Uudised

Sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul jätsid sisseastujad mulje, et on läbi mõelnud oma karjäärivalikud ning teavad, mis neid pärast kooli lõpetamist eest ootab. "Üllatas, et otsus meile õppima tulla oli paljudel kandidaatidel valmis mõeldud juba põhikoolis või gümnaasiumi esimestes klassides," märkis Luhaäär. 

Kokku võetakse õppima maaväe põhikursusele 66, kuuendale õhuväe põhikursusele 9 ja neljandale mereväe põhikursusele 10 kadetti. Sõjakooli ülema sõnul oli kõikidele erialaedele korralik konkurss sõjakool sai valida parimate seast. "Sarnase konkursi jätkumisel on meil võimalus järgmistel aastatel pöörata rohkem tähelepanu akadeemilise testi tähtsusele. Näiteks saaksime seada lävendi, millest allapoole me enam vastu ei võta," rääkis sõjakooli ülem.

Kuna Kõrgemasse Sõjakooli õppima asumiseks on eelduseks ajateenistuse läbimine, siis järgmisel aastal, pärast ajateenistuse läbimist oodatakse 19. põhikursusele õppima 14, seitsmendale õhuväe põhikursusele kaks ja viiendale õhuväe kursusele kaks kadetti. Uued kursused alustavad õppetööd 11. augustil. Sisseastunute nimekirjad on nähtavad Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja SAISis.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool kõrgkool on noortele, kes soovivad saada head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. 

Õppuse esimeses osas täiendavad Liepaja sukeldusmiskoolis oma oskusi instruktorid. Eesti-poolse ettevalmistaja vanemveebel Janek Taurami sõnul peavad instruktorid end viie meetri sügavuses basseinis raskustega varustatud istme küljest vabastama ning seejärel käsikaudu vee all orienteeruma. Treeningut julgestavad tuukrid.

Õppuse põhihosa viiakse läbi Liepaja lähistel avamerel 15-20 meetri sügavuses ning selles osalevad kolme Balti riigi piloodid. Lendurid peavad suutma enda kokpitti imiteerivas puuris vee all vabastada ja pinnale tõusta, samuti peavad nad oskama kasutada hingamisaparaate, päästeveste ja päästeparve, kust nad vintsitakse päästekopterisse.

Baltic Bikini on kolme Balti riigi ühine merepäästeõppus, mis korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Möödunud aastal korraldati õppus Leedus Palanga lähistel, järgmisel aastal on korraldajaks Eesti. Vanemveebel Taurami sõnade kohaselt on siis plaanis osa õppusi läbi viia ööpimeduses. "Samuti planeerime nn "pöörleva kabiini harjutust," kus piloot ei vaju vee alla püstises asendis vaid ta keeratakse kas külili, selili või lihtsalt tagurpidi jalad püsti."

Õppus sai alguse 2004. aastal tänu Taani Kuningliku Õhuväe abile. Kolme riigi õhuväelaste kõrval osalevad õppusel ka korraldava riigi mereväelased ning päästeteenistuste töötajad. 

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on kaitseväe tankitõrjevõime arendamine riigikaitse pikaajalise arengukava kolme olulisema prioriteedi seas jalaväe lahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkide hankimise kõrval. "Oleme oma USA liitlastega alustanud läbirääkimisi täna demonstreeritud tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ostmiseks ning loodetavasti jõuame konkreetse hankelepinguni juba käesoleval aastal," ütles Mikser.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul saavad hangitava süsteemi alase väljaõppe nii tankitõrjeüksustes teenivad ajateenijad kui kaitseliitlased. "Kümne aasta jooksul, mil oleme harjutanud teise põlvkonna Milani süsteemiga, on kaitseväe lahinguvõime märkimisväärselt tõusnud," ütles kaitseväe juhataja, kelle sõnul on kaitseväelastel praegu piisavalt oskusi ja kogemusi kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemidega tegutsemiseks.

