Uudised

Tallinnast liikuma asunud Vahipataljoni sõidukid jõuavad Võru lähistele keskpäeval.

Kalevi pataljoni soomukid liiguvad marsruudil Tapa - Paide - Tartu - Nursipalu, kuhu jõuavad kell 11. Kalevi pataljoni Paldiskis paiknevad üksused liiguvad marsruudil Paldiski - Jüri - Tartu - Nursipalu ning marsruudil Paldiski - Saue - Pärnu - Kilingi-Nõmme - Helme.

Viru jalaväepataljoni jalaväelased ning tankitõrjujad liiguvad marsruudil Jõhvi - Mustvee - Luunja - Põlva - Võru - Misso - Murati.

Logistikapataljon jõudis õppuse alale nädalavahetusel, sidepataljon saabus kohale eile. Õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ja Scoutspataljon koos liitlaste üksustega tulevad õppusele järgmisel nädalal.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, praegune kaitseväe logistikakeskus - tulevane toetuse väejuhatus - paikneb Pärnus ja toetab sealt õppust logistiliselt.

19.mail kell 14-16 on kõigil huviliste võimalik Helme lähistel jälgida näidislahingut. Kevadtorm lõpeb 23. mail piduliku rivistusega Tehvandi staadionil.

Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärgiks on ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamine enne reservi arvamist. Lisaks harjutab sel Kevadtormil esmakordselt loodava 2. jalaväebrigaadi staap allüksuste juhtimist eri lahinguliikides. Ajateenijate pataljonile teevad vastutegevust Scoutspataljoni elukutselised sõdurid koos liitlastega, Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad soomukitel ning Kirde Kaitseringkonna õhutõrjepatarei.

Tänavusest Kevadtormist võtab osa rekordarv liitlaste üksusi - Ühendkuningriigi ja Läti jalaväekompaniid ning Ameerika Ühendriikide maaväe õhudessantkompanii, samuti Leedu luurerühm osalevad koos Scoutspataljoniga "vastase" poolel. Ühendkuningriigi kompanii on Duke of Lancasteri brigaadist, sama üksus osales Kevadtormil ka möödunud aastal ning on nelja rotatsiooni vältel tegutsenud koos meie kaitseväelastega Afganistanis.

Poolast osalevad kolm ründelennukit Su-22 ja õhutõrjeüksus raketikompleksiga SA-8. Viimase ülesanne on kaitsta Ämari lennubaasi ja seda ümbritsevat õhuruumi. Nii lennukid kui keskmaa õhutõrje paiknevad Ämaris Mitmendat korda osalevad Kevadtormil Belgia õhutõrjujad, kes panevad välja õhusihtmärgid meie õhutõrjepataljoni laskmisteks, samuti osaleb Belgiast õhutõrje raketirühm meie õhutõrjepataljoni koosseisus. Esmakordselt osaleb Prantsuse küberkaitsemeeskond.

Kevadtorm on esimene suurõppus, mida on planeerinud ja juhib kaitseväe peastaap. Vastavalt riigikaitse arengukavale ühineb maaväe staap sel aastal peastaabiga, Kevadtorm on ühineva staabi esimene koos planeeritud suurõppus.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, praegune kaitseväe logistikakeskus - tulevane toetuse väejuhatus - paikneb Pärnus ja toetab sealt õppust logistiliselt.

19.mail kell 14-16 on kõigil huviliste võimalik Helme lähistel jälgida näidislahingut. Kevadtorm lõpeb 23. mail piduliku rivistusega Tehvandi staadionil.

„Sõjaväelogistikute jaoks algab Kevadtorm veidi varem, kuna meie peame tagama, et suurõppusele saabuvad üksused ning tuhanded kaitseväelased ja kaitseliitlased saaksid õigel ajal ja õigest kohast kätte neile mõeldud varustuse ja laskemoona,“ ütles logistikapataljoni staabiülem kapten Asso Treksler.

Õppuse Kevadtorm raames hinnatakse, kuidas logistikapataljon planeerib ja viib läbi varustusoperatsioone ning kasutab erinevates olukordades oma allüksuste transpordi-, remondi- ja toitlustusvõimekusi. Õppusel osaleb enam kui 250 logistikapataljoni kaitseväelast. Nendega liitub Kevadtormil ligi 70 kaitseväelasest koosnev logistikakeskuse staap, mis paikneb alates 5. maist Pärnumaal Eametsas.

Logistikapataljoni üksused liiguvad õppusele kuni viieteistkümnest kaitseväe sõidukist koosnevates kolonnides 2. mail ajavahemikus kell 06.30 - 17.00 marsruudil Tallinn-Paldiski maantee-Laagri-Pärnu maantee-Pärnu-Riia maantee-Valga maantee-Kilingi-Nõmme.

