Uudised

Lisaks Kalevi jalaväepataljoni ajateenijatele ja tegevväelastele võtsid õppusest osa tegevväelased logistikakeskusest, Lahingukoolist ja 1. jalaväebrigaadi tagala- ning Scoutspataljonist. Mehhaniseeritud jalaväge toetasid operatsioonide läbiviimisel snaiprid ja miinipildujarühm.

Kalevi jalaväepataljoni kompaniiülema kapten Artur Meeritsa sõnul pandi õppusel rõhku ka snaipri- ja miinipildujaüksuste oskuslikule kasutamisele kompanii manöövri toetamisel. “Väljaõppe tulemusena on kompanii valmis lahinguväljal tegutsema,“ märkis Meerits, kelle ajateenijatest õppekompanii Adaži polügoonil alates 21. aprillist vastase positsioonide hõivamist ja läbiotsimist harjutas.

„Nii jalaväelased, miinipildujad kui snaiprid on praeguseks omandanud teenistuseks head oskused, Lätis õpetasime neile üksteisega arvestamist ja tegutsemist ühise eesmärgi nimel,“ lisas Meerits.

Õppusel harjutati vastase positsioonide ründamist nii jao, rühma kui kompanii suuruse üksusena. Õppuse jooksul oli igapäevaselt sihtmärkide tabamist harjutamas ka Kalevi miinipildujarühm, miinipildujate laskmise käigus hinnati logistikakeskuse asjatundjate poolt muuhulgas 120mm kaliibriga laskemoona kvaliteeti.

„Hindamise eesmärgiks on hoida silma peal meie ladudes leiduval laskemoonal ning kindlustada relvade tõrgeteta toimimine hetkel, kui neid lahingülesannete täitmisel vaja läheb,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni staabiülem major Raigo Paimla, kelle sõnul vastas õppusel kasutatud laskemoon kõigile esitatud nõuetele. „Nädalane õppus on hinnangu andmiseks igati piisav, seega saame õppuse põhjal teha ka kaugemale ulatuvaid järeldusi,“ lisas Paimla.

Kalevi jalaväepataljon alustab liikumist Eestisse esmaspäeva varahommikul. Järgmisena osaletakse õppusel „Kevadtorm“.

1. jalaväebrigaad, mille koosseisu Kalevi jalaväepataljon kuulub, on kaitseväe peamine manööverüksus ja sinna arvatakse enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest.

Riigikaitse arengukava kohaselt muutub 1. jalaväebrigaad lähitulevikus soomusbrigaadiks – lisaks Scoutspataljonile, mis saab oma kasutusse jalaväe lahingumasinad ja Kalevi jalaväepataljonile, mis kasutab soomustransportööre Sisu XA-180, alustatakse sel aastal soomukialase väljaõppe andmist ka Jõhvis paiknevas Viru jalaväepataljonis.

"Pioneerirühmale ei olnud silla ehitamine esmakordne ja kokkuharjutanud meeskonnana said nad jalakäijate silla valmis pea nelja tunniga,“ ütles pioneerirühma vanem nooremveebel Aivo Elken. „Lahingutegevuses on pioneeride ülesanne lisaks vastase tõkestamisele ka oma üksustele liikuvuse tagamine. Seega on silla rajamine hea võimalus harjutada koostööd ning tagada oma üksustele võimalus ületada veetakistus kuiva jalaga.“

Sild ühendab jõe erinevatel kallastel asuvad harjutusalad ja lühendab suures ulatuses jalgsirännakuid ühelt alalt teise.

Kuperjanovi pataljoni viimane Kevadtormi eelne õppus Tormihoiatus algas reedel. Kolme päeva jooksul pidasid kaitseväelased lahinguid Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning harjutasid luuretegevust ja linnalahingut Võru linnas koos kaitseliitlastega.

Õppusel osalesid Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru ja pioneeripataljoni üksused ning Kaitseliidu Võrumaa, Valgamaa ja Põlva malevad. Kokku osales õppusel ligi tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Õppus Tormihoiatus lõppes täna näidislahinguga Võru linnas.

"Õhudessantväelaste kohalolek annab USA Euroopa väejuhatusele senisest selgema ja täpsema pildi kogu meie regioonis toimuvast," ütles kindralmajor Terras kinnitades, et nii  õhudessantkompaniid, Läänemerel tegutsev NATO 1. miinitõrjeeskaader kui lisanduvad hävitajad on tugevaks aluseks edasiste koostööplaanide kavandamisel.

