Uudised

Breedlove lisas, et praegused kaitsemeetmed on piisavad ning, et allianss on valmis kiirelt reageerima kui selleks peaks tekkima täiendav vajadus. Samuti märkis Breedlove, et NATO töötab püsivate kaitsemeetmete rakendamise kallal ning otsused selles osas langetatakse sügisel Ühendkuningriis Walesis aset leidval tippkohtumisel.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul mõistavad Kirde-Euroopa kaitsevägede juhid Ukraina sündmusi üheselt. “Meil on ühine arusaam Ukraina territooriumi annekteerimisest kui ka Euroopat valitsevatest ohtudest ning vajadusest viia riikide kaitseplaanid vastavusse uue ohuhinnanguga,” lisas Terras.

Täna lõppes Tallinnas Kirde-Euroopa kaitseväe juhatajate konverents, kus üheksa riigi kaitseväe juhid arutasid Ukraina sündmuste tõttu muutunud julgeolekuolukorda Kirde-Euroopas, võimalikke ohte ja tegevusi ning liitlas- ja partnerriikide vahelist kaitsekoostööd. Samuti käsitleti Afganistani-operatsiooni järgset julgeolekuolukorda maailmas.

Lisaks üheksa riigi esindajatele osales konverentsil USA ja NATO Euroopa vägede ülem kindral Philip Breedlove.

Kirde-Euroopa kaitseväe juhatajad kohtuvad Tallinnas esmakordselt. Varasemad kohtumised on läbi viidud kas NATO või Euroopa Liidu julgeolekukoostöö raames. Lisaks NATO liikmesriikidele osalevad kohtumistel partnerriikide Soome ja Rootsi esindajad. Eelmisel aastal toimus kohtumine Helsingis.

“Loomulikult on Eesti “tiibade” saamine meile suur au,” ütles Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi Eestis paiknevas kompaniis tuletoetusohvitserina teeniv leitnant Kirk Van Everen, kellel lisaks värskelt saadud Eesti langevarjuri märgile on ette näidata veel vastavad märgid Ameerika Ühendriikidest ja Kamerunist. “Meie kompaniis on muidugi mehi, kes on minust märksa rohkem hüpanud ning kellel ka vastav märgikogu on minu omast mahukam,” lisas Van Everen.

Kuigi esimese langevarjuri märgi saamiseks tuleb vastavalt kaitseväe langevarjuri rinnamärgi statuudile sooritada vähemalt viis hüpet, said ameeriklased rinnamärgi kahe Ämaris tehtud hüppe eest.

Kaitseväe hüppemeistri kapten Martin Jõesaare sõnul arvestati märgi andmisel ameeriklaste varasemaid hüppeid ning rahvusvahelist tava. “Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et langevarjuri märgi omanikuks saab siis, kui hüpe on toimunud välismaalasest instruktori juhendamisel,” lisas kapten Jõesaar. Kuna mõlemal hüppel olid kaasas eestlastest instruktorid, tekkis alus ka langevarjuri märgi andmiseks.

Lahingvarustust kandvad õhudessantväelased hüppasid Ameerika relvajõudude T-11 langevarjudega 9. ja 19. mail Ämaris, mõlemad hüpped viidi läbi Ühendriikide õhujõudude lennukilt C-130 Hercules.

Kindralleitnant Gocul kohtus täna kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega, kellega arutas regionaalse julgeoleku küsimusi seoses olukorraga Ukrainas ning võimalike julgeolekugarantiidega seonduvat.

„Poola sõdurid osalevad igal aastal ühisõppustel Eesti pinnal ja me näeme sellest kasu mõlemale poolele,“ ütles kindralleitnant Mieczyslaw Gocul ja märkis, et on oluline et õppustel osalemine jätkuks kahepoolselt ning mõlema riigi sõdurid osaleksid üksteise pinnal läbiviidavatel õppustel.

Eesti ja Poola kaitseväe juhatajad arutasid õppuste detaile ning kinnitasid, et jätkavad osalust teineteise harjutustel. Eelmisel nädalal lõppenud õppusel Kevadtorm/Steadfast Javelin oli Poola kontingent üks suuremaid – Poola ründelennukid Su-22 tegid koostööd kaitseväe õhutulejuhtidega, Poola õhutõrjeüksus koos raketisüsteemiga SA-8 osales Ämari lennubaasi kaitsel. Eesti võtab sel aastal osa Poolas korraldatavast  õppusest Anaconda staabiohvitseridega ning 2016. aastal eraldi üksusega.

Poola kaitseväe juhataja kohtus täna ka kaitseminister Sven Mikseri, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ning komisjoni liikmetega.

Lisaks visiidile osaleb kindralleitnant Gocul täna pärastlõunal Tallinnas alanud Kirde-Euroopa kaitseväe juhatajate konverentsil, kuhu lisaks Eesti ja Poola armeejuhtidele saabuvad esindajad Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja Islandilt ning NATO ja USA Euroopa vägede ülem kindral Philip Breedlove.

Eestit ja Poolat seovad pikaaegsed liitlassuhted. Nii on Poola üks Balti kaitsekolledži toetajariikidest. Eesti eriüksuslased harjutavad koos Poola eriväelastega, Poola ründelennukid on osalenud õppusel Kevadtorm ka möödunud aastal ning Poola õhuväe hävitajad on kaitsnud Balti õhuruumi. Möödunud aastal võõrustas Poola NATO suurõppuse Steadfast Jazz taktikalist osa, mille raames harjutati Eesti kaitsmist. Poola on Kirde-Euroopa suurima sõjalise võimekusega NATO liikmesriik.

Poolas Szezcinis paikneb NATO kirdekorpus, kus teenivad ka Eesti ohvitserid. Möödunud suvel osales kirdekorpuse 170 kaitseväelast Eestis rahvusvahelisel õppusel Saber Strike.

Rümaülema sõnul annavad neli soomukit üksusele võimaluse liikuda kogu üksusega korraga ning pakuvad lisaturvalisust. "Praegu teeme küll enam jalgsipatrulle, kuid soomukid annavad meile kiirreageerimisüksuse võimekuse," ütles kapten Tanel Rattiste.

Seni oli jalaväerühmal kasutada kaks soomukit, mis saabusid Kesk-Aafrikasse 8. mail. Eesti kontingent saabus operatsiooni piirkonda kaks päeva hiljem.

Eesti üksuse ülesanne kesk-Aafrikas on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Esialgu hakkab Estpla tagama julgeolekut oma vastutusalal ja loodava baasi rajamisel. Baasi ehitustööd lõpevad plaani järgi juuni lõpus.

Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelisest kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrikas kestab augusti lõpuni.

Link galeriile:

NB! Kvaliteetse foto saamiseks klõpsake soovitud pildil ja seejärel avage sama foto uuel vahelehel (tab) või uues brauseriaknas ja salvestage.

„Jalgpall on võtnud ühiskonnas laiema vastutuse kui ainult ühe ala sportlik arendamine, näeme oma tegevusel selgeid kultuurilisi ja vaimseid tasandeid. Ühiskonna ülesanne on toetada kõiki oma liikmeid ja pakkuda võimalust osaleda,“ on öelnud Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

Läinud aastal kutsus Jalgpalliliit vigastatud kaitseväelasi kolmel korral vaatama Eestis toimunud jalgpallivõistlusi. Samuti kinkis Jalgpalliliit 2012. aastal Afganistanis raskelt vigastada saanud kapral Tarmo Lepikule, kui suurele jalgpallihuvilisele, kõigi Eesti koondise liikmete autogrammidega jalgpalli.

„Jalgpalliliitu võib julgesti seada eeskujuks kõigile teistele organisatsioonidele, kes on endale seadnud eesmärgiks Eestit paremaks muuta. Liidu tegevuses avaldub toetus ja lugupidamine kaitseväe veteranidele ning vigastatutele kui inimestele, kes on meie kõigi heaolu nimel toonud ohvreid,“ ütles kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane.

Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Tugikeskus kuulub administratiivselt Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisu. Tugiteenuste osutamise eest kaitseväe peastaabi tasandil vastutab kaptenmajor Toomas Kasemaa juhitav tugiteenuste jaoskond.

“Uus vastutusala on üksusele juba tuttav, oleme seal patrullis käinud ja kohalikega esimese kontakti loonud,” ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik. “Meie tegevusega siin on nii EUFORi vägede juht kui ka meie pataljoniülem väga rahul olnud, neile on muljet avaldanud üksuse esmaklassiline suhtumine teenistusse, samuti ka varustus ja väljaõpe.”

Seni Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis M’Poko baasis paiknenud Estpla on esimene EUFORi üksustest, mis loodava baasi alale Ucatexi kolis. Uus elukoht ei ole eelmisest kaugel ja asub Bangui ühe linnaosa tuiksoone serval, tihedalt asustatud piirkonnas.

Eesti üksuse ülesanne kesk-Aafrikas on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Esialgu hakkab Estpla tagama julgeolekut oma vastutusalal ja loodava baasi rajamisel. Baasi ehitustööd lõpevad plaani järgi juuni lõpus.

Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelisest kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrikas kestab augusti lõpuni.

NB! Pilte kolimisest ja teenistusest KAV’is saab siit lingilt:

Suurema pildi salvestamiseks avage soovitud foto ning seejärel avage sama foto uues aknas või tegumiribal ning seejärel salvestage.

