Uudised

KVÜÕA ülema kolonel Martin Heremi sõnul on koolil põhjust rõõmustada, et tänavu on võrreldes eelmise aastaga kandidaate rohkem. „Erilist rahulolu pakub, et kasv on tekkinud ajateenistuse läbinute arvelt. See näitab, et meie ajateenistuse sisu on paranenud ja väeosades teenivad ohvitserid ning allohvitserid on teinud head tööd,“ ütles kolonel Herem.

Lisaks rõhutas kolonel Herem, et kandidaadid, kes on teinud sisseastumisavalduse tuleksid kindlasti ka sisseastumiskatsetele. „Need, kes ajateenistust pole läbinud, tulgu igal juhul katsetele ja siis saavad nad terve aasta oma valiku üle mõelda. Nad näevad ajateenistust seestpoolt ning saavad seejärel otsustada,“ lisas kolonel Herem.

Statistiliselt on tänavu on KVÜÕAs avatavaid põhikursuse õppekohti kokku 69. Neist 55 maaväe, seitse õhuväe ja seitse mereväe õppekavale. Eelmisel aastal sooritas selle aasta kursuse õppekohtadele katsed 20 inimest, kellest 14 on kinnitanud õppima tulemist. Sellest tulenevalt on sellel aastal kokku 55 õppekohta, millele on avalduse esitanud 110 inimest, mis teeb konkursiks kaks inimest ühele õppekohale.

Järgmisel aastal avatakse kokku 60 õppekohta, millest 42 maaväele, kümme õhuväele ja kaheksa mereväe õppekavale. Tänavu esitas avalduse nendel kohtadel õppimiseks kokku 106 inimest, mis teeb konkursiks ligi 1,8 inimest ühele kohale. Et sõjakooli kandideerimise üheks tingimuseks on ajateenistuse läbimine, siis tuleb eelnimetatutel läbida kaitseväeteenistus ja alles siis saavad nad tulla õppima Kõrgema Sõjakooli põhikursusele.

Võrreldes eelmise aastaga on avalduste hulk suurenenud kõikidel erialadel ja seda just nende kandidaatide arvelt, kes on varasemalt läbinud ajateenistuse.

Sisseastumiskatsed toimuvad 22.-25. juulini. Põhikursusele sisseastumiseks tuleb sooritada akadeemiliste võimete test, kaitseväe üldfüüsiline test ja läbida kutsesobivusvestlus. Kandidaat peab sisseastumiskatetele kaasa võtma isikut tõendava dokumendi. Sisseastumiskatsetest leiab rohkem infot aadressilt

Jooksvat infot sisseastumiskatsete kohta avaldatakse nii Kõrgema Sõjakooli kodulehel kui ka ametlikul Facebooki lehel aadressil facebook.com/s6jakool. Tekkinud küsimuste korral tuleks võtta ühendust kooli õppekorraldusspetsialistidega aadressil või helistades telefonil 717 6131.

Olulised kuupäevad:

-          Sisseastumiskatsed algavad 22. juulil kell 09:00 ja kestavad neli päeva kuni 25. juulini kella 17:00

-          Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast sisseastumiskatsete toimumist KVÜÕA kodulehel

Eesti standard-divisjonis olid esimesed seitse laskurit kõik Kaitsejõudude Spordiklubi liikmed, Eesti meistriks tuli Madis Reier. Standard-divisjoni üldvõit läks samuti Madis Reierile.

Kaheksateistkümnest laskeharjutusest koosnenud võistlus tõi kokku 150 võistlejat 13 riigist, sealhulgas Lõuna-Aafrika Vabariigist. Suurima võistkonna pani välja Soome.

Praktikal-laskmise juures on laskuritele jäetud erinevaid valikuvõimalusi, võistlusel saavad otsustavaks jõud, kiirus ja täpsus.

Estonian Open Rifle on üks osa Kaitsejõudude Spordiklubi korraldatavast sarjast, kuhu kuuluvad veel ka püstoli ning haavlipüssi võistlused.

