Uudised

Varahommikul alustas ajateenijate pataljon Pikasilla lähistel vasturünnakut rahvusvahelise koondüksuse vastu ning lõi vastase tagasi.

Hinnatava jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul näitas Kevadtorm, et pataljoni üksused on agressiivsed, sõdurid tegutsevad ühtse meeskonnana ja on head juhid. "Meie ajateenijad oskavad oma erialaseid ülesandeid tasemel, mis võimaldab maastikku ja ajastust ära kasutades näidata väga kõrget lahinguvõimet," ütles kolonelleitnant Tõevere avaldades lootust, et sõdurid oskavad kaitseväes saadud oskusi rakendada ka edasises elus. "Nad on nüüd kohanemisvõimelisemad, tunnetavad paremini oma piire ja võimeid ning eelkõige on neil nüüd oskus olla juht," lisas ta.

Õppusel "oma jõudusid" juhtinud 2. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Vahur Murulaiu sõnul oli seekordne Kevadtorm oluliseks sammuks edasi kaitseväe arengus. "Esmakordselt tegutses 2. jalaväebrigaadi staap koos allüksustega lahingutes, see on nähtav osa kaitseväe arengukavaga kaasnevatest reformidest," ütles Murulaid, kelle sõnul tegi 2. jalaväebrigaad arvestataval määral koostööd nende liitlastega, kes osalesid õppusel oma jõudude poolel. "Kogu meie õhutoetus tuli poolakatelt, õhutulejuhid olid Lätist. Lisaks olid meil Belgia õhutõrjeüksus ning Taani pioneerid," selgitas ta. "Koostöö oli huvitav ja hariv mõlemale osapoolele."

2. jalaväebrigaadi ülem kiitis eriti õppusel osalenud ajateenijad ja reservväelasi. "Sel aastal oli meie vastasteks suured üksused. Sõdurid olid tublid ning pidasid neile peale pandud pidevale ja tugevale survele hästi vastu," ütles Murulaid.

15. mail alanud lahingutegevuse käigus hinnati ajateenijate jalaväepataljoni eri lahinguliikides reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutus pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile, kus mõlemad pooled pidid ära kasutama lahinguolukorrast tulenevaid võimalusi. Lisaks pataljoni tegevusele hinnati õppuse käigus eri tasandi staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel ning brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.

Lõuna-Eestis korraldatud õppusel Kevadtorm/ Steadfast Javelin osales sel aastal 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide sõdurit. Õppuse pidulik lõpetamine on homme 23. mail kell 11 Otepääl Tehvandi staadionil.

Suurbritannia ja NATO liitlased peavad Vene ohu tõrjumiseks uuesti ära õppima konventsionaalse sõjapidamise, ütles eile Eesti kaitseväe juhataja. Kindralmajor Riho Terras märkis, et tema riigis korraldatav suur sõjaline õppus paneb proovile rahvusvahelises konfliktis tegutsemise oskused, mis on pärast rohkem kui kümne aasta pikkust Iraagi ja Afganistani sõda paljudel liikmesriikidel rooste läinud.

Samalaadseid õppuseid, kus osalevad tankid, suurtükiväed, õhukaitsesüsteemid, ründelennukid ja tuhanded sõdurid peaks jätkuvalt läbi viima, et tuletada president Putinile meelde: NATO on endiselt tugev ning kaitseb kõiki liitlasi kõigi rünnakute vastu, rõhutab Eesti kaitseväe juhataja. Kindral Terras ütleb, et ta kavatses paluda alliansil läbi vaadata oma suhted Venemaaga, märkides, et peaaegu võimatu on jätkata koostööd ja partnerlust Moskvaga, kuni Krimm on annekteeritud ning Ida-Ukraina kriisis.

„Õppused on olulised,“ lisab kindral Terras, rääkides Eesti kaitseväe peastaabis Tallinnas – hoones, mis oli Nõukogude Liidu perioodil kasutusel sõjaväehaiglana. „Afganistani sõda oli võitlus terrorismi ja mässulistega, mille käigus kaotasid paljude riikide sõjaväed oskuse planeerida ja läbi viia konventsionaalset sõda," ütleb ta. „Ma arvan, et me peaks oma juurte juurde tagasi minema ning hakkama tegelema sõjapidamisega nii, nagu me oleme seda aastaid õppinud.“

Kindrali sõnu kinnitab Eesti õhuväe ohvitseride avalikustatud fakt, et kaks Ühendkuningriigi reaktiivlennukit sekkusid eelmisel teisipäeval Vene luurelennuki tegevusse, kui see lendas rahvusvahelises õhuruumis Eesti piiri läheduses. Typhoon-tüüpi reaktiivlennukid kuulusid neljast lennukist koosnevasse eskadrilli, mis on Leedu lennubaasi saadetud selleks, et tugevdada NATO õhuturbe rolli Balti riikide kohal.

Lennukid jõudsid õhus järele Vene Ilyushin IL-20 lennukile ning pildistasid seda enne tagasipöördumist Siauliais asuvasse baasi. Briti reaktiivlennukid osalevad ühtlasi ka kuuepäevasel NATO suurõppusel Kevadtorm, millest võtab kokku osa 6000 sõdurit üheksast riigist, sealhulgas Suurbritanniast.

Kindral Terras ütleb, et iga-aastase suurõppuse toetamine ning NATO rolli tõhustamine Balti riikide õhuturbes annab alles 1991. aastal Nõukogude Liidust lahkunud ning iseseisvunud Eestile kindlustunde. Eestis on venekeelse elanikkonna osakaal jätkuvalt suur, moodustades 1,3 miljonist inimesest pea veerandi. Selline etniline „kokteil“ tegi Tallinna Ukraina sündmuste valguses eriti murelikuks, ehkki praeguseni puuduvad igasugused märgid sisejulgeoleku probleemidest.

„Ei, meil pole siiani häireolukorda tekkinud,“ ütleb kindral Terras. „Me räägime oma liitlastele, et maailm on muutunud ning praeguseks hakkavad nad meid vaikselt juba uskuma.“ Terrase sõnul on Eesti kindel, et allianss peab NATO lepingu 5. artiklist kinni ja kaitseb iga liikmesriiki rünnaku eest. „Küsimus on selles, kas Putin on veendunud, et artikkel 5 töötab. Me ei tohiks anda president Putinile võimalust valearvestuseks.“

Kindral Terras kutsus NATO-t suhtumist Venemaasse üle vaatama. Selle sõnumi andis ta edasi ka täna lõppeval kahepäevasel NATO kaitseväe juhatajate kohtumisel Brüsselis. „Kui Venemaa peab NATO-t ohuallikaks, siis ei saa NATO vaadata Venemaad kui sõbralikku koostööpartnerit. See on täiesti selge. NATO peab ohu hindamisel võtma arvesse praeguse olukorra.“

Vaatamata oma väiksusele on Eestil hetkel NATO-s tugev positsioon tänu sellele, et varem on Eesti kõhklematult saatnud oma sõdurid koos Briti ja Ameerika sõduritega võitlema nii Afganistani kui Iraaki.

Praeguse vastasseisu halvim tulemus oleks see, kui president Putin saaks ilma tagajärgedeta säilitada hetkeseisu, märgib kindral Terras. „Krimmi okupeerimine on vastuolus kõigi demokraatlike reeglitega, mida me võime endale ette kujutada.“

Artikkel on internetis loetav aadressil:

Kindralmajor Terras toonitas oma sõnavõtus vajadust viia NATO kaitseplaanid vastavusse uue julgeolekupoliitilise reaalsusega, kus Venemaa on ennast ametlikult vastandanud NATOle. "Eestis praegu korraldatav suurõppus Kevadtorm, mis esmakordselt on ka NATO õppuste kalendris Steadfast Javelini nime all, on kindel märk, et liitlased on valmis reaalselt panustama Eesti julgeoleku tagamisse. Ligi 6000 osalejat üheksast riigist on andnud iga-aastasele suurõppusele uue mõõtme. Koos liitlastega Eesti kaitsmise kokku harjutamine kannab endas nii väljaõppe kui ka heidutuse väärtust. Liitlaste nähtav ning tuntav kohalolek Eestis on tarvilik, et hajutada vähemadki kahtlused kollektiivkaitse toimimise kohalt," ütles kaitseväe juhataja oma ettekandes.

Kaitseväe juhataja tänas NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ning alliansi Euroopa vägede ülemjuhatajat kindral Philip Breedlove´i selge ning tugeva toetuse eest Eestile.

Kindralmajor Riho Terras, kes on suurõppuse Kevadtorm üldjuht, tegi Brüsselist videosilla kaudu otselülituse õppuse põhijuhtimispunkti Väluste külas Viljandimaal. Kaitseväe juhataja kuulas ära ülevaate viimastest arengutest õppuste raamistikus ning andis juhised peatselt lõppeva Kevadtormi viimaste operatsioonide elluviimiseks.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

Türgi Kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursuse õppurid saabusid Eestisse teisipäeval ning kohtusid kaitseväe juhatajaga. Kindralmajor Terras sõnul on Türgi olnud viimastel aastatel NATO eesliinil, kuhu NATO paigutas Süüria kriisi käigus Patriot raketid. "NATO on olnud solidaarne Türgiga, olen kindel, et allianss on sama solidaarne ka Eestiga," ütles kindralmajor Terras.

Visiidi käigus külastasid Türgi ohvitserid Sinimägede lahingute piirkonda, kus lahendasid taktikalise ülesande ning Rakvere Tõrma kalmistut, kuhu on maetud 19. sajandil Vene-Türgi sõdades võetud Türgi sõjavange.

Samuti said Türgi kaitseväelased Võrus Taara kasarmutes ülevaate suurõppusest Kevadtorm/Steadfast Javelin, külastasid õppuse ala ning Balti kaitsekolledzit Tartus. Eile hilisõhtul suundus delegatsioon Lätisse.

Türgi kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursus külastab Eestit kursuse õppereisi raames. Eesti külastuse aeg valiti spetsiaalselt Kevadtorm/Steadfast Javelini ajaks, et saada ülevaade Põhja-Euroopa ja Balti riikide suurimast õppusest.

Kevadtormist võtab sel aastal osa ligi 6000 inimest, nende seas 550 kaitseväelast liitlasriikidest. 16. maist alates on Kevadtorm NATO õppus Steadfast Javelin. Paralleelselt Kevadtormiga läbi viidava NATO õppuse eesmärgiks harjutada on ühtset sõjaliste operatsioonide juhtimist olukorras, kus lisaks Eesti kaitseväe üksustele opereerivad Eesti pinnal liitlasriikide üksused.

Kohtumisel anti välisministrile ülevaade õppuste käigust. “Õppuste juhtimine on korraldatud väga professionaalselt ning läbimõeldult,” ütles Paet. “See, et Kevadtormiga paralleelselt toimub ka NATO õppus, näitab et allianss seisab kindlalt kõigi oma liikmete julgeoleku eest,” lisas välisminister.

Paeti sõnul on liitlaste koostöö õppustel sujuv. "Kokku osalevad kaheksa riigi sõjaväelased," lisas ta.

Paet kohtus külastuse käigus ka Kevadtormil osalejatega. “Hindan kõrgelt kaitseväelaste motiveeritust ning nende panust Eesti julgeolekusse,” ütles Paet.

Sel aastal toimub kaitseväe suurõppus Kevadtorm 5.–23. maini Lõuna-Eestis. Alates 16. maist kannab see nime Steadfast Javelin 1, mil õppuse juhtimise võttis üle NATO Brunssumi ühendväejuhatus.

Kindral Domröse kinnitas pärast Eesti sõduritega kohtumist, et nende entusiasm ja valmisolek seista oma maa ja lähedaste eest jättis talle sügava mulje ning NATO kui kaitseorganisatsioon peab kindlustama kõigi liikmesriikide ja nende inimeste turvalisuse.

