Uudised

The Chairman of the European Union Military Committee, General Patrick de Rousiers, French Army greeted the EU forces in the Central African Republic, thanked the troops for their contribution and acknowledged the soldiers for their dedication and enthusiasm.

Commander of the European Union French contingent, Major General Philippe Pontiès, French Army and the commander of the on-site EUFOR Central African Republic contingent, Brigadier General Thierry Lion, French Army also attended the ceremony.

Estonian Defence Force’s member have been serving in the Central African Republic since the beginning of May conducting security and support operations to free up the African Union peace keeping mission and assist in the immediate operations of the French units. The Estonian Defence Forces´ infantry mission in the Central African Republic continues until the end of August.

The EU operation is scheduled to last until the end of this year. France, Estonia, Spain, the Netherlands, Luxembourg, Italy, Finland, Romania, Poland, Germany, Latvia, Lithuania, United Kingdom and Georgia participate the operation.

Euroopa Liidu vägesid Kesk-Aafrika Vabariigis oli tulnud tervitama ka Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees kindral Patrick de Rousiers. Kindral tänas üksusi panuse eest Euroopa Liidu operatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis ning tunnustas sõdureid nende pühendumise ja entusiasmi eest.

Samuti osalesid rivistusel ja jagasid operatsioonimedaleid Euroopa Liidu väekontingenti juhtiv prantsuse kindralmajor Philippe Pontiès ja EUFORi Kesk-Aafrika vägede kohapealne ülem prantsuse brigaadikindral Thierry Lion.

Eesti kaitseväelased teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis alates mai algusest ning nende ülesanne on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe jalaväerühma missioon Kesk-Aafrika Vabariigis kestab augusti lõpuni.

Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis on kavandatud kestma kuni selle aasta lõpuni. Operatsioonil osalevad Prantsusmaa, Eesti, Hispaania, Holland, Luksemburg, Itaalia, Soome, Rumeenia, Poola, Saksamaa, Läti, Leedu, Ühendkuningriigid ja Gruusia.

Kaitseväe peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes mereväekapten Igor Schvede ütles, et Eesti reageeris kiiresti kui NATO selle aasta alguses Ukraina sündmuste tõttu kiirendatud korras mereväeüksuse komplekteeris.

„Euroopas valitseva julgeolekuolukorra tõttu olime valmis panustama varem kui meile selleks ettenähtud rotatsiooniperiood ette nägi. Peame mõistma, et kollektiivkaitse tähendab ka ise pidevat NATO kaitsetegevusse panustamist,“ märkis Schvede.

Lisaks Eesti miinijahtijale Admiral Cowan kuuluvad hetkel eskaadrisse veel Saksa staabi- ja toetuslaev Elbe, Leedu miinijahtija Kursis ning Taani mehitamata alustega varustatud fregatt Thetis.

Schvede sõnul on Eesti merevägi olnud üks järjepidevamaid panustajaid NATO reageerimisjõududesse. „Ligi kümme aastat on meie mereväe miinitõrje- ja toetuslaevad osalenud NATO reageerimisjõudude tegevuses. Eesti kaitsmisel peavad NATO miinitõrjeeskaadri laevad lahti hoidma laevateed, et võimaldada siia liitlaste üksuste ja varustuse saabumine,“ lisas Schvede, kelle sõnul on NATO merejõudude üksusesse panustamine Eesti otsene huvi ning osalemist eskaadri tegevuses jätkatakse ka tulevikus. Samuti näeb üksusesse panustamist ette eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukava.

Esmaspäeval algava ning kuni 29. juulini Soome lahes läbiviidava operatsiooni peamiseks eesmärgiks on tuvastada ja teha kahjutuks kahest maailmasõjast pärit meremiine ja muid lõhkekehi. NATO miinitõrjeeskaadri tegevus aitab lisaks NATO kohalolu näitamisele muuta eesti laevateed turvalisemaks ning annab alliansile parema ülevaate Läänemeres toimuvast. „On oluline, et erinevate liikmesriikide meremehed tunneksid meie laevateid ning oskaksid siin opereerida,“ märkis Schvede.

Miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest, mille koosseis roteerub pidevalt. Valmisoleku treenimiseks viib eeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja -operatsioone. Eelmsel kuul osales miinitõrjeeskaader Läänemere suurimal mereväeõppusel Baltops. Samuti osaleti sel aastal Lätis aset leidnud operatsioonil Open Spirit. Algav miinitõrjeoperatsioon on esimene sellemahuline ettevõtmine Eesti vetes sel aastal.

Üldfüüsiline test koosneb kolmest harjutusest: käte kõverdamine toenglamangust kahe minuti jooksul, istesse tõus selililamangust käed kukla taga sõrmseongus kahe minuti jooksul ja 3200 meetri jooksust. Kõikidelt aladelt on võimalik saavutada maksimaalselt 100 punkti.

Kõrgema Sõjakooli spordiinstruktori ja endise tippsportlase Indrek Kaseorgi sõnul pole praegugi veel hilja mõned trennid enne testi teha.

„Jõuab teha veel vähemalt kaks trenni. Et test on kolmapäeval, siis saaks teha viimased jõupingutused laupäeval ja esmaspäeval. Trennis võiks olla neli kuni viis kilomeetrit jooksu, paar seeriat kätekõverdusi ning kõhulihaseid,“ selgitas Kaseorg. „Kindlasti ei soovita ma proovida maksimaalset sooritust kaks päeva enne testi ja pigem teha esmaspäeval kergem trenn.“

Kaseorg möönis, et põhiline on jooksul enda tempot nii sättida, et esimese 500 meetriga ära ei väsiks. „Kõige tähtsam leida oma rütm kätele ja kõhule. Jooksul ei soovita ennast esimese 500 meetriga kinni joosta. Kes saavutab 250 punkti on saanud väga hea tulemuse,“ märkis Kaseorg.

Üldfüüsiline test leiab katsetel aset kolmapäeval, 23. juulil gruppide kaupa hommiku kella kaheksast kuni kella viieni. Test on lävendipõhine ja seda hinnatakse mitteeristavalt. See tähendab, et tähtis on test sooritada, mitte võimalikult kõrge tulemus teha.

Kõrgema Sõjakooli sisseastumiskatsetele loetakse füüsilise ettevalmistuse hindamine sooritatuks kui kandidaat saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti. Üldfüüsilise testi punktitabel on kättesaadav

Katsed leiavad aset järgmisel nädalal 22. juulist kuni 25. juulini. Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt 29. juulil kella 17.00 Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja KVÜÕA fuajees teadete tahvlil. Uut kursust oodatakse kooli õppima 11. augustist.

Kogu sisseastumiskatseid puudutav info avaldatakse jooksvalt nii sõjakooli kodulehel kui ka ametlikul lehel. Tekkinud küsimuste korral võtta kindlasti ühendust kooli õppekorraldusspetsialistidega aadressil või helistades telefonil 717 6131.

Akadeemilise testi läbiviija Aasa Must rõhutas, et kõik kandidaadid tuleksid testi sooritama puhanuna ja värskelt. „Paremat ettevalmistust ei saa olla, kui tulla ja näidata enda vaimseid võimeid maksimaalselt,“ ütles Must.

„Et see test pole ainetest, siis pole vaja korrata näiteks inglise keele grammatikat. Ka ajaloofakte pole vaja pähe tuupida, sest testis puudub faktiteadmisi kontrolliv osa. See on paaril viimasel aastal välja jäetud, sest ei korreleerunud teiste alltestide tulemustega ehk ei mõõtnud läbija vaimseid võimeid,“ lisas ta.

Akadeemiline test on Tartu ülikooli välja töötatud ülesannete kogumik, mille eesmärgiks on hinnata üliõpilaskandidaadi valmisolekut ülikooliõpinguteks. Testiga hinnatakse järgmisi valdkonnateadmisi: loogiline ja matemaatiline mõtlemine, keeleliste väljendusvahendite valdamine, jooniste, tabelite, diagrammide ja muu graafilise info kasutamise oskus ning võõrkeeleoskus.

Must märkis, et kui Tartu ülikoolis sooritatakse see test 100 punkti skaalal, siis KVÜÕAs käib arvestamine kümnepunktilisel skaalal, mis annab parema võimaluse test teiste eksamite ja katsete tulemustega kokku panna.

„Tublisid tulemusi on olnud ikka. Näiteks on ka üle 80 punkti saadud. Tartu ülikoolis tähendaks sellise tulemuse saavutanu võimalust asuda õppima vabalt soovitud erialale,“ möönis Must.

Kui keegi sooritas eelmisel nädalal sama testi Tartu ülikoolis, siis pole Kõrgema Sõjakooli sisseastumisel seda vaja uuesti teha, vaid tulemused kantakse üle. Rohkem infot näidisülesannete ja testi kohta saab .

Katsete teise poole moodustab kutsesobivusvestlus, kus hinnatakse kandidaatide potentsiaali juhtidena, nende maailmavaatelisi seisukohti, õpimotivatsiooni ja suutlikkust akadeemilisteks õpinguteks.