Neljandat korda läbi viidud Estonian Open Rifle on muutunud hinnatud jõukatsumiseks lisaks Eesti laskuritele ka välisvõistlejate hulgas, mida näitas ka selleaastane võistlusele registreerumise kiirus –vabad kohad täitusid esimese viie minutiga.

Võistluse veebileht

Viimased kaitseväelased alustasid oma teenistust Helmandi provintsis logistilise üksuse NSE-17 koosseisus aprillis. Üksuse ülesanne oli Afganistanis kasutatud varustuse ja relvastuse hooldus, ettevalmistus transpordiks ning Eestisse saatmine.

Logistikud võtsid Ämari lennubaasis vastus kaitseväe logistikakeskuse ülem, staabiülem ja koju jõudnud kaitseväelaste lähedased. Logistikakeskuse ülem andis Helmandist saabunud kaitseväelastele üle ergutused. Eesti kaitseväelased teenisid Helmandi provintsis alates 2006. aasta kevadest, kui esimese jalaväeüksusena alustas seal tegevust Estcoy-2. Viimane jalaväekompanii Estcoy-17 saabus tagasi koju tänavu mais.

Kokku saadeti Camp Bastioni sõjaväebaasist tagasi 1014 tonni militaarvarustust. Seal hulgas ka näiteks eelmisel aastal kodumaale jõudnud 12 soomukit Sisu XA-180 ja sel aastal teele saadetud 13 soomukit Sisu XA-188, soomustatud veoautod MAN, frontaallaadur ja 14 merekonteinerit ning 60 tonni lahtist varustust.

Enamus Lõuna-Afganistanis olevast tehnikast ja varustusest saadeti Eestisse kombineeritult maismaa ja meretransporti kasutades. Relvastus, sensitiivne ja kõrge väärtusega varustus tuuakse otse Eestisse C-17 tüüpi transpordilennukitega. Praeguseks on väiksem osa tehnikast ja varustusest saabunud juba Inglismaale ning suuremat osa saadetisest on oodata juuli ja augusti lõpuks. Plaanide kohaselt saabub viimane osa tehnikast ja varustusest Eestisse hiljemalt septembri lõpus. 

Kalevi jalaväepataljoni staabiülema major Raigo Paimla sõnul on algav õppetsükkel järg eelmisel aastal alanud mehhaniseeritud üksuse väljaõppele ja toetudes eelmisel aastal saadud kogemustele ning saabunud kutsealuste haridusele võib oodata uue soomukitel teenivate ajateenijate lennu head kvaliteeti.

Ajateenijad läbivad esmalt sõduri baaskursuse millele järgneb juba erialane väljaõpe. Saabunud kutse on 11- kuulise õppetsükliga ja valmistab ette jaoülemad, autojuhid ja teised üksusele vajalikud spetsialistid.

Kalevi jalaväepataljonis saavad sõduri baaskursuse koolitust nii Kalevi jalaväepataljoni enda tulevased alljuhid kui ka tagalapataljoni ja staabikompanii spetsialistid ja jaoülemad.

Kindralmajor Terrase sõnul on Rootsist saanud Läänemere-äärsete riikide arengukoostöö mootor, mille käigushoidjaks Eestis on olnud kaptenleitnant Laurin. 

Autasu üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabis tänas kindralmajor Terras kaptenleitnant Laurinit Eesti ja Rootsi kaitsekoostöö arendamise eest.

Sel aastal alustavad Eesti ja Rootsi kahepoolsete staabikõnelustega, mis loob eeldused ühiste õppuste läbiviimiseks. Lisaks valmistab Rootsi hetkel ette olulisi kaitseinvesteeringuid ning on näidanud valmisolekut sõlmida NATO-ga vastuvõtva riigi toetuse tagamise leping, mis loob täiendavad võimalused juhul kui alliansil tuleb agressori eest kaitsta Balti riike.