Tankitõrje raketisüsteeme kasutavate allüksuste väljaõpet viiakse praegu läbi Viru pataljonis ja Scoutspataljonis. "Kaitseväelase jaoks on kõige olulisem, et rakett suudab tabada sihtmärki ka pealtpoolt, mis on soomusmasinatel vähem kaitstud. Seetõttu suudab raketisüsteem hävitada pea kõik teada olevad soomusmasinad," ütles kaitseväe taktika õppetooli lektor major Tõnis Metjer. "Javelini eeliseks on lihtsus ja kasutajasõbralikkus, ta viib kaitseväe tankitõrjevõime täiesti uuele tasemel andes sõduritele lahinguväljal oluliselt enam tegevusvabadust."

Tankitõrjeraketisüsteem Javelin on alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastuses. Tegemist on nn "lase-ja-unusta" süsteemiga, st rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma, mis suurendab kaitseväelaste ohutust lahinguväljal.

Hangitavate seadmete suurusjärk on 80, pakutava seas on ka väljaõppesimulaatorid.

Javeline on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas Iraagi soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässulistevastases võitluses.

Eesti miinijahtija Admiral Cowan on leidnud neli lõhkekeha, 12 lõhkekeha on tuvastanud Taani mehitamata alustega varustatud fregatt Thetis.

Viimase ööpäeva jooksul leidis Leedu miinijahtija Kursis Naissaarest põhjas vene päritolu KB-tüüpi ankrumiini, mis nn. keemilise elemendiga „sarvi“ ja aktiveerub kokkupuutel laevaga. Samuti identifitseerisid Taani mehitamata alused Naissaare lääneküljel kaks Venemaalt 1930-ndate lõpust pärit ankrumiini M08.

Käimasolev miinitõrjeoperatsioon on esimene sellemahuline ettevõtmine Eesti vetes sel aastal, mille põhieesmärgiks on Eesti laevateede ja merealade puhastamine ajaloolistest lõhkekehadest ja seeläbi ohutu mereliikluse tagamine kõigile mereteedel liikuvatele alustele.

Samuti kaardistatakse operatsiooni käigus leitud veealused kontaktid, mis omakorda toetab edasiste õppuste ja operatsioonide planeerimist ning läbiviimist. Kõik leitud meremiinid, mis vastavad vajalikele keskkonnaalastele tingimustele lõhatakse enne operatsiooni lõppu sel nädalal.

NATO miinitõrjeeskaader on üks osa alliansi julgeolekumeetmetest, mille Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas. Lisaks Eesti miinijahtijale Admiral Cowan kuuluvad hetkel eskaadrisse veel Saksa staabi- ja toetuslaev Elbe, Leedu miinijahtija Kursis ning Taani fregatt Thetis.

Leitnant Raagi sõnul tuli initsiatiiv tema osalemiseks väitluskoosolekul kohalikelt noortelt endilt, kes olid teada saanud, et Raag on olnud õppejõud ülikoolis. Samuti avaldasid nad ka soovi just sellisel teemal vestelda. Nii rääkiski Raag noortele nende endi vastutusest ja hinnangute olulisusest konfliktides ning ka vägivallatsükli ja kättemaksu ahela lõpetamisest ja andestamisest.

„See on üks osa minu tööst siin. Oleme siin ju selleks, et soodustada leppimise ja rahu protsessi ning see protsess omab igal juhul nii militaarset kui mittemilitaarset komponenti. Muuhulgas on kohalikud avaldanud soovi osaleda erinevates koolitusprojektides,“ ütles leitnant Raag.

Raag lisas, et noored küsisid ka üsna palju küsimusi, peamiselt relvade äravõtmise kohta ja selle kohta, kuidas parandada kahe kogukonna läbisaamist. 

Bangui 5. linnaosa on pealinna suurim ja selles tegutseb ligi seitsekümmend noorteorganisatsiooni, neid püüab liita linnaosa noorte komitee. Kohalikul väitluskoosolekul osales ligi viiskümmend noort erinevatest linnaosa noorteorganisatsioonidest. 

Eesti kaitseväelased teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest ning nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe jalaväerühma naaseb koju augustis.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriigid ja Gruusia.

Venemaa Föderatsiooni vaatluslend sooritati rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga ning digisensoriga.

Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 12 isikut ja lisaks viis Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Kokku läbis lennuk 800-kilomeetrise marsruudi, mis on rahvusvaheliste nõuete kohaselt lubatud.

Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. Järgmine lend viiakse Eesti kohal läbi 2015. aastal.

Ühendriikide maaväe lennuüksuste koosseisus on ligi 300 kohaluureks ja transpordiks mõeldud lennukit ning ligi 4 500 mitmesuguse ülesandega helikopterit. Lisaks on maaväel suur hulk erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukeid.

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporation loodud helikopterite S-70 perekonda.

Liskas maaväe kopterile kuuluvad samasse perekonda veel mereväe kopter SH-60 Seahawk, päästekopter MH-60G/HH-60G Pave Hawk ning veel mõned sama tüüpi lennuvahendid.

Black Hawk on mitmeotstarbeline – teda kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks.

Esimest korda kasutasid Ühendriigid Black Hawk´e 1983. aasta Grenada invasiooni ajal. Hiljem on kopterid kasutust leidnud veel 1991. aastal Lahesõjas, 1993. aastal Mogadishu ründamisel ning seejärel Balkanil, Haitil, Iraagis ja Afganistanis. Täiustatud Black Hawk´e kasutati Pakistanis Osama bin Ladeni tabamisel 2011. aastal.

Reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna on Black Hawk tõhus ründevahend. Kopterid peatuvad Ämari lennubaasis ja lahkuvad Eestist pühapäeval.

Peach märkis, et koostöö efektiivseks jätkamiseks peab see saama selged piirjooned, milleks annab parimad võimalused ühise sihtüksuse loomine, mis on valmis kiirelt reageerima kriisidele nii NATO, Euroopa Liidu kui teiste sõjaliste operatsioonide raames.

„Tegu on võimetepõhise üksusega, millesse panustamise suuruse otsustab iga riik ise, kuid tahame, et sellel koostööl oleks selge raamistik. Samuti peame vajalikuks, et koostöö ei piirduks ainult maaväega vaid ulatuks ka mere- ja õhuväeni ning kokku moodustuks jõud, mida oleks kiirelt ja paindlikult võimalik kasutada erinevate kriiside lahendamiseks,“ ütles Peach.

Loodavat sihtüksust on plaanide kohaselt võimalik kasutada nii kollektiivkaitse kui kriisireguleerimise operatsioonidel, samuti väljaõppe eesmärkidel. Eelmisel aastal alanud töö üksuse loomise suunas käib nii koos Eesti kui teiste Helmandis võidelnud riikide - Taani, Hollandi, Norra ja Kanadaga. Sel aastal liitusid projektiga ka Läti ja Leedu.

Kindral Sir Peach´i juhitud töögrupp saabus täna pärastlõunal Eestisse visiidile, et kohtuda kaitseväe peastaabi ülema kaitseväe juhataja ülesannetes mereväekapten Igor Schvedega ning arutada kahe riigi delegatsioonide vahel kaitsekoostöö küsimusi. Lisaks sihtüksuse loomisele käsitleti õhu- ja mereväe- ning haridusalast koostööd. Enne kohtumist asetas kindral Sir Peach pärja Briti sõdurite haudadele kaitseväe kalmistul.

Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsevägesid seob pikaajaline koostöö ISAFi operatsioonil Afganistanis, kus Eesti jalaväekompanii teenis koos Briti üksustega alates 2006. aastast. Eesti merevägi kasutab Ühendkuningriigilt muretsetud miinijahtijaid, samuti seovad ühisprojektid õhuvägesid ja meditsiiniteenistusi.

Kevadel osales õppusel Kevadtorm/Steadfast Javelin 1 Ühendkuningriigi jalaväekompanii, Ühendkuningriigi eestvedamisel alustati sel aastal Balti kaitsekolledžis tsiviil-militaarplaneerimise mooduli õpetamist. Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses töötab briti küberspetsialist.