Ameerika Ühendriikide õhudessantväelased saabusid Poola 23. aprillil, Lätisse täna ning Leetu jõuavad nädalavahetusel. Eestisse saabuvad 173. Õhudessantbrigaadi 150 kaitseväelast esmaspäeval.

Kindralmajor Terras ning kindralleitnandid Raimonds Graube ja Arvydas Pocius leppisid kokku Balti kaitsekolledzi kõrgemate ohvitseride kursuse programmi muutustes ning said ülevaate Balti sõjaliste koostööprojektide hetkeseisust.
Samuti kohtus kaitseväe juhataja Adazi sõjaväebaasis õppusel Skangal osaleva Kalevi pataljoni jalaväerühmaga, kes osales koos Läti kaitseväelastega Ameerika Ühendriikide õhudessantväelaste vastuvõtutseremoonial.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad kohtuvad regulaarselt kaks korda aastas. Balti riike seovad pikaajalised kaitsealased koostööprojektid - Eesti, Läti ja Leedu on lubanud panustada NATO reageerimisjõududesse 2016. aastal ühise pataljoniga.

Läti jalaväekompanii ning Leedu luurerühm osalevad mitmendat korda Eestis aasta suurimal õppusel Kevadtorm, Balti riikidel on ühine õhuseiresüsteem Baltnet ning miinitõrjeeskaader Baltron. Tartus tegutseb Balti kaitsekolledz Baltdefcol.

Õppus algas täna rännakutega õppuse alale ning jätkub homme lahingutega Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning alates laupäeva õhtust pühapäeva lõunani harjutatavad kaitseväelased luuretegevust ja lahingud Võru linnas. Õppusel hinnatakse üksusi nii kaitsel, kui rünnakul, samuti rännakul ja linnalahingus.

"Tänavu on meil suurepärane võimalus harjutada linnalahingut reaalses linnakeskkonnas," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Koos kaitseliitlastega harjutame oma kodulinna kaitsmist ja see on kindlasti oluline ka kohalikele elanikele."

Õppusel osalevad Kuperjanovi jalaväepataljon ja üksused Viru jalaväepataljonist ja pioneeripataljonist ning Kaitseliidu Võrumaa, Valgamaa ja Põlva malevad. Kokku osaleb õppusel ligi tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Õppus "Tormihoiatus" lõpeb pühapäeval näidislahinguga Võru linnas, kella ühest päeval saavad pealtvaatajad jälgida linnalahingut Koreli oja juures, kus kaitsele asub Kaitseliit ja rünnakule Kuperjanovi jalaväepataljon.

„Arvestades kõiki maailma eri paigus toimunud sõjalisi operatsioone, mida Eesti sõjaväelogistikud on viimaste aastate jooksul toetanud, siis meil on kogemusi, mida jagada. Oleme teinud soomlastega koostööd Afganistani ja Mali operatsioonide toetamisel ning olen kindel, et see jätkub nüüd ka Kesk-Aafrika operatsioonil,“ ütles leitnant Toomas Pärnpuu logistikakeskuse liikumise- ja veoteenistusest.

Täna tutvustavad sõjaväelogistikud oma Soome kolleegidele logistikakeskuse ning liikumise- ja veoteenistuse struktuuri, ülesandeid ning strateegilise transpordi võimekusi. Lisaks antakse ülevaade kaitseväe kümne aasta arengukavast. Homme viiakse külalised Ämari lennubaasi, kus neile näidatakse lennubaasi taristut, võimekust ning kasutatavat tehnikat.

Läinud aastal korraldas logistikakeskuse liikumis- ja veoteenistus Eesti ja Afganistani vahel 13 sõiduki ning enam kui 160 tonni kauba ja 1300 reisija transpordi. Lisaks korraldati Eesti ja Djibouti vahel ligi 5,3 tonni kauba ja 32 reisija, Eesti ja Mali vahel ligi 1,5 tonni kauba ja 29 reisija ning Euroopa siseselt pea 124 tonni laskemoona ja lõhkeaine ning rohkem kui 1300 relva transportimist.

