Uudised

„See oli nii toetuse väejuhatuse kui ka kaitseväe esimene sõidukite riigisisene ühishange. Hankeprotsessi käigus said nii meie kui Politsei- ja piirivalveameti hankijad uusi kogemusi. Kõige olulisem on see, et kaks riigiasutust suutsid osa oma vajadusi ja hanketingimusi ühtlustada ning viisid kahe paralleelse hanke asemel läbi ühe hanke. Suuremad kogused tähendavad aga pakkuja poolt soodsamat hinda,“ ütles toetuse väejuhatuse hanketeenistuse juhataja Neeme Kass. Kass lisas, et toetuse väejuhatuse puhul aitas ühishange hoida kokku inimressursse, mistõttu hanketeenistuse spetsialistid said enam keskenduda sõjalise varustuse hankimisele.

Selle, kui palju majandussõidukeid on kaitseväel vaja ning millised peavad olema nende sõidukite tehnilised näitajad, määrasid Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna tehnikajaoskonna juhtimisel eksperdid erinevatest kaitseväe üksustest. Tehniliste kirjelduste põhjal viis sõidukite hanke läbi Politsei- ja piirivalveamet. Riigihanke komisjonis esindas kaitseväe huve toetuse väejuhatuse hanketeenistus.

Kaitseväe majandussõidukite vajadus jagunes sõidukite tüüpide lõikes viieks: keskklassi sedaanid, väike keskklassi universaalid, 5-kohalised väikesed mahtuniversaalid, 9-kohalised suured mahtuniversaalid ning 16-kohalised väikebussid. 

Riigihanke tulemusena liisib kaitsevägi alates järgmisest aastast kuueks aastaks keskklassi sedaane firmast Rentacar ning ülejäänud majandussõidukeid Swedbank Liisingust. Kokku liisib kaitsevägi 193 majandussõidukit millest 8 on keskklassi sedaani Opel Insignia, 78 keskklassi universaalid Škoda Octavia, 42 väikesed mahtuniversaalid Volkswagen Caddy, 49 väikebussi Opel Vivaro ning 16 bussi Opel Movano. Aastaseks liisingumakseks, mis hõlmab renti, kindlustusi kui ka korralisi tehnohooldusi, kujunes ühes käibemaksuga kokku ligi 734 000 eurot.

Uued majandussõidukid võetakse kasutusele järk-järgult järgmise aasta alguses. Sõidukite jaotuskava koostab Kaitseväe Peastaabi logistikaosakond.

Praegu on kaitseväes majandussõidukitena kasutusel 2010. aastal riigihanke võitnud Rentacari sõidukid Peugeot.

“Nii kohalikud liidrid kui Euroopa Liidu ja Prantsusmaa missioonide juhid on meie väikest kontingenti tema olulise panuse eest tunnustanud,” ütles Terras, kelle sõnul näitas Kesk-Aafrika missioon, et korraliku konventsionaalse väljaõppega sõdurit võib rakendada ükskõik millistes tingimustes. “Eesti sõdurid on paindlikud ning oskavad kohaneda väga keeruliste olukordadega, sain kinnitust, et oleme valmis osalema operatsioonidel maailma kõigis piirkondades.”  

Kaitseväe juhataja kinkis vastutusalal elavatele noortele jalgpallituriiniks kümme jalgpalli koos võistluseks vajalike vilede ja vestidega  ning kaks jalgratast. Eesti kaitseväelasi tänas ka viienda linnaosa vanem Emmanuel Zanga-Metho, kelle sõnul hakkavad kohaliku eestlaste pakutavast turvatundest puudust tundma. “Eesti sõdurid on head tööd teinud, rühmaülem tundis pea kõiki, keda patrullis kohtasime, linnaosa vanemate positiivset suhtumist meie sõduritesse oli rõõm näha,” ütles kaitseväe juhataja sõdureid tunnustades.

Eile kohtus kaitseväe juhtaja ÜRO ja Aafrika Liidu operatsiooni  Minusca juhtidega ja Kesk-Aafrika Vabariigi kaitseväe juhatajaga.

Visiidi algul kohtusid kindralmajor Terras ja Mati Raidma Euroopa Liidu missiooni ülema brigaadikindral Thierry Lioni ning Prantsusmaa operatsiooni Sangaris ülema brigaadikindral Eric Desminieres´ga.

Eesti jalaväerühm ja toetusüksus, kuhu kuulub 50 kaitseväelast teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest. Nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Jalaväerühma käsutuses on neli soomukit Sisu XA-180. Kontingent naaseb koju augusti lõpus.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriik ja Gruusia.

Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi homme.

Laeva meeskond osaleb merepäevade avatseremoonial ja üritustel ning võõrustab Kuressaare linnavalitsuse esindajaid. Miinijahtija on külastajatele avatud reedel, 8. augustil kell 13 -17 ja laupäeval, 9. augustil kell 11-17. 

Admiral Cowan on Kuressaare sõpruslaev alates 2008. aastast. Laev külastab igal aastal Kuressaaret ja osaleb merepäevadel, et tutvustada mereväge ning pakkuda saarlastele ja teistele külalistele võimalust tutvuda mereväe ja kaitseväega.

Miinijahtija komandör on vanemleitnant Tanel Leetna. Laev on saanud nime admiral Walter Cowani järgi, kes oli Vabadussõja ajal Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadri ülem.

Admiral Cowan on ka üks aktiivsemaid rahvusvahelistel operatsioonidel osalevaid sõjalaevu. Juuli lõpus naases ta järjekodselt rotatsioonilt NATO 1. miinitõrjeeskaadis.

Terras ja Raidma kohtuvad täna Euroopa Liidu Kesk-Aafrika missiooni ülema brigaadikindral Thierry Lioniga ning Prantsusmaa missiooni Sangaris ülemaga.

Homme külastavad nad Ucatexi sõjaväebaasi, kus kohtuvad Eesti kaitseväelaste ning rahvusvahelise pataljoni juhtkonnaga. Kindralmajor Terras kohtub homme eestlaste vastutusalal Bangui 5. linnaosas elavate kohalike liidritega, Mati Raidma kohtub Kesk-Aafrika Vabariigi kaitseministri ning Euroopa Liidu delegatsiooni juhtidega.

Eesti jalaväerühm ja toetusüksus teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest. Nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Jalaväerühma käsutuses on neli soomukit Sisu XA-180. 50-liikmeline kontingent naaseb koju augusti lõpus.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriik ja Gruusia.

Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepperi sõnul ei ole nii suuremõõtmelist struktuurireformi mereväes varem tehtud ning uuendustega kohanemine nõuab kindlasti aega, kuid usub, et operatiivtegevuste ja toetustegevuste teineteisest eraldamine aitab mereväelastel oma tööd paremini teha. „Selgem struktuur ja funktsioonide jaotus annavad inimestele võimaluse keskenduda oma põhiülesannetele,“ lisas Sepper.

Miinisadamas toimunud rivistusel asusid uued ülemad oma väeüksuste ette ning miinilaevade divisjoni lipp anti muuseumisse hoiule.

Laevastiku alla ühendatakse endine mereväe staap ja miinilaevadivisjon ning seda hakkab juhtima laevastiku ülem kaptenleitnant Jüri Saska. Laevastiku alla koondatakse ka kogu operatiivne ja väljaõppealane tegevus. Laevastiku kooseisus kuuluvad operatsioonistaap, sõjalaevad, mereväekool ja tuukrigrupp.

Mereväebaasi alla koondatakse kogu toetav tegevus ning selle ülemaks saab kaptenleitnant Indrek Hanson. Mereväebaasi koosseisus kuuluvad tehnikaosakond, teenusteosakond, haldusosakond ja meditsiinikeskus.

Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.

Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Mereväe teise põhikursuse kadettide navigatsioonipraktika algas 28. juulil Tallinnas miinisadamas. Navigatsioonipraktika eesmärgiks on talvekuudel Mereakadeemias õpitut praktiliselt harjutada, et valmistada kadette ette teenistuseks vahiohvitseridena sõjalaevadel. 

Lisaks õpitakse tundma Eesti mereala. Nii pööratakse peamiselt rõhku optilisele navigatsioonile ning ei kasutata GPS-i ega radarit. Navigatsioonipraktikal saavad kadetid harjutada enamuste Eesti merealal leiduvate kitsuste läbimist nagu näiteks Hari ja Voosi kurk, Suur väin, Kihnu väin, Soela väin. Praktika lõpeb Miinisadamas augusti keskpaigas.

Kõrgemas sõjakoolis alustati mereväe põhikursustega kolm aastat tagasi ja esimesed kadetid lõpetasid kooli tänavu kevadel. Sügisel alustab sõjakoolis järjekorras neljas mereväe põhikursus.

Õppeaeg Kõrgemas sõjakoolis mereväe põhikursusel kestab koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ning võimaldab spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastme. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli.

Väeliigipõhiseid õppeaineid nagu mereväe taktika õpetavad mereväeohvitserid. Üldmerenduslikke õppeaineid õpetavad Eesti Mereakadeemia õppejõud. Õpingute ajal toimub praktika mereväe laevadel. Pärast mereväe põhikursuse lõpetamist ootab vastseid nooremleitnante ees erialale vastav teenistuskoht mereväe laevadel navigatsiooniohvitserina või laevamehaanikuna.

Täna kehtima hakanud kaitseväe uue struktuuri kohaselt on Eestil kaks peamist manööverüksust: 1. ja 2.jalaväebrigaad. Seniseid kaitseringkondade territoriaalkaitseülesandeid hakkab täitma Kaitseliit. Viimane nimetab igasse ringkonda juhtmaleva, mille põhjal moodustatakse tulevase maakaitseringkonna staap. Kaitseliidu peamisteks üksusteks jäävad lahingu- ja sisekaitsekompaniid ning võitlusgrupid. Samuti saab Kaitseliit enda käsutusse moodsad relvasüsteemid. Brigaadi allüksusest jätkavad Paldiskis Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.

Reformi käigus sulgeb kaitsevägi amortiseerunud sõjaväelinnakud Tallinnas Marja tänaval ja Rahumäe teel ning koondab allüksused toimivatesse linnakutesse Mereväebaasis, Ämari lennubaasis ja teistes väeosades.

Tänaseks on juba kasutusele võetud Lahingukooli uus hoone Taara kasarmutes Võrus, mereväebaasis on renoveerimisel ajalooline kasarmuhoone, kuhu liiguvad Vahipataljoni üksused, parendamisel on teenistus- ja elutingimused Tapa sõjaväelinnakus ning Viru jalaväepataljonis.

Seoses kaitseväe reformiga on tänaseks maaväe staap ühendatud Kaitseväe Peastaabiga, samuti alustavad täna ametlikult tegevust logistikakeskuse baasil moodustatud Toetuse väejuhatus, Luurekeskus ning Erioperatsioonide väejuhatus. Mereväe ja õhuväe staabid on tänaseks ümber korraldatud ning juba tõestanud , et suudavad kiiresti ja tõhusalt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ning täita lahingülesandeid

29. jaanuaril võttis Riigikogu suure häälteenamusega vastu kaitseväe korralduse seaduse muudatused, millega sai seaduse jõu 2013. aasta jaanuaris valitsuse poolt heaks kiidetud Riigikaitse arengukava. Kaitseväe ümberkorraldused jätkuvad uute kasramute ehituse ja allüksuste järk-järgulise kokku koondamise ja kolimisega, mis lõpeb eeldatavalt järgmise aasta lõpuks.

Lähiaastatesse kavandatud tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ning moodsate lahingumasinate CV-90 hange on osa samast protsessist ning samm edasi Eesti esmase kaitsevõime kindlustamisel. Lahingumasinate hange on kavandatud läbi viia 2018. aastaks, tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ost lähiaastatel.

Arengukava näeb ette kaitseväe peamised arengusuunad 2022. aastani, sealhulgas liikursuurtükkide hanke, kaitseväe isikkoosseisu suurendamise 3600 inimeseni ning Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide liikmeskonna suurendamise 30 000-ni.

Riigikaitse arengukava tugineb ohuhinnangule, sõjalise riigikaitse olukorrale ning koostöös liitlastega tehtud kollektiivkaitseplaanidele.  

Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele nimetab kaitseväe juhataja asetäitja ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Seoses kaitseväe struktuurireformiga 1. augustist loodud kaitseväe juhataja asetäitja peamisteks teenistusülesanneteks on kaitseväe üksuste väljaõppe kõrge taseme ja lahingvalmiduse tagamine.

Artur Tiganik on lõpetanud Rjazani Kõrgema Õhudessantvägede Kooli, Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Sõjakolledžis. Kolonel Tiganik on teeninud Kalevi Üksik-Jalaväepataljonis alates rühmaülemast kuni pataljoniülemani, Kaitsejõudude Peastaabis staabiohvitserina, Scoutspataljoni ülemana, NATO operatsioonil Afganistanis ISAF-i peakorteris staabiohvitserina, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitjana ning 1. jalaväebrigaadi ülemana. Alates 2009. aastast teenis kolonel Tiganik maaväe staabiülemana ning alates 2012. aastast maaväe ülemana.

Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendatakse senine maaväe staap Kaitseväe Peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotatakse.

Samuti kinnitas kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul senise Kaitseväe Logistikakeskuse ülema kolonelleitnant Kalev Koidumäe 1. augustist tööd alustava Toetuse väejuhatuse ülemaks, Luurepataljoni senise ülema kolonelleitnant Kaupo Rosina Luurekeskuse ülemaks ning Erioperatsioonide üksuse ülema kolonelleitnant Riho Ühtegi Erioperatsioonide väejuhatuse ülemaks.

Kaitseväega alates 2006. aastast Afganistanis koostööd teinud kindral Wall ültles, et saadud autasu kuulub sama hästi kõigile Helmandis võidelnud sõduritele kui talle ning kinnitas, et koostöö jätkub Afganistanis koos võidelnud riikide ühisjõudude loomise kavandamisega. 

"Oleme väga rahul, et Eesti on otsustanud olla osa loodavast Helmandis võidelnud riikide ühisjõududest," ütles kindral Wall, "Ühendkuningriigi lugupidamine Eesti sõdurite vastu on väga kõrge. Teame, et saame teineteisele rasketel aegadel toetuda."

Kindral Walli sõnul on ühisjõudude loomine praeguses rahvusvahelises olukorras aktuaalsem kui kunagi varem ning jõud toimiksid liskas ühisoperatsioonidele ja õppustele ka heidutusena.

Ühisjõudude loomisel moodustavad Helmandi koos võidelnud riigid Ühendkuningriigi juhtimisel üksuse, mis on võimeline osalema operatsioonidel ning viima läbi õppusi. Septembris Walesis korraldataval NATO tippkohtumisel on kavas alla kirjutada lepe ühisjõudude loomise kavatsuse kohta.

Kindral Wall külastas täna 1. Jalaväebrigaadi, kus kohtus brigaadiülema
kolonelleitnant Aron Kalmusega ning asetas pärja Afganistanis langenud Eesti sõdurite mälestusmärgile.

Homme kohtub kindral Wall kaitseministeeriumi asekantsleri Taimar Peterkopiga ning asetab pärja kaitseväe kalmistule maetud briti kaitseväelaste mälestuseks.

Kindral Wall on olnud Eesti kaitseväega seotud alates 2006. aastast, mil Eesti üksused alustasid koos briti relvavendadega teenistust rahutus Helmandi provintsis Alates sellest ajast on ta aktiivselt arendanud koostööd Ühendkuningriigi ja Eesti maavägede vahel.

Päritolult kuulusid leitud miinid endise Nõukogude Liidu, Saksamaa, Hollandi ja Prantsusmaa arsenali. Samuti kaardistasid miinitõrjealused üle 100 veealuse objekti, nende seas paadivrakke ja miiniankruid.

Täna operatsiooni külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas miinitõrjeeskaadri ülemat saksa kaptenleitnant Günther Brasselit nii Eesti veeteede turvalisemaks muutmise kui eskaadri tegevuse eest julgeoleku tagamisel Läänemerel.

Miinitõrjeeskaadri saatmine Läänemerele on üks osa NATO julgeolekumeetmetest, mida Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas selle aasta aprillis rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas. Lisaks Eesti miinijahtijale Admiral Cowan kuuluvad hetkel eskaadrisse Saksa staabi- ja toetuslaev Elbe, Leedu miinijahtija Kursis ning Taani fregatt Thetis.

Miinitõrjeskaadri tegevus annab alliansile parema pildi Läänemerel toimuvast ning võimaldab NATOl kiiresti reageerida juhul kui selleks peaks tekkima vajadus. Eskaadri ülesandeks eelkõige laevateede lahti hoidmine juhul kui NATOl peaks tekkima vajadus täiendavate üksuste siirmiseks Balti riikidesse ja Poolasse.

Lõppenud operatsiooni põhieesmärgiks oli Eesti Vabariigi laevateede ja merealade puhastamine ajaloolistest lõhkekehadest ning ohutu mereliikluse tagamine kõigile mereteedel liikujaile.

NATO miinitõrjeüksus alustab täna liikumist Klaipedasse, Eesti miinijahtija Admiral Cowan siirdus operatsioonilt kodusadamasse. Järgmisel nädalal alustab NATO miinitõrjeeskaadris teenistust Eesti mereväe miinijahtija Sakala.