Sellel aastal toimub 5.–23. maini kaitseväe õppus „Kevadtorm“ Lõuna-Eestis. Tänavune „Kevadtorm“ on läbi aastate suurim – õppusel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

"Alates tänasest on Balti riikides kaks NATO õhuturbebaasi," ütles peaminister Taavi Rõivas kinnitades, et Ämari baasi lisandumine on oluline samm Balti riikide julgeoleku kindlustamisel.

Rotatsiooni avasid koos peaminister Rõivasega Taani suursaadik Søren Kelstrup, NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ning kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

"Baasist, mis kunagi ehitati NATO ründamiseks, on nüüd saanud NATO õhuväebaas, kuid üks on siiski sama - nii nagu 25 aastat tagasi, on Taani Kuninglik Õhuvägi ka nüüd NATO õhukaitse eesliini," ütles kaitseväe juhataja kinnitades, et Eesti on täna tugevamini kaitstud kui kunagi varem ning õhuturberotatsiooni avamine näitab alliansi tugevust.

Täna hommikul õhuturberotatsiooni üleandmistseremoonial Leedus osalenud NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc rõhutas, et tänane õhuturbe üle andmine Poola ja Ühendkuningriigi hävitajatele Šiauliai lennubaasis ning Taani õhujõududele Ämaris on märk ühtsest ja tugevast NATO-st.

Taani hävituslennukite F-16 paiknemine Ämari lennubaasis on osa NATO otsusest tugevdada regiooni julgeolekut. Ämari saab lisaks Šiauliai baasile Leedus teiseks lennuväljaks, millel teenivad Balti õhuturbemissiooni lennukid.  Täna ennelõunal roteerusid liitlased ka Leedus ja Ameerika Ühendriikide õhuväelastelt võtsid järje üle neli Poola hävitajat MiG-29 ja neli Ühendkuningriikide hävitajat Eurofighter Typhoon. Taani õhuväelased jäävad Ämarisse kuni 1. septembrini, misjärel hakkavad õhuruumi valvama teised liitlased.

Koos hävitajatega saabus Eestisse ka 60 liikmeline tugimeeskond. Taanlased, kelle kodubaasiks on Skrydstrup asuvad õhuturbemissiooni ajal Ämari lennubaasis ja õhuväelased hakkavad Ämarist sooritama ka harjutuslende Eesti ja Balti riikide õhuruumis.

Õhuturbemissiooni alustamine tähendab, et Ämari lennubaas on töös ööpäevaringselt. "Eesti riik ja õhuvägi on palju panustanud, et Ämarist saaks täisväärtuslik lennuväli ehk et me saaksime vastu võtta nii väikeseid hävitajaid kui ka suuri transpordilennukeid," ütles lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk ja lisas, et kuigi plaanide kohaselt pidi Ämari saavutama täieliku valmisoleku järgmise aasta alguses, siis muutunud olukorras võeti väljakutse vastu ja täielikku tegevust alustatakse juba nüüd. NATO liitlased on Balti riikide õhuruumi valvanud alates 2004. aastast. Taani õhuväelased on õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.

„Kaitseväe veeblil on kindel koht kaitseväe juhtimissüsteemis. Allohvitseridele toetub kogu väljaõppe praktiline pool, distsipliin, sõdurite vahetu juhtimine ja õpetamine, kaitseväe veebel toob sõdurite ja allohvitseride temaatika kaitseväe juhtkonnale lähemale ning tähtsustab senisest enam allohvitseride rolli,“ ütles kindralmajor Riho Terras.

Kaitseväe veebli konkursil osales kolm kandidaati. Valituks osutus staabiveebel Saliste, kes alates 2011. aasta augustist teenis maaväe veeblina. Tema peamine ülesanne oli maaväe ülemale olla nõuandja maaväe allohvitseride ja sõdurite teenistuse korraldamisel ning allohvitseri rolli kujundamine väeliigis. Kaitseväe veeblit tutvustatakse ja tema ametisse asumise tseremoonia leiab aset "Kevadtormi" lõpurivistusel.