Ukraina sündmused on toiminud äratuskellana kogu mõtlevale maailmale. Ärme löö seekord äratuskella kohe kinni, nagu see juhtus kohe pärast Venemaa sissetungi Georgiasse.

Me ei tohi ja ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Venemaa on käitunud agressorina ja nihutab kogu aeg lääne taluvuse piire. Ukraina, aga ka Georgia kriisi valguses peab iga inimene ja kodanik endalt küsima: mida saan mina teha rahva ja riigi heaks, kaitsevõime suurendamiseks? Ja siin ei ole tähtis, mis on inimese eriala: tisler, kaitseväelane, teadlane või ettevõtja – meil kõigil on mõtteainet.

Samas soovin kohe ka saata rahustava sõnumi nende uudiste valguses, kus ajakirjandus on hakanud kokku lugema reservväelasi ja varjendeid. Eestile ei ole ohtu ja kõik meie sammud on seatud heidutusele ja ennetusele. On vastutustundetu avaldada kontekstist välja rebitud uudiseid või lausa paanikale kallutavaid teateid.

Riigi kaitsevõime aluseks ei ole tankid, kahurid, raketid või automaadid ja nende hulk. Riigi kaitsevõime määrab ära rahva kaitsetahe, mis väljendub soovis kaitsta oma riiki, rahvast ja lähedasi agressori sissetungi vastu.

Paljud on läbinud ajateenistuse ja arvatud reservi. Nende inimeste kohustused on teada. Kui reservväelane saab kutse reservõppekogunemisele, siis on see samuti oma kohuse täitmine riigi ja rahva ees ja loodetavasti prioriteet kõigi teiste kohustuste ees.

Üsna selge suunitlusega on täna hästi toimiv ja arenev kaitseliit koos oma sõsar- ja tütarorganisatsioonidega. On heameel, et kaitseliiduga liitujate arv on hüppeliselt kasvanud. See on samm, mille astumine määratleb teie tahte väga konkreetselt.

Kuid väga paljud, enamik meie rahvast ja elanikest ei ole reservväelased ja ei kuulu kaitseliitu. Kuid ka nemad ei saa kriisis jääda kõrvalseisjateks. Nende osaks jääb kohustus tagada riigi toimimine ka kriisiolukorras. Selleks annab laiapõhjaline riigikaitse palju võimalusi: riigikaitselased kodanike ühendused, vabatahtlikud päästeteenistused, huviringid, vastav koolitus ja väljaõpe koolides ja kohalikes omavalitsustes.

Ukraina kriis on väga selgelt näidanud, et ühiskonna sidusus on kriitilise tähtsusega element julgeoleku ja riigikaitse jaoks ning seda sidusust Ukrainas ilmselgelt napib. Eesti riigikaitse on tugevalt ühiskonnaga seotud, see teeb meie haavamise võimaliku vastase jaoks kõvasti keerulisemaks.

Olen tajunud ettevõtjate muret, aga ka nende soovi ja tahet toetada oma võimaluste piires riiki ja rahvast olukorras, kus kriis Ukrainas on süvenemas. Oleme läbi arutanud reservõppekogunemiste teema. Ja ettevõtjad on väga koostöövalmid, nad on nõus toetama igat inimest, kes läheb õppekogunemisele kõigi oma võimalustega, kaasa arvatud ka näiteks vajadusel lisapalga maksmisega, et säilitada reservväelasele tema sissetulek.

Oleme arutanud ka võimalust, et need tööandjad, kes säilitavad õppekogunemisel töötajale keskmise töötasu, võiks ühel või teisel moel saada ka riigi poolt teatud maksusoodustuse, näiteks sotsiaalmaksu osas. Loomulikult on see vaid idee tasandil, kuid juba teema tõstatamine on kiiduväärt.

Kaitsevägi soosib väga koostööd kaitsetööstuse liidu ja Tallinna Tehnikaülikooliga Loodame, et see toob kasu nii kaitseväele kui ka ettevõtjatele. Hea näide koostööst on bussiettevõte SEBE, milline võitis soomukite remondihanke ja selle kogemuse baasilt on otsustanud luua täiesti uue militaartehnoloogiat arendava ettevõtte Milrem.