Mereväe staabiülema kaptenleitnant Jüri Saska sõnul ei kujuta Naissaare juurest leitud miinid tänapäeval enam otsest ohtu Soome lahel toimuvale laevaliiklusele, kuid miinide leiukohad näitavad selgelt, et olulistele laevateedele on ajaloos alati miine paigaldatud. „Oht, et vastane meie vetesse konflikti korral lõhkekehi veeskab ei ole kuhugi kadunud ning mereväe jaoks on tähtis, et nii meie kui ka liitlaste meremehed tunneksid siinseid laevateid ning oskaksid neis opereerida,“ märkis Saska.

Leedu laeva tuvastatud Saksa päritolu Teise maailmasõja esimesel poole kasutusel olnud põhjamiin leiti Naissaarest loodes. RMH-tüüpi põhjamiin aktiveerub üldjuhul kasutades nn akustilist sensorit, mis mõõdab laeva tekitatud müra vees.

Adimral Cowani leitud Venemaa päritolu põhjamiin leiti Naissaare lõunatipust läänes. Peamiselt 1940-ndatel aastatel kasutusel olnud lõhkekeha veesati enamasti lennukitelt ning see kasutab nn magnetilist sensorit, mõõtes muutusi maakera magnetväljas laeva liikumisel.

Käimasolev miinitõrjeoperatsioon on esimene sellemahuline ettevõtmine Eesti vetes sel aastal, mille põhieesmärgiks on Eesti laevateede ja merealade puhastamine ajaloolistest lõhkekehadest ja seeläbi ohutu mereliikluse tagamine kõigile mereteedel liikuvatele alustele.

Samuti kaardistatakse operatsiooni käigus leitud veealused kontaktid, mis omakorda toetab edasiste õppuste ja operatsioonide planeerimist ning läbiviimist. Miinitõrjeoperatsioon kestab kuni 29. juulini.

NATO miinitõrjeeskaader on üks osa alliansi julgeolekumeetmetest, mille Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas. Lisaks Eesti miinijahtijale Admiral Cowan kuuluvad hetkel eskaadrisse veel Saksa staabi- ja toetuslaev Elbe, Leedu miinijahtija Kursis ning Taani mehitamata alustega varustatud fregatt Thetis.

Katsetele otse ajateenistusest tulnud reamees Karri Peetermann tunnistas, et tegi valiku sõjakooli kasuks juba mitu aastat tagasi. „Olen viis aastat tegelenud militaarspordiga ja kuulun ka Kaitseliitu. Usun, et õpin sõjakoolis ennast paremini tundma ja saan hea hariduse, mis võimaldab tegeleda erialaga, mis mulle meeldib,“ rääkis reamees Peetermann.

Viimases Estcoy ridades Afganistanis teeninud reservseersant Harry Härra ohvitseritee karjäärvalik sündis tema sõnul alles kolm nädalat tagasi. „Kaalusin pikalt vanemallohvitseri karjääri, kuid tegin otsuse lõpuks ohvitseri elukutse kasuks. Soovin minna õppima maaväe põhikursusele jalaväe erialale ning loodan, et saan tulevikus tegeleda lahingumasinatega,“ ütles Härra.

Esimesse katsetepäeva mahub katsete korra tutvustamine ja kell 13 algav akadeemiline test Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ringauditooriumis. Homme pannakse proovile kandidaatide füüsiline ettevalmistus kui terve päeva vältel viiakse Tähtvere pargis läbi üldfüüsiline test.

Lisaks üldfüüsilisele testile algavad teisel päeval kutsesobivusvestlused, mis kestavad kuni reede kella 17-ni.

Katsed leiavad aset 22. juulist kuni 25. juulini. Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt 29. juulil kella viieks Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja KVÜÕA fuajees teadetetahvlil. Uut kursust oodatakse kooli õppima 11. augustist.

Kogu sisseastumiskatseid puudutavat infot jagatakse nii sõjakooli kodulehel kui ka ametlikul . Tekkinud küsimuste korral saab ühendust võtta kooli õppekorraldusspetsialistidega aadressil või helistades telefonil 717 6131.