Huvilised saavad tutvuda enam kui 400 lõputööga, millest vanimad on kaitstud Riigikaitseakadeemias 1996. aastal ning hilisemad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes viimastel aastatel.

"Ligipääs töödele peab soodustama kaitseväe teadus- ja arendustegevuse lõimumist ühiskonna teiste valdkondadega. Lõppkokkuvõttes toetab tööde avaldamine kaitseväe avatust ning loob paremad tingimused edasiseks arenguks," ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Kaitstud tööde teemadering on lai, näiteks võib lugeda tööd jõu väärkasutus sõjakolletes NATO liikmesriikide sõdurite poolt, kaitseväes kasutusel olevatest virtuaalõppevahenditest või analüüse ajateenijate hakkamasaamisest.

E-õppe portaalis Ilias on avaldatud ka tööd juurdepääsupiiranguga "asutusesiseseks kasutamiseks". Neid saab lugeda vaid selleks juurdepääsu taotledes. Riigisaladuse seaduse alusel salastatud töid portaalis ei ole. Juurdepääsupiiranguga tööde lugemiseks peaks huviline pöörduma KVÜÕA poole põhjendatud taotlusega.

KVÜÕA on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd globaalselt. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 17. märtsil 1998. aastal kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil. 16 aasta jooksul on KVÜÕAs õppinud üle 400 ohvitseri, magistriõppe on lõpetanud ligi 80 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kolme aasta jooksul läbinud üle 30 ohvitseri.

Kaitseväe e-õppe portaal Ilias: https://eope.ksk.edu.ee/ilias/

Kaitseväe juhataja sõnul jääb õppuse keskmesse jätkuvalt kokkuharjutav pataljon ja ajateenijad. "Kõigi üksuste juures, kus ma õppuse üldjuhina olen viibinud, olen ma näinud motivatsiooni ja kindlat tahet - te ei karda vastast. Ajateenijate vaprus oli näha ja tunda," ütles Terras.

Kaitseväe juhataja tunnustas eraldi selle aasta õppuse teavitustööd ning õppekogunemisel osalenud teavitusvaldkonna reservväelasi: "Pilt ja heli, mis kuulaja ja vaatajani jõudis, oli maailmatasemel - kogu Eesti elas teile kaasa ning Kevadtorm jõudis Eestist palju kaugemale."

Kindralmajor Terras nimetas lõpurivistusel ametisse esimese kaitseväe veebli, kelleks sai staabiveebel Siim Saliste. "Vanemallohvitserid on kaitseväe selgroog - nii nagu selgroog paneb inimese automaatselt tegutsema, nii tagavad vanemallohvitserid kaitseväes vajalike rutiinide, distsipliini ja korra toimimise. Kaitseväe veebel on sidemeks allohvitseride ja ohvitseride, ajateenijate ja vanemohvitseride vahel, temalt võib alati nõu küsida, kuid tema sõna tuleb kuulata."

Värske kaitseväe veebel ütles kõnes sõduritele, et see, kuidas ajateenijad näitavad end väljaspool väljaõpet on tunnistuseks, kuidas nad käituvad lahingus ning pani kõigile vanemallohvitseridele südamele, et kaasvõitlejate usaldust on kerge võita, kuid raske hoida.

Kaitseväe juhataja tunnustas õppuse lõpurivistusel kokku 70 õppusel osalenud kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast. Samuti andis ta koos major Toomas Lumaniga kätte auhinnad õppuse traditsioonilise joonistusvõistluse võitjatele. Eraldi tunnustuse pälvis parima juhendajana õpetaja Aire Perk, kelle õpilastest viis sai võistlusel auhinnalise koha.

Kaitsevägi korraldas aasta suurima õppuse Kevadtorm sel aastal 5.-23. maini Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võrumaal. Põhiosa tegevusest toimus Valgamaal, samuti olid õppusega Ämari lennubaas, Pärnust toetas õppust tulevane toetusväejuhatus.

Õppuse lahingutegevus kestis 15.-22 maini, mil ajateenijate pataljon viis läbi viivitus-, kaitse-ja vasturünnakuoperatsioone. Lisaks pataljonile hinnati õppusel eri tasandi staapide tööd õppuse planeerimsiel ja juhtimisel ning brigaadi allüksuste omavahelist koostööd. Vastase rollis oi Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline koondüksus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti jalaväekompaniid ning Leedu luurerühm. Hinnatava pataljoni poolel osales Belgia raketirühm, Poola ründelennukid ja õhutõrjeüksus. Kokku osales õppusel üle 550 liitlasriikide kaitseväelase. 16. maist sai Kevadtormist NATO õppus Steadfast Javelin. 