Eesti kaitseväe koostöö Rootsiga ulatub kaitseväe taasloomise aastatesse. Rootsis on saanud hariduse või osalenud täiendõppes üle 50 mereväeohvitseri, Eesti ja Rootsi osalevad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis, 2009. aastal loodud Läänemere mereseire projektis SUCBAS ning koordineerivad Põhjala-Balti initsiatiivi raames kaitsealase abi andmist Ukrainale, Lääne-Balkanile ja Gruusiale.

Rootsi on läbi aastate panustanud Balti Kaitsekolledži projekti nii õppejõudude kui õppurite saatmisega. Aastatel 2001-2009 ning praegu täidab Rootsi kolledži ülema asetäitja ametikohta.

2010. aastal allkirjastasid kaitseministeerium ja Rootsi kaitsehangete amet kaitsealaste ühishangete raamlepingu. 2011. aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Eesti, Läti ja Leedu alustasid esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.

Järgmisel aastal panustab Eesti ELi Põhjala lahingugruppi. Ligi 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.

„Keskus hakkab andma inimestele kompleksset amputatsioonijärgset taastusravi. Kõrgetasemeliste seadmete kõrval on tähtis kogemus ja kompleksne meeskondlik nägemus sellest, mida jäseme kaotanud inimene taastumiseks ja eluga toime tulekuks vajab,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Keskus hõlbustab edaspidi amputatsioonijärgset ravi vajavate inimeste taastumisprotsessi ning pakub võimalust harjuda igapäevaeluga selleks eraldi loodud näidiskorteris. Samuti paikneb uues taastusravi keskuses proteesikeskus, kus valmivad taastusraviga paralleelselt edasiseks eluks vajalikud käe- ja jalaproteesid. Taastusraviga hakkavad tegelema eriväljaõppe saanud spetsialistid, kes on käinud end täiendamas nii Ühendkuningriigis kui ka USA-s ja osalenud Eestis toimunud kogenud välisekspertide koolitustel.

„Tänane avamine on hea näide Eesti ja USA vahelisest pikaajalisest koostööst, mis tõestab ilmekalt mõlema riigi tõsist pühendumust tagamaks veteranidele ja nende peredele, nii nagu ka tsiviilelanikele ligipääsu parimale võimalikulte ravile,” ütles Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine.

Keskus valmis USA ja Eesti koostöös, Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise, Ameerika Ühendriikide Tallinna Suursaatkonna kaitsekoostöö osakonna ja Eesti Vabariigi Valitsuse kaasabil. 2008. aastal alanud koostöös on jõutud nüüdseks hetkeni, mil vajaliku moodsa seadmepargi ja ruumidega keskus on Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide ühisjõul ning pühendunud organisatsioonide ja isikute toel saanud valmis.

Keskuses valmivad patsientidele mõeldud proteesid, mille parima tulemuse nimel saavad ravil viibijad kaasa rääkida kogu valmimisprotsessi jooksul. Keskus võtab vastu kõiki, kes vastavat ravi ja tuge vajavad. Peagi on kõigil proteesi vajavatel inimestel oluliselt parem võimalus saada kvaliteetseid proteese, millega on võimalik lisaks käimisele harrastada ka näiteks erinevaid spordialasid.

Igal aastal viibib taastusravikliinikus haiglaravil ligi 1200 patsienti. Eestis tehakse igal aastal ligi 500 jäseme amputatsiooni, millele järgneb pikk erinevate spetsialistide koostöö ning väga spetsiifilisi seadmeid vajav taastusraviprotsess – kõigi nende raviprotsess saab keskuse valmimisega uue suuna.

Õppekavade arendamise nõuniku Nele Ranna sõnul annab Erasmus+ lisaks kadettide õpirändele võimaluse vahetada õppetöö eesmärgil õppejõudusid ning jagada või omandada uusi teadmisi ka õppeasutuste tugipersonalil, näiteks raamatukogutöötajail või spordiinstruktoritel, et nad saaksid panustada mitmekülgsemalt ja kogemusrikkamalt KVÜÕA arengusse.