Domröse kinnitusel näitab NATO õppuse korraldamine koos Kevadtormiga, et allianss on valmis kõiki oma liikmeid kaitsma. "NATO on valmis suunduma sinna, kus teda vajatakse. Täna oleme Eestis ning kaitseme Eestit koos Eesti ja NATO jõududega."

NATO väejuhatuse ülem kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma ja teiste komisjoni liikmetega. Pärastlõunal külastas Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Käärikul asuvat õppuse juhtstaapi.

Kevadtormiga paralleelselt korraldatavat õppust Steadfast Javelin juhib kindral Domrösele alluv Brunssumi väejuhatus, mis on koos Napoliga üks kahes NATO operatiivtasandi väejuhatusest.

Õppuse eesmärgiks on harjutada ühtset sõjaliste operatsioonide juhtimist olukorras, kus lisaks Eesti kaitseväele opereerivad Eesti pinnal liitlasriikide üksused. Õppuse raames tegutsevad Kevadtormi juhtstaabis NATO ohvitserid, kelle kaasamine tähendab õppuse suuremat integreeritust liitlate üksustega ning võimaldab läbi mängida olukordi, kus Eesti pinnal tegutsevatele üksustele on vaja kiiresti lisa tuua.

Kevadtorm/ Steadfast Javelin on osa NATO ühendatud jõu algatusest (Connected Forces Initiative), mille eesmärgiks on siduda erinevate liikmesriikide regionaalseid õppuseid NATO õppustega, et tagada liitlasriikide üksuste suurem koostöövõime. Möödunud aastal harjutasid liitlasriikide üksused Eesti kaitsmist õppusel Steadfast Jazz, 2012. aastal oli Eestis õppuse Steadfast Juncture raames Napoli väejuhatuse staap.

Kokku osaleb Kevadtormil pea 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast, nende seas 550 liitlasriikide sõdurit. Kevadtorm viiakse sel aastal läbi Lõuna-Eestis.

Mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi sõnul toodi mereväe juhtimiselement maastikule ning integreeriti maaväe staabiüksustesse esmakordselt. Õppimist ja koostööharjutamist on tema sõnul jagunud mõlemale poolele – mereväelased osalevad maaväe staabiprotseduurides ning maaväelased näevad, mida mereväel olukorrateadlikkuse parandamiseks pakkuda on.

„Toome staabini läbi erinevate ametkondade tuleva üldise mereseirepildi ning teiselt poolt edastame kaitseväe juhatajalt saadud käsud lahingkäskudena meie mereväe üksustele,“ iseloomustas mereväekapten Sepper tööd staabis.

Miinijahtimise käigus on Sakala meeskond Pärnu lahe põhjast avastanud kaks miiniankrut, mis on arvatavasti pärit esimese maailmasõja aegadest. Kuna miine neil küljes enam polnud ning ankrud ise laevadele ohtu ei kujuta, jäävad need merepõhja.

Mereväe esindus õppusel jaguneb umbes pooleks – pooled mereväelased on teenistuses miinijahtija Sakala pardal ning pooled teenivad õppuse staapides.

Miinijahtijaga Sakala samase klassi kuuluv Eesti mereväe lipulaev Admiral Cowan osaleb samal ajal NATO 1. miinitõrjeeskaadri koosseisus 9. – 22. maini Lätis läbi viidaval miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit.

Lisaks Admiral Cowanile osaleb Open Spiritil ka mereväe tuukrigrupp seitsme tuukri ja ühe allveemeditsiini arstiga. Kokku osaleb õppusel 26 laeva ja 14 riiki – Läti, Leedu, Eesti, Prantsusmaa, Norra, Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Poola, Kanada, Taani ja Türgi. Laevade tegevuspiirkond on Irbe väin ning miinituukrite tegevusala on Liepaja sadamalähedane piirkond.

Merevägi on maa- ja õhuväe kõrval üks kaitseväe väeliikidest, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.

Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

"Tänahommikune kohtumine Eesti kaitseväelastega oli fantastiline, Eesti võib oma kaitseväe ja sõdurite üle väga uhke olla," ütles prints Harry rohkem kui tunni kestnud kohtumise järel.