Staabiveebel Saliste enda sõnul on tal eelseisvaid ülesandeid hulgi ja tööpõld alles kujunemas. Samuti leiab ta, et kaitseväe veebli ametikoht on väga vastutusrikas ja palju väljakutseid esitav. „Kaitseväe veebel peab omama suurt pilti ja mõistma kaitseväe juhataja tahet. Minu peamine ülesanne on olla lüli juhtkonna ning allohvitseride ja sõdurite vahel. Üks suurimaid väljakutseid ongi ehk arusaadavas keeles suhtlemine eri tasanditel – nii kaitseväe juhatajaga kui kuulipilduriga põllul,“ ütles staabiveebel Saliste. „Samuti on minu ülesanne koostöö teiste liikmesriikide kaitseväelastega, et hoida ja arendada rahvusvahelist erialast suhtevõrgustikku.“

Enam põnevust tekitavaks peab staabiveebel Saliste enda jaoks tööd õhu- ja mereväelastega. „Tahan õppida tundma ka teiste väeliikide hingeelu ning loodan, et saan oma senist teenistuskogemust neilegi jagada,“ ütles Saliste. „Maaväe veeblina sain hakkama ja seda suuresti tänu allohvitseride ja ülemate toetusele, heameel on näha allohvitseride initsiatiivi.“

Staabiveebel Siim Saliste alustas teenistust kaitseväes 1994. aastal. Tema teenistuskohtadeks on olnud rahuvalve üksikkompanii, Balti pataljon, rahuoperatsioonide keskus, Scoutspataljon, kaitseväe ühendatud õppeasutused, maaväe staap ja NATO maaväe komponendi staap Heidelbergis.

Oma teenistuse jooksul on ta läbinud mitmeid eriala- ja täiendkursusi ning lõpetanud 2007. aastal Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemia. Ta on osalenud välisoperatsioonidel: Kosovos, Bosnia-Hertsegovinas ja Afganistanis.

“Kursuse eesmärgiks on arendada analüütilist mõtlemist sihtmärkide ja nende vastu kasutatavate meetmete valikul,” ütles 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonna tuletoetusohvitser major Sergei Guselnikov.

Kolme päeva jooksul osalesid paarkümmend kaitseväelast nii temaatilistel loengutel kui praktiliste ülesannete lahendamisel, kursusest võtsid osa ohvitserid ja vanemallohvitserid Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest, Scoutspataljonist, Vahipataljonist ning õhuväest. Sihtmärgistamisena käsitletakse eelkõige lahingus hävitatavate objektide või rajatiste ning hävitamiseks kasutavate vahendite määratlemist.

Kursuse viis koos Ühendriikide Euroopa maavägede alluvusse kuuluva valmisolekukeskuse (Joint Multinational Readiness Center) instruktoritega läbi 1. jalaväebrigaad.

Saksamaal Hohenfelsis asuva keskuse ülesandeks on Ühendriikide üksuste ettevalmistamine rahvusvahelisteks operatsioonideks. Ühtlasi on tegu suurima Ühendriikide Euroopas asuva väljaõppekeskusega, kus igal aastal saab väljaõppe üle 60 000 ameerika ja liitlasriikide sõduri.

Konverentsi peakorraldaja Triinu Soomere sõnul puudutavad ettekantavad teemad võõrkeeleõpet tänapäeva kontekstis. „Kõneldakse õppija üha olulisemast rollist keeleõppes, meetoditest ja tehnoloogiate kasutusest keele õpetamisel,“ ütles Soomere.

Soomere märkis, et oluline on lisaks oma kogemustele saada uusi teadmisi ka kolleegidelt, mida pakuvad konverentsil Läti, Leedu ja Norra esinejad. „Lisaks on hea meel, et osaleb Teadus- ja Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja ning esindatud on ka Eesti lennuakadeemia. Tegemist on väga erinevate ja erialaselt paeluvate ettekannetega kõikide esinejate puhul,“ sõnas ta.

Esimest korda toimuval võõrkeeleõppele pühendatud konverentsil käsitletakse muuhulgas kirjutamise osaoskuse arendamist, võimu ja kontrolli vahekorda klassiruumis ning sellest väljaspool, mobiilset keeleõpet ja protsessihindamist motivatsiooni tõstmise vahendina.

Tegemist on kolmanda keelekeskuse korraldatava konverentsiga, mis keskendub esmakordselt võõrkeeleõpetajate sektsioonile on see esimene. Eelmised kaks konverentsi olid seotud tõlke- ja toimetussektsiooni ning keeletestijate erialaspetsiifikaga.

Konverentsi sihtgrupiks on eelkõige sõjaväelist kõrgharidust andvate kõrgkoolide võõrkeeleõpetajad ja teiste rakenduskõrgkoolide õppejõud, kuid teretulnud on ka kõik teised võõrkeele õppimise ja õpetamise huvilised.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega üle maailma.

Konverentsi täpne ajakava on nähtav .

Õhudessantväelased võttis vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey Levine, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ning jalaväekompanii Scoutspataljonist.