Rand märkis, et kuna KVÜÕA liitus käesoleva aasta alguses kõrgkoolide rahvusvahelistumist toetava programmiga Erasmus+, siis andis see omakorda võimaluse viia mitu aastat austerlastega kestnud partnerlussuhted uuele tasemele.

Erasmus+ lepingu allkirjastamine teeb võimalikuks muuhulgas ka töötajate- ning üliõpilasvahetuse kahe välisriigi kõrgkooli vahel. KVÜÕA on loonud tulevasteks aastateks tingimused, mis võimaldavad õppeasutuse õppuritel ja töötajatel osaleda erinevatel kursustel või läbida vahetussemester vahetusüliõpilase või -õppejõuna Theresia sõjaväeakadeemias.

Viini Neustadti lossis asuv Theresia sõjaväeakadeemia on maailma vanimaid sõjakoole, mille 1751. aastal asutas Austria ertshertsoginna Maria Theresia.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd globaalselt. Tänavu saab sisseastumisdokumente KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli esitada veel viis päeva.

Rohkem infot -

Kindralmajor Terrase sõnul suudab Eesti vaatamata oma väiksusele teha koostööd suurriikidega kui jagatakse ühiseid arusaamu ja väärtusi. „Kaitseväe teenetemärki antakse ainult neile, kelle töö on kahe riigi kaitsekoostööle toonud olulist lisandväärtust,“ ütles Terras autasude üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabis.

Kaitseväe juhataja märkis, et Eesti ja Poola ühtne nägemus julgeolekust on viimastel aastatel võimaldanud kahe riigi kaitsealaste suhete arendamisel keskenduda sisulistele küsimustele ning aidanud oluliselt kaasa kaitsekoostöö tõhustamisele.

„Eesti ja Poola mõistavad üksteist sõnadeta, kuna meil on sarnane ajalugu, aga ka ühtne nägemus tulevikust ja mul on hea meel aidata selle nägemuse teostumisele kaasa,“ ütles suursaadik Poznański autasu vastu võttes.

Terrase sõnul on kolonel Darren R. Smith kaitseatašeena viimaste sündmuste valguses Euroopas andnud olulise panuse Eesti julgeoleku tagamisele, esindades samal ajal väärikalt oma kodumaad Ameerika Ühendriike. Kolonel Smithi panus on märkimisväärne eelkõige Ühendriikide täiendavate julgeolekumeetmete rakendamisel, mille tulemusel saabusid Eestisse Ühendriikide dessantväelased. Samuti on ta aidanud kaasa suhete tõhustamisele Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatusega.

Eestil on tihedad kaitsealased sidemed nii Ameerika Ühendriikide kui Poola Vabariigiga. Mais lõppenud õppusel Kevadtorm/Steadfast Javelin olid Ameerika Ühendriikide ja Poola väekontingendid ühed suuremad. Nii Poola kui ka USA lennukid on osalenud Balti õhuturbemissioonil kui ka siinses õhuruumis läbi viidud õppustel Kevadtorm/Steadfast Javelin ning Saber Strike/Baltic Host.
Eesti eriüksuslased harjutavad koos Poola ja Ameerika Ühendriikide eriväelastega. Mõlemad riigid panustavad NATO tegevusse oluliste võimekustega.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.

Tänase seisuga on sisseastumisportaali kaudu esitatud 149 avaldust maa-, õhu- või mereväe rakenduskõrghariduse õppesuunale ja kümme avaldust keskastmekursusele.

Kõrgema Sõjakooli põhikursusele saavad dokumente esitada kõik, kellel on omandatud keskharidus ja kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B2 tasemele. Lisaks on üheks nõutavaks tingimuseks ajateenistuse läbimine. Need kellel on ajateenistus läbimata saavad teha praegu sisseastumiskatsed, minna aega teenima ja alustada õpinguid järgmisel kursusel.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppekavale. Õppeaeg maaväe õppekaval, mereväe õppekaval koostöös Eesti mereakadeemiaga ja õhuväe õppekaval koostöös Eesti lennuakadeemiaga on kolm aastat.

Kõik Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka ja kooli lõpetajatele on tagatud teenistuskoht kaitseväes. Põhikursuse edukale lõpetajale annab president nooremleitnandi auastme ning pärast seda jätkub lõpetaja teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Kadetipalk tõuseb igal kursusega ja kõigile lõpetanutele on tagatud teenistuskoht palgaga vähemalt 1300 eurot.

Magistriõpe kestab kaks aastat ja lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Magistriõpe võimaldab saada ettevalmistuse teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on ainus kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks juhiomaduste ja sõjaliste teadmiste omamisele peab ohvitser olema hea õpetaja ja suhtleja ning omama tugevat analüüsivõimet – kõike seda saab õppida ja arendada sõjakoolis.

Tänavu võetakse sõjakooli 89 õppurit – seitse õhuväe, seitse mereväe ja 55 maaväe põhikursusele ning 20 keskastmekursusele magistriõppesse. Sisseastumiskatsed viiakse 22.-25. juuli. Põhikursusele sisseastumiseks tuleb sooritada akadeemiliste võimete test, kaitseväe üldfüüsiline test ja läbida kutsesobivusvestlus.

Täpsem teave dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja .

„Ligi kaheksa aastat tagasi rajatud Eesti logistikaalalt on demonteeritud ja minema viidud kogu kaitseväe varustus, muutes laagriala selliseks nagu see oli enne meie kaitseväelaste saabumist – tühi plats kõrbesse rajatud sõjaväebaasis,“ ütles leitnant Toomas Pärnpuu kaitseväe logistikakeskusest. „Eesti kaitseväele tähendab see ühe läbi aegade pikima ning mahukama rahvusvahelise sõjalise operatsiooni lõppu.“

Enamus tagasitoodavast varustusest on Eesti poole teele pandud ning väike osa pannakse teele veel juuli alguses. Kokku transporditakse Camp Bastion’i sõjaväebaasist tagasi 1014 tonni militaarvarustust. Nende hulgas on näiteks eelmisel aastal kodumaale jõudnud 12 soomukit Sisu XA-180 või muude asjade hulgas sel aastal teele saadetud 13 soomukit Sisu XA-188, soomustatud veoautod MAN, frontaallaadur ja 14 merekonteinerit ning 60 tonni lahtist varustust.

„Hetkel on käimas veel viimaste asjade pakkimine, lennudokumentide vormistamine ning ala üleandmine. Pärast Camp Kratti sulgemist jääb sellele alale lehvima ainult Eesti lipp kuniks viimane kaitseväelane siit ära tuleb,“ ütles viimase Helmandis teeniva üksuse, NSE-17 ülem kapten Riho Juurik. „Mehed on teinud kõik meeletult head tööd ning ainult tänu sellele oleme suutnud tagasisiirmise plaanid viia ellu ennetähtaegselt. Ootame pikisilmi kojulendu.“

Enamus Lõuna-Afganistanis olevast tehnikast ja varustusest tuuakse Eestisse kombineeritult maismaa ja meretransporti kasutades. Relvastus, sensitiivne ja kõrge väärtusega varustus tuuakse otse Eestisse C-17 tüüpi transpordilennukitega. Käesolevaks hetkeks on väiksem osa tehnikast ja varustusest saabunud juba Inglismaale ning suuremat osa saadetisest on oodata juuli ja augusti lõpuks. Plaanide kohaselt saabub viimane osa tehnikast ja varustusest Eestisse hiljemalt septembri lõpus.

Viimased kolm Eesti kaitseväelast logistilise toetuselemendi NSE-17 koosseisust jõuavad kodumaale tagasi selle nädala lõpus.