasid kaasa meie taasiseseisvumisele,“ ütles kaitseväe peadirigent ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Repertuaari kuuluvad Alo Mattiiseni isamaalised laulud, eesti levimuusika klassikute Raimond Valgre ja Rein Rannapi palad ning kuulda saab ka uuemaid isamaalisi laule. Koos kaitseväe orkestriga esinevad Birgit Õigemeel, Mikk Saar ja Karl-Erik Taukar.

Eesti kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Alates selle aasta augustist kuulub kaitseväe orkester Toetuse väejuhatuse koosseisu.

Kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendi ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul on kohalik politsei eriüksus üks paremini organiseeritud üksusi Banguis, kuid nende tingimused ja vahendid tööks on üsna olematud, sest eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses rööviti ja varastati tühjaks nende jaoskondi.

„Juba see avaldab muljet, kuidas nad olematute vahenditega püüavad oma ülesannet täita ning sealjuures nad ei hädalda. Neile kulub iga asi ära,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Kohalike üksuste toetamine on ka meie endi huvides, et see töö, mida siin teinud oleme, ei kaoks tühja. Kohalikud üksused võtavad siinse julgeoleku tagamise üle ja peavad seda turvalisust, mida siin loonud oleme, edasi kandma.“

Kohaliku politsei eriüksuse ülem kapten Bienvenu Zokoue ütles, et eestlaste kingitus tuli neile täieliku üllatusena ja nad on selle eest väga tänulikud.

„Näete meie maja siin, meil pole isegi mööblit siin, samuti on meil oma sõidukite hooldamisega probleeme, sest pole vahendeid. Nii et iga asi, mille tõite, on meile suureks abiks,“ ütles kapten Zokoue ning lisas, et kõikidest välismaa üksustest on eestlased esimesed, kes on teinud sellise žesti.

Eesti kaitseväelased kinkisid kohalikele politseinikele mitu lauda ja tooli, kontoritarbeid, erinevaid õlisid sõidukite hooldamiseks, välidušši komplekte, pesumasina ja muud.

Eesti kaitseväelased teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest ning nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe jalaväerühma missioon Kesk-Aafrika Vabariigis kestab augusti lõpuni.

Euroopa Liidu sõjaline missioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Missioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriigid ja Gruusia.

Viis nädalat kestva ühtlustamiskursuse jooksul tuletavad kadetid meelde teadmised sõdurioskustest, relva- ja laskeõppest ning lisaks peavad noorkadetid läbima meditsiiniõppe. Kahel viimasel nädalal omandavad kadetid teadmised ja oskused jao tasemel lahingväljaõppest. Kursus lõpeb septembri kolmandal nädalal traditsioonilise rännakuga maastikult tagasi sõjakooli.

Ühtlustamiskursuse ühe läbiviija, 18. põhikursuse ülema kapten Marek Tiidruse sõnul on taoline õpe vajalik, sest kursusel on nii värskelt ajateenistuse lõpetanuid kui ka mitmeid aastaid tegevteenistuses olnud kaitseväelasi, kellest mitmed on teeninud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

„Ühtlustamiskursusel pannakse kadetid erineva taseme ülemate rollidesse, kus nad saavad näidata enda isikuomadusi ja oskusi inimeste ning protsesside juhtimisel,“ ütles kapten Tiidrus rõhutades, et see on kadettidele hea võimalus end paremini tundma õppida ja proovida kas juhi roll võiks neile üldse sobida.

„Ootan ühtlustamiskursuselt, et lisaks sõjaliste teadmiste ja oskuste ühtlustamisele, jagaksid kadetid julgelt omavahel varasemaid teenistus- ja juhtimisalaseid kogemusi.“ ütles kapten Tiidrus. „Seeläbi võidab kogu kursus ning see loob soodsa pinnase järgneval kolmel aastal toimuvateks õpinguteks.“

Tartu maakonnas Unikülas korraldatavast ühtlustamiskursusest võtab osa ligi 80 õppurit. Pärast ühtlustamiskursus edukat lõpetamist algab kadettidel akadeemiline õpe.

Kõrgema Sõjakooli värsked kadetid osalevad ka 1. septembri traditsioonilisel õppeaasta algusele pühendatud jalutuskäigul Tartu linnas. Pärast jalutuskäiku on huvilistel võimalik kell 11.00 kuni 13.00 tutvuda Riia 12 esisel platsil Kaitseväe tehnika ning relvastusega ja külastada KVÜÕA muuseumi.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Oktoobris vahetavad õhudessantväelased välja Texases Fort Hoodis asuvad maaväe 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi üksused.

Saabunud üksus roteerub teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni.

173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Pildid üritusest:

Lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas vähem kui meremiili sügavuselt ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti.Venemaa Föderatsiooni lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides.

Repertuaari valikul ja kava koostamisel lähtuti Valga-Valka kaksiklinnade staatusest ning seetõttu on kuulajatel võimalik nautida eesti, läti ja inglise keelseid laule.

„Valgas eriti sageli kaitseväelasi ei kohta. Kuid just suvelõpukontserditest on kujunenud meeldiv traditsioon, kus kaitsevägi tuleb valgalaste kutsel linna ning toob endaga kaasa hea muusika ning tuntud esinejad,“ ütles kaitseväe peadirigent ja kaitseväe orkestri ülem kolonelleitnant Peeter Saan.

Koos Kaitseväe orkestriga esinevad kontserdil Renate, Ott Lepland, Dave Benton, Jaan Willem Sibul, Karmen Rõivassepp ja Elise Leht. Õhtujuhiks on Madis Milling.

Eesti Kaitseväe orkester loodi 1993. aastal riikliku esindusorkestrina. Orkestri repertuaaris on showprogramm (tattoo) ja mitmed kontsertprogrammid nii süva- kui kergemast muusikast. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka tantsumuusika ja mitmed programmid koos laulusolistidega. Alates selle aasta augustist kuulub Kaitseväe Orkester Toetuse väejuhatuse koosseisu.

Major Pikner on lõpetanud Kõrgema Sõjakooli (2003), karjääri kaitseväes alustas ta ajateenijana Tartu üksik-jalaväepataljonis 1998. aastal. Alates 2004. aastast on major Pikner teeninud õhutõrjes, olles 2004. aastal esimene toona Tapa väljaõppekeskusesse loodud õhutõrjepatarei rühmaülem.

Lisaks on ta õhutõrjepataljonis täitnud nii patareiülema, operatiivsektsiooni ülema kui aastatel 2012-2013 staabiülema ametikohustusi. Enne pataljoniülema ametikohale asumist õppis major Pikner Balti Kaitsekolledžis, kus omandas sõjalise väljaõppe kolmanda taseme.

Seni õhutõrjepataljoni juhtinud major Harles Kosk jätkab teenistust kaitseväe peastaabi operatiivosakonna lahingutoetusejaoskonna õhutõrjeinspektorina, kus tema ülesanneteks on õhutõrje kui relvaliigi arendamine ning lahinguvõime tõstmine. Ajateenijana õhutõrje-alase väljaõppe läbinud Kosk lõpetas 2002. aastal Soome riigikaitsekõrgkooli ning on teeninud nii patareiülemana, õhutõrjekooli ülemana kui pataljoni staabiülemana. Pataljoniülema ametikohale asus ta 2011. aastal.

Õhutõrjepataljon asub Tapal ning kuulub kaitseväe suurima manööverüksuse 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Pataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite sh. lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite tõrjumine ja hävitamine.

„See oli nii toetuse väejuhatuse kui ka kaitseväe esimene sõidukite riigisisene ühishange. Hankeprotsessi käigus said nii meie kui Politsei- ja piirivalveameti hankijad uusi kogemusi. Kõige olulisem on see, et kaks riigiasutust suutsid osa oma vajadusi ja hanketingimusi ühtlustada ning viisid kahe paralleelse hanke asemel läbi ühe hanke. Suuremad kogused tähendavad aga pakkuja poolt soodsamat hinda,“ ütles toetuse väejuhatuse hanketeenistuse juhataja Neeme Kass. Kass lisas, et toetuse väejuhatuse puhul aitas ühishange hoida kokku inimressursse, mistõttu hanketeenistuse spetsialistid said enam keskenduda sõjalise varustuse hankimisele.

Selle, kui palju majandussõidukeid on kaitseväel vaja ning millised peavad olema nende sõidukite tehnilised näitajad, määrasid Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna tehnikajaoskonna juhtimisel eksperdid erinevatest kaitseväe üksustest. Tehniliste kirjelduste põhjal viis sõidukite hanke läbi Politsei- ja piirivalveamet. Riigihanke komisjonis esindas kaitseväe huve toetuse väejuhatuse hanketeenistus.

Kaitseväe majandussõidukite vajadus jagunes sõidukite tüüpide lõikes viieks: keskklassi sedaanid, väike keskklassi universaalid, 5-kohalised väikesed mahtuniversaalid, 9-kohalised suured mahtuniversaalid ning 16-kohalised väikebussid. 

Riigihanke tulemusena liisib kaitsevägi alates järgmisest aastast kuueks aastaks keskklassi sedaane firmast Rentacar ning ülejäänud majandussõidukeid Swedbank Liisingust. Kokku liisib kaitsevägi 193 majandussõidukit millest 8 on keskklassi sedaani Opel Insignia, 78 keskklassi universaalid Škoda Octavia, 42 väikesed mahtuniversaalid Volkswagen Caddy, 49 väikebussi Opel Vivaro ning 16 bussi Opel Movano. Aastaseks liisingumakseks, mis hõlmab renti, kindlustusi kui ka korralisi tehnohooldusi, kujunes ühes käibemaksuga kokku ligi 734 000 eurot.

Uued majandussõidukid võetakse kasutusele järk-järgult järgmise aasta alguses. Sõidukite jaotuskava koostab Kaitseväe Peastaabi logistikaosakond.

Praegu on kaitseväes majandussõidukitena kasutusel 2010. aastal riigihanke võitnud Rentacari sõidukid Peugeot.

“Nii kohalikud liidrid kui Euroopa Liidu ja Prantsusmaa missioonide juhid on meie väikest kontingenti tema olulise panuse eest tunnustanud,” ütles Terras, kelle sõnul näitas Kesk-Aafrika missioon, et korraliku konventsionaalse väljaõppega sõdurit võib rakendada ükskõik millistes tingimustes. “Eesti sõdurid on paindlikud ning oskavad kohaneda väga keeruliste olukordadega, sain kinnitust, et oleme valmis osalema operatsioonidel maailma kõigis piirkondades.”  

Kaitseväe juhataja kinkis vastutusalal elavatele noortele jalgpallituriiniks kümme jalgpalli koos võistluseks vajalike vilede ja vestidega  ning kaks jalgratast. Eesti kaitseväelasi tänas ka viienda linnaosa vanem Emmanuel Zanga-Metho, kelle sõnul hakkavad kohaliku eestlaste pakutavast turvatundest puudust tundma. “Eesti sõdurid on head tööd teinud, rühmaülem tundis pea kõiki, keda patrullis kohtasime, linnaosa vanemate positiivset suhtumist meie sõduritesse oli rõõm näha,” ütles kaitseväe juhataja sõdureid tunnustades.

Eile kohtus kaitseväe juhtaja ÜRO ja Aafrika Liidu operatsiooni  Minusca juhtidega ja Kesk-Aafrika Vabariigi kaitseväe juhatajaga.

Visiidi algul kohtusid kindralmajor Terras ja Mati Raidma Euroopa Liidu missiooni ülema brigaadikindral Thierry Lioni ning Prantsusmaa operatsiooni Sangaris ülema brigaadikindral Eric Desminieres´ga.

Eesti jalaväerühm ja toetusüksus, kuhu kuulub 50 kaitseväelast teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest. Nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Jalaväerühma käsutuses on neli soomukit Sisu XA-180. Kontingent naaseb koju augusti lõpus.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriik ja Gruusia.

Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi homme.

Laeva meeskond osaleb merepäevade avatseremoonial ja üritustel ning võõrustab Kuressaare linnavalitsuse esindajaid. Miinijahtija on külastajatele avatud reedel, 8. augustil kell 13 -17 ja laupäeval, 9. augustil kell 11-17. 

Admiral Cowan on Kuressaare sõpruslaev alates 2008. aastast. Laev külastab igal aastal Kuressaaret ja osaleb merepäevadel, et tutvustada mereväge ning pakkuda saarlastele ja teistele külalistele võimalust tutvuda mereväe ja kaitseväega.

Miinijahtija komandör on vanemleitnant Tanel Leetna. Laev on saanud nime admiral Walter Cowani järgi, kes oli Vabadussõja ajal Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadri ülem.

Admiral Cowan on ka üks aktiivsemaid rahvusvahelistel operatsioonidel osalevaid sõjalaevu. Juuli lõpus naases ta järjekodselt rotatsioonilt NATO 1. miinitõrjeeskaadis.