Võistlusele laekus sadu töid, kõige arvukam oli osavõtt noorimas vanuseastmes. I-III klassi õpilaste arvestuses olid kolm paremat Eero Lõhmus (Suislepa lasteaed-algkool), Antek Nõmmiste (August Kitzbergi nim. gümnaasium) ja Sanne Käär (Kanepi gümnaasium), IV-VI klasside arvestuses Kadi Lõhmus (Suislepa lasteaed-algkool), Aliis Lang (Võru I põhikool) ja Eva Volver (Aakre lasteaed-algkool) ja VII-IX klasside arvestuses Annabel Sulg (Puiga põhikool), Urmo Variko (Osula põhikool) ja Keithlyn Kalinina (Võru I põhikool). Tsiviil-militaar koostöögrupi eriauhinna sai Karina Täht Osula põhikooli VI klassist.

Valgamaal Keenis asus kaks nädalat põhijuhtimispunkt, mis tõi tavapärasesse koolirutiini palju elevust. Keeni põhikooli direktori sõnul võttis seetõttu võistlusest osa kogu koolipere ehk 110 õpilast. "Sedavõrd lähedalt polnud me kaitseväge varem näinud," tunnistas ta. "Koostöö laabus ja sõdurpoisid olid väga vahvad. Nimetasime kooli omvahel isegi sõjaväelinnakuks."

Igal aastal Kevadtormiga samades maakondades toimuvat joonistusvõistlust korraldati üheksandat korda. Võistlustele oli oodatud iga teemakohane töö, lubatud olid kõik žanrid-stiilid-joonistusvahendid.

Tublimate joonistajad saavad auhinnad kätte täna Tehvandi staadionil korraldataval lõpurivistusel.
Auhindadeks on professionaalsed kunstitarbed, mille paneb välja ehitusettevõtte Nordecon AS.

Kevadtorm/Steadfast Javelin oli sel aastal läbi aegade suurim ning korraldati Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Viljandi maakondades.

Pildil: keskmise vanuseastme võidutöö, autoriks Kadi Lõhmus. 

Võistlusele laekus sadu töid, kõige arvukam oli osavõtt noorimas vanuseastmes. I-III klassi õpilaste arvestuses olid kolm paremat Eero Lõhmus (Suislepa lasteaed-algkool), Antek Nõmmiste (August Kitzbergi nim. gümnaasium) ja Sanne Käär (Kanepi gümnaasium), IV-VI klasside arvestuses Kadi Lõhmus (Suislepa lasteaed-algkool), Aliis Lang (Võru I põhikool) ja Eva Volver (Aakre lasteaed-algkool) ja VII-IX klasside arvestuses Annabel Sulg (Puiga põhikool), Urmo Variko (Osula põhikool) ja Keithlyn Kalinina (Võru I põhikool). Tsiviil-militaar koostöögrupi eriauhinna sai Karina Täht Osula põhikooli VI klassist.

Valgamaal Keenis asus kaks nädalat põhijuhtimispunkt, mis tõi tavapärasesse koolirutiini palju elevust. Keeni põhikooli direktori sõnul võttis seetõttu võistlusest osa kogu koolipere ehk 110 õpilast. "Sedavõrd lähedalt polnud me kaitseväge varem näinud," tunnistas ta. "Koostöö laabus ja sõdurpoisid olid väga vahvad. Nimetasime kooli omvahel isegi sõjaväelinnakuks."

Igal aastal Kevadtormiga samades maakondades toimuvat joonistusvõistlust korraldati üheksandat korda. Võistlustele oli oodatud iga teemakohane töö, lubatud olid kõik žanrid-stiilid-joonistusvahendid.

Tublimate joonistajad saavad auhinnad kätte täna Tehvandi staadionil korraldataval lõpurivistusel.
Auhindadeks on professionaalsed kunstitarbed, mille paneb välja ehitusettevõtte Nordecon AS.

Kevadtorm/Steadfast Javelin oli sel aastal läbi aegade suurim ning korraldati Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Viljandi maakondades.

Pildil: keskmise vanuseastme võidutöö, autoriks Kadi Lõhmus. 

Ta rõhutas oma sõnavõtus kollektiivkaitse toimimise kindlustamise tarvidust, sõjalise valmisoleku tagamist ning liikmesriikide kaitsekulutuste viimist kahe protsendi tasemele SKP-st. Peasekretär märkis ära Eesti eeskuju kaitsekulutuste viimisel nõutud tasemeni vaatamata keerulisele majandusolukorrale.

Sõjaline komitee käsitles oma istungil peatselt lõppeva NATO Afganistani missiooni hetkeseisu ning liitlaste panust jätkumissiooni Resolute Support raamistikus, koostööd Ukrainaga ning NATO arendustegevuse valdkonnas toimuvat.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Sel aastal toimub kohtumine Leedus.