Õppust väisanud prints sai ülevaate Kevadtormist ning kohtus Scoutspataljoni, Ameerika Ühendriikide maaväe 173. õhudessantbrigaadi ning Ühendkuningriigi Duke of Lancasteri rügemendi kaitseväelastega, samuti Kevadtormil osalevate ajateenijatega.

Sõduritega kohtumisel olid kohal Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, suursaadikud Chrs Holtby ja Aino Lepik von Wiren.

Kohtumise käigus kirjutasid maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja Duke of Lancaster rügemendi ülem brigaadikindral Peter Rafferty alla sõprusleppele, mille eesmärgiks on süvendada ja hoida Afganistani lahingutes sõlmitud Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste vahelist relvavendlust.

Brigaadikindral Rafferty andis Scoutspataljonile rügemendi aumärgi. See on esimene kord, kui rügemendi aumärk anti väljapoole Suurbritanniat ning väljapaistvale üksusele, mitte isikule. Tunnustuse võttis vastu pataljoni ülem major Andrus Merilo.

Brigaadikindral Rafferty andis üle ka aukirjad Estcoy-17 kaitseväelastele lipnik Kaimar Ploomile, veebel Janar Pällile, nooremveebel Marek Orumaale ja nooremseersant Martin Valgule.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, kus sel aastal osaleb üle 6000 kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase. Lisaks Eesti üksustele on Kevadtromil esinatud 550 sõdurit üheksast riigist. 16. mail sai õppusest ametlik NATO õppus, mille NATO nimetus on Steadfast Javelin.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Õppusel osalevate lennuvahendite peamiseks ülesandeks on "rünnata" vastase vägesid ning objekte lahingutegevuse piirkonnas ning sellega määrata lahingu kulgu maa peal. Eesti õppereaktiivlennukid L-39, kopterid R-44 ja transpordilennuk AN-2 koos lendurite ning neid toetavate maapealsete meeskondadega on õppuste paremaks läbi viimiseks ümber asunud Tartu lennuväljale. Ämaris paiknevad Poola ründelennukid SU-22 sooritavad lende lennubaasist.

Õhuväe juhtimiskeskuse ülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul nõuavad nii Kevadtorm kui Ämaris paiknev õhuturberotatsioon õhuväelastelt ööpäevaringset töötsüklit. "Vaatamata meie tagasihoidlikule personali arvule saab Eesti õhuvägi talle pandud ülesannetega hästi hakkama," ütles Valge.

Ämaris paiknevate Taani hävitajate F-16 ning Leedus Šiauliai lennubaasis asuvate Briti hävitajate Eurofighter Typhoon põhitööks on Balti regiooni õhuturve, oma treeninglendude raames toetavad nad võimalusel ka Kevadtormi.

Muhu saarelt Lõuna-Eestisse ümberpaigutatud õhuväe keskmaaradari Ground Master 403 ülesandeks on teha õppuse piirkonna õhuseiret ning luua täpne pilt Lõuna-Eesti õhuruumis toimuvast. Õhuväe ohvitserid tegutsevad õppuse staapides sideohvitseride ja õhutulejuhtidena. Nende ülesandeks on nõustada maaväeüksuste ülemaid õhutoetuse võimalustest ja juhatada läbi raadioside lennuvahendite rünnakuid "vastaste" pihta.

Ööpäevaringselt tegutsev õhuväe juhtimiskeskus planeerib ja kontrollib Kevadtormil kõikide õhuväe üksuste - lennuvälja, radarit, oma ja liitlaste lennuüksuste - tegevust. Ka Poola õhutõrjeüksus, mis harjutab baasikaitse õhutõrjeoperatsioone allub õhuväe juhtimiskeskusele.

Samuti allub viimasele õhuseiredivisjoni õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, mis loob radarite abil tervikpildi Eesti õhuruumis toimuvast ning millest juhitakse reaalajas kogu õppusega seotud lennuliiklust.

Lisaks ründelendudele sooritavad õhuväeüksused õppusel vaatluslende, viivad läbi õhutransporti ja meditsiinilisi evakuatsioone.