„173. õhudessantbrigaadil on muljetavaldav ajalugu ja ajalugu tehakse ka täna siin. Euroopa nurgas, kus tuhanded inimesed on hukkunud, küüditatud, kannatanud ja pidanud põgenema natsismi või kommunismi koleduste eest ning kus lääne langevarjurid, kes vabastaksid inimesed türanniast on saanud folklooriks, on tänane päev märgilise tähendusega,“ ütles president Ilves oma kõnes.

Ühendriikide kompanii sõdurid osalevad Eestis koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel Kevadtorm. Üksus hakkab roteeruma teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni.

„Eesti ei ole NATO piirialal üksi, liitlased on teiega,“ märkis Ameerika Ühendriikide Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Richard C. Longo Ämaris. Longo sõnul on Eesti riik oma kohustusi NATO ees võtnud tõsiselt alates organisatsiooniga liitumisest kümme aastat tagasi, ehitades üles oma kaitseväge ka majanduslikult rasketel aegadel ning andes oma panuse NATO reageerimisjõududesse.

„Aastaid ühiseid õppuseid ja koostööd on loonud ühise austuse, usalduse ning sideme. Meie riigid teavad, mis on sõja tagajärjed ja seetõttu püüame konflikte ära hoida ning ühised õppused annavad selleks hea võimaluse,“ lisas ta.

173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Liitlassõdurid paiknevad Paldiskis 1. jalaväebrigaadi linnakus.

Kindralleitnant Hodges märkis, et olemasolevat õppuste programmi on vaja kohendada vastavalt muutuvatele oludele ning tõi positiivse näitena eelmisel sügisel Balti riikides ja Poolas läbi viidud kollektiivkaitseõppuse Steadfast Jazz, kus harjutati Eesti kaitsmist. Õppuse ettevalmistamisel ning läbiviimisel arvestati regioonis valitseva olukorra ning võimalike ohtudega.

Visiidi käigus sai kindralleitnant Hodges ülevaate regioonis valitsevast julgeolekuolukorrast ning osales nädalavahetusel Lennart Meri konverentsil, kus käsitles NATO võimalikke arengusuundasid pärast sündmusi Ukrainas.

NATO maaväejuhatuse ülesandeks on maaväeoperatsioonidega seonduva väljaõppe, harjutuste ja sertifitseerimisõppuste kavandamine ning eri riikide maaväeüksuste ning väejuhatuste omavahelise koostöövõime tagamine.

Pärast NATO struktuurireformi 2012. aastal, millega reorganiseeriti alliansi Saksamaa Heidelbergi ning Hispaania Madridi maaväejuhatused, asub NATO ühtne maaväejuhatus Türgis Izmiris. NATO maaväejuhatus on üks neljast väeliigijuhatusest, lisaks asub alliansi mereväejuhatus Northwoodis, Ühendkuningriigis; õhuväejuhatus Ramsteinis, Saksamaal ning erivägede juhatus Monsis, Belgias.

Kindralleitnant Ben Hodges on NATO maaväejuhatuse ülem ühtse väejuhatuse loomisest 30. novembril 2012. Ta on juhtinud operatsioone Iraagis ning Lõuna-Afganistanis ning olnud pikka aega seotud Ühendriikide maaväe 101. diviisiga.

Selle Balti riigi juhid on juba aastaid NATO kohtumistel Lääne-Euroopa imestusest silmipööritavaid saadikuid ärritanud, väites et Vladimir Putini Venemaa on kättemaksuhimuline jõud, mille huvideks on naaberriikide destabiliseerimine ja mõjutamine. Nüüd saavad nad sünge rahuloluga nentida, et varem paranoiana kõrvaleheidetust on lääneriikide jaoks saanud igapäevane tõde.

Kuid rahulolul on oma piirid. „Cassandraks olemisel on see häda, et tõe teadmine ei pruugi ilmtingimata tore olla,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves sel nädalavahetusel julgeolekukonverentsil, „sest kui te olete „Iliast“ lugenud, siis teate, et ta sureb.“

Eesti ja teised kaks Balti riiki, mille Nõukogude Liit 1940. aastal alla neelas, on hea näide sellest, kuidas Euroopas 20 aastat valitsenud „külma sõja järgne kord“ Ukraina kriisi mõjul muutub. Järsku ei ole Balti riigid enam konnatiigid, vaid taaskord Moskva ja demokraatliku lääne vastasseisust juhitud kontinendi „eesliinil".

Esmaspäeval lendavad Tallinnasse USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii sõdurid, osa 600-st Balti riikidesse ja Poola lähetatavatest USA sõjaväelastest. Kolmapäeval jõuavad äsja NATO operatsioonideks kohandatud lennuväljale Taani F-16 tüüpi hävitajad. Brüsselis arutavad NATO esindajad, kas muuta sõjaväelaste ja lennukite lähetamine sellesse piirkonda püsivaks ning ühtlasi tühistada 1997. aastal Venemaale antud lubadus mitte paigutada vägesid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, kes liitusid alliansiga pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Varem väljamõeldiseks peetud oht näib siin liigagi reaalne. Nii nagu Ukrainas, on ka Eestis ja Lätis suur venekeelne kogukond, kes on peamiselt koondunud Vene piiri äärde. Moskva on mõlemat riiki süüdistanud venekeelse vähemuse väärkohtlemises. 2007. aastal, pärast Nõukogude monumendi eemaldamist Eesti valitsuse poolt, puhkesid venekeelse elanikkonna rahutused, millele järgnes tohutu, tõenäoliselt Moskva korraldatud küberrünnak.

Teoreetiliselt peaksid Balti riigid tänu NATO liikmelisusele Ukrainas toimuva ebatavalise, poolvarjatud sõja vastu kaitstud olema. Kuid siinsed pessimistid muretsevad, et NATO liikmelisus võib Balti riigid Putini jaoks ihaldusväärseks sihtmärgiks muuta, kui tal peaks õnnestuma Ukraina tükkideks lammutada. Kui Vene erivägede „väike roheline mehike“ peaks ilmuma näiteks Narva, piirilinna, kus 65 000 elanikust alla pooltel on Eesti kodakondsus, kas siis võtab NATO-l vastuse kokkuleppimine sama kaua aega kui praegu?

„NATO ei saa endale lubada Krimmi või ida-Ukraina stsenaariumi kordumist ühegi liikmesriigi üheski linnas või piiril,“ ütles mulle Eesti peaminister Taavi Rõivas. „See oleks NATO lõpp.“ Tõenäoliselt on sellele mõelnud ka Putin.

Kuidas peatada seda 21. sajandile omast agressioonimudelit, milles on kombineeritud propaganda, küberrünnakud ning piiri taha kogunenud eriväed ja sõjavägi? Eestlased ütlevad, et nad on Ukrainast ja omaenda ajaloost saanud mõnedki õppetunnid. Neist esimene on: ärge kartke vastu hakata.

„Kohe kui Narva ilmub esimene roheline mehike, teab valitsus täpselt, kuidas vastata,“ ütles kindralmajor Riho Terras Lennart Meri julgeolekukonverentsil. „Esimene roheline mehike tuleb maha lasta ja järgmist ei tule.“

Tegelikkuses see nii lihtne pole, tunnistab Terras kiiresti. Lisaks vene rahvusest kodanike rahutustele tuleb võidelda ka võimalike kaasnevate küberrünnakute ning kontsentreeritud propagandaga Vene televisioonikanalites. Eesti on alates 2007. aastast olnud NATO küberkaitse ekspert, kuid ei Eestis ega Lätis pole venekeelset telekanalit, kuigi neljandik Eesti ja kolmandik Läti rahvastikust räägib vene keelt.

Rääkides Vene sõdurite ohust piiri ääres. 2009. ja 2013. aastal korraldas Venemaa õppuseid, kus harjutati enam kui 20 000 sõduriga sissetungi Balti riikidesse. Seda on rohkem kui kõigi Balti riikide kaitseväed kokku, samuti pole neil tanke ega hävituslennukeid. „Ma olen täiesti kindel, et me vajame raskesoomustehnika võimekust. Venemaa mõistab rasket rauda ja jõudu. Jõud ei ole küber. Jõud on tankid,“ ütles Terras.

Eesti väljavaated sellise tõrjevahendi saamiseks pole ei iseseisvalt ega NATO toel eriti head. Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on Brüsselis nende valitsuste hulgas, kes on püsiva NATO väekontingendi Baltimaadesse paigutamise vastu. Pettunud Ida-Euroopa riigi saadik nimetas neid „valge lipu koalitsiooniks“. Obama administratsioon paigutas dessantväelased Baltimaadesse NATO-välise operatsiooni käigus ja ütles, et nad jäävad kohale vähemalt 2014. aasta lõpuni. „Liiga vara on veel öelda“, kas pikemaajaline kohalolek on vajalik, ütles USA suursaadik NATO juures Douglas Lute.

Nagu tavaliselt, on eestlased oma liitlastest mitu sammu ees. „Ukraina sündmused olid rahvusvahelise üldsuse jaoks võimas äratus,“ ütles kaitseminister Sven Mikser. „Aga Baltimaad ei vaja äratamist.“