KVÜÕA õppeosakonna ülema ja sisseastumiskomisjoni esimehe kolonelleitnant Vitali Loki sõnul ei ole kutsesobivusvestluseks vaja eraldi valmistuda. „Soovime hinnata kandidaadi igapäevast olemust ja mitte saada ettevalmistatuid ning korrektseid vastuseid,“ rääkis komisjoni esimees.

„Vestluse käigus selgitab komisjon välja kandidaadi sobivuse ohvitseri ametikohale ning ennekõike juhiks ja liidriks. Valmis tuleb olla sõjaväelaslikuks esinemiseks. See tähendab, et vastused peavad olema selged, kiired ning võimalikult arusaadavad komisjoni liikmetele,“ märkis kolonelleitnant Lokk.

Kolonelleitnant Lokk lisas, et komisjoni ees tasub tähelepanu pöörata näiteks sõjaväelisele viisakusele ning valmisolekule ennast tutvustada ja põhjendada, miks valiti just selline eriala ning väeliik.

Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt 29. juulil kella 17.00 Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja KVÜÕA fuajees teadete tahvlil. Uut kursust oodatakse kooli 11. augustist.

Kogu sisseastumiskatseid puudutavat infot avaldatakse jooksvalt nii sõjakooli kodulehel kui ka ametlikul Facebooki lehel. Tekkinud küsimuste korral tuleks võtta ühendust kooli õppekorraldusspetsialistidega aadressil sojakool[at]mil.ee või helistades telefonil 717 6131.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Nelja Taani hävitaja F-16 paiknemine Ämari lennubaasis on osa NATO hiljutisest otsusest tugevdada regiooni julgeolekut. Taani õhuväelased jäävad Ämarisse kuni 1. septembrini, misjärel hakkavad õhuruumi valvama Saksamaa Liitvabariigi hävitajad.

Koos hävitajatega saabus Eestisse ka 60 liikmeline tugimeeskond. Taanlased, kelle kodubaasiks on Skrydstrup asuvad õhuturbemissiooni ajal Ämari lennubaasis ja sooritavad Ämarist ka harjutuslende Eesti ja Balti riikide õhuruumis.

Taani õhuväelased on õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.

Reageerimisel nähakse lahendusena koostegutsemisvõime parendamist liitlaste vahel, kus NATO liikmesriigid arendavad spetsiifilisi võimeid, mis üksteist täiendavad.

Nädalavahetusel Suurbritannias Fairfordi lennubaasis aset leidnud rahvusvahelisest õhushowst võttis osa ka Eesti õhuväe õppereaktiivlennuk L-39.

Õhushow näol on tegemist maailma suurima sõjaväelise lennundusalase üritusega, mis koos Londonis kuningliku kaitseuuringute instituudi korraldatava rahvusvahelise õhuväe konverentsiga toob kokku õhuvägede juhid, õhusõja spetsialistid, lennuki- ja kosmosetööstusega seotud eksperdid ja mõttekodade ning riigiasutuste esindajad.

Kuninglik kaitseuuringute instituut (The Royal United Services Institute for Defence and Security Studies - RUSI) on üks vanimaid julgeolekule keskenduvaid mõttekodasid maailmas.

„Nemad võitlesid kurjuse vastu inimlikkuse eest, meie siinviibivad veteranid võitlesid tollesama kurjuse vastu. Ning meie, tänapäeva Eesti õhuväelased seisame samuti tollelsamal kurjusele vastu. Meie elusid ja võitlusi eraldab küll aeg, aga meid kõiki ühendab üks ja seesama eetos, üks ja seesama hoiak, üks ja seesama identiteet,“ ütles kolonelleitnant Toomas Kuiv õhuväest.

1941. aasta juulis langes Kuusalu kandi metsades viis Eesti õhuväelast võideldes nõukogude julgeolekuvägedega. Need mehed olid olnud õhuväelased iseseisvas Eestis. Pärast Eesti sunniviisilist lülitamist Nõukogude Liidu koosseisu said neist sunniviisiliselt punaarmeelased. Koos mitmete teiste Eesti õhuväelastega pidid nad teenima 22. Territoriaalkorpuse lennueskadrillis.

Kui Teine maailmasõda Eestisse jõudis taheti neid koos teiste endiste Eesti õhuväelastega Venemaale evakueerida. 23 meest – üks veoautotäis – otsustas rännakul Jägala lennuväljalt Nõmme raudteejaama autoriket simuleerida ning metsa pakku minna. Nõnda ka tehti ja esialgu läks kõik hästi. Mõne aja pärast said aga nõukogude julgeolekuorganid sellest teada.

Tulemuseks oli 13. juulil paarisajamehelise hästirelvastatud nõukogude julgeolekuüksuse haarang. Neile astus vastu palju väiksem kõigest püstolitega relvastatud Eesti õhuväelaste grupp. Lahing kestis paar tundi ja suurem osa õhuväelasi murdis piiramisrõngast välja. Siiski langes lahingus kolm ohvitseri. Üks Eesti ohvitseridest oli juba varem langenud.

Ürituse läbiviijateks olid Kuusalu Muinsuskaitse Selts, Eesti Õhuvägi, Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus ja mitmed muud asjast huvitatud organisatsioonid.

22. juulist kuni 25. juulini toimuvad Kõrgemas Sõjakoolis sisseastumiskatsed, kuhu oodatakse kõiki kandideerinuid, olenemata sellest, kas neil on läbitud ajateenistus või minnakse seda alles läbima.

Sisseastumiskatsed algavad 22. juulil hommikul kell üheksa, kui kandidaate oodatakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste fuajeesse, kus antakse info edasiseks. Et sisseastumised kestavad mitu päeva, siis on katsete perioodil tagatud majutus Kõrgema Sõjakooli poolt ühiselamutubades.

Esimesse katsete päeva mahub ka katsete korra tutvustamine ja kell üks algab akadeemiline test Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ringauditooriumis (Vanemuise 46, Tartu). Akadeemilise testi kohta saab täpsemalt lugeda .

Teisel sisseastumispäeval pannakse proovile kandidaatide kehaline pool ning terve päeva vältel toimub Tähtvere pargis kaitseväe üldfüüsiline test. Testi kohta saad pikemalt lugeda .

Lisaks üldfüüsilisele testile algavad teisel päeval algavad ka kutsesobivusvestlused, mis kestavad kuni neljanda päeva kella viieni.

Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt 29. juulil kell 17.00 ja KVÜÕA fuajees teadete tahvlil. Uut kursust oodatakse kooli 11. augustist.

Kogu sisseastumiskatseid puudutavat infot avaldame jooksvalt nii sõjakooli kodulehel kui ka ametlikul . Tekkinud küsimuste korral saab ühendust võtta kooli õppekorraldusspetsialistidega aadressil või helistades telefonil 717 6131.

Ülelende teevad muuhulgas Hollandi, Belgia ja Taani õhuvägede hävitajad F-16, Briti Eurofighter Typhoon, Rootsi Saab JAS 39 Gripen ning Poola õhuväe hävitaja MiG-29.

Lennuakrobaatika etendus

Poola õhuväe meeskond „Orlik“ annab lennuakrobaatika etenduse seitsme lennukiga PZL-130. Lende sooritavad ka Eesti lennukid L-410, L-39, An-2 ning kopterid R-44 ja AW-139 , Läti kopter Mi-17, Leedu reaktiivlennuk L-39. Lennutehnikat kommenteerib kolonel Arvo Palumäe Eesti õhuväest.

Lennuväljal saab tutvuda üle 15 õhusõidukiga. Lisaks Eesti lennuvahenditele on kohal Poola õhuväe MiG-29, Läti Mi-17, Soome F-18, Poola transpordilennukid C-295 ja Hollandi C-130, Belgia, Taani ja Hollandi hävitajad F-16, Poola PZL-130 ning Leedu õhuväe õpperaktiivlennuk L-39.

Kuidas tulla?

Lennubaas on avatud külastajatele 10.00-17.00. Soovitav on võimalikult vara kohale tulla. Õhushow lennud algavad kell 11.50 ja kestavad orienteeruvalt kella 16.00. Õhushow külalised pääsevad lennubaasi Padise-Paldiski maanteelt. Lähenedes mööda Keila-Haapsalu maanteed tuleb Kasepere ristmikult pöörata Paldiski poole. Umbes kilomeetri pärast on paremat kätt värav. Edasi tuleb järgida liikluskorraldust. Parkimiskohad asuvad lennuvälja varurajal ja nende arv on piiratud. Olenevalt parkimiskohast tuleb külalistele mõeldud alani jalutada 1-2,5 kilomeetrit.

Lennubaasis on eraldatud alad külastajatele, õhuvägi palub külastajatel järgida õhushowks kehtestatud sisekorraeeskirja. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Üritust toetab BIGBANK.

Ajakirjanikele

Õhushowd kajastada soovijatel palun saata nimed ja isikukoodid aadressil  hiljemalt 18. juuli keskpäevaks (kell 12.00). Registreerunud ajakirjanikel palume tulla lennubaasi peapääslasse 20. juunil kell 10.30. Lisainfo: Alar Laats, tel. 56215885