„Jäänud on veel viimane pingutus, peagi olete taas kodus,“ ütles Terras. Kindralmajori sõnul jagub missioonilt naasnutel ka kodus tegevust küllaga, kuna pidevalt arenev kaitsevägi pakub jätkuvalt uusi väljakutseid ja võimalusi väljaõppeks. „Scoutspataljoni tugevdamine jätkub ning peagi hakkate kasutama kaitseväe relvastusse tulevaid uusi jalaväe lahingumasinaid CV-90,“ ütles Terras.

Kaitseväe juhataja tunnustas Afganistanis teenivaid kaitseväelasi nende panuse eest ning lisas, et järgmisel aastal tähistavad nad veteranipäeva juba Eestis. „Tänavapilt on sinililli täis, teid ja teie tööd hinnatakse kõrgelt,“ ütles Terras.

Koos kaitseväe juhatajaga osalesid videokonverentsil ka maaväe ülem kolonel Artur Tiganik, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ja maaväe veebel staabiveebel Siim Saliste.

Neljandaks jäi samuti spordirühma kuuluv orienteeruja Lauri Sild. Tubli jooksu tegi ka üldarvestuse viiendaks tulnud Logistikapataljoni ajateenija nooremseersant Anton Savitš.

Esimese heategevusliku Sinilillejooksu võistlusraja pikkuseks oli 3,2 kilomeetrit ning tulemusi mõõdeti kuues võistlusklassis. Iga võistlusklassi kolme parimat autasustati medaliga. Sinilillejooksul osales kuues erinevas võistlusklassi kokku 243 võistlejat, lisaks sadakond spordisõpra, kes jooksid ilma ajavõtuta. Jooksust võtsid osa kaitseväe veteranid, nende pereliikmed ja tuttavad, osalemas oli ka kaitseväe juhtkond ning mitmed avaliku elu tegelased.

Jooksul osalemine eeldas vähemalt kahe euro suurust annetust, mille eest iga jooksja sai rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Sinilillede eest kogutud annetuste toel on kavas soetada kõnniabiseade Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule, mida tulevikus saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised kliiniku patsiendid.

Täna teist aastat korraldatava veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse.

Veteranipäeva naelaks on õhtune heategevuslik rockkontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Tanel Padar ja The Sun ning Metsatöll.

Eesti kaitseväe veteranid on Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub pea 2700 inimest. Kaitseväelased on välismissioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.

Lisateavet veteranipäeva ürituste kohta leiab aadressilt

Sinilillejooksu võistlusgruppide parimad:

D16

1. Brita Peenra 12,55.9
2. Brita Liivamaa 15,06.2
3. Iti Pirk 18,00.8

D21

1. Kristel Viigipuu 11,57.7
2. Inna Kairite 12,14.1
3. Kadri Lehtla 12,30.9

D35

1. Silja Mikk 13,07.2
2. Johanna Vironmäki 14,59.4
3. Kaia Karja 15,15.4

H16

1. Rauno Talussaar 11,51.3
2. Daniel Kozelski 14,13.5
3. Hendrik Järveveer 14,42.4

H21

1. Indrek Tobreluts 9,49.0
2. Kauri Kõiv 10,00.0
3. Roland Lessing 10,08.1

H40

1. Raivo Pärnpuu 11,09.2
2. Sulev Lokk 11,39.4
3. Andre Abner 11,46.5

Paldiskis avatud mälestusmärgi rist ja plaat üheksa langenud nimega toodi Afganistanist Helmandi provintsist, kus vabariigi president selle 2010. aasta oktoobris avas. Taasavatud mälestusmärgile on kantud kõikide välisoperatsioonidel langenud kaitseväelaste nimed.

President Toomas Hendrik Ilves kordas mälestusmärgi taasavamisel oma 2010. aastal öeldud sõnu: "Me mäletame ja leiname kõiki Eesti vapraid sõdureid, kes on langenud Afganistani inimeste turvalisuse nimel, Eesti ja meie liitlaste nimel." Ja lisas, et samamoodi jäävad meie mõtetesse teistel välisoperatsioonidel langenud.

President ütles, et langenud sõdurid ja nende relvavennad on tõestanud, et Eesti on kindel liitlane ja teab, mis on liitlaskohus. "Ja nüüd tulevad relvavennad meile toeks, mida Ukraina kriisi ajal ühemõtteliselt näeme. USA , Taani, Suurbritannia, Poola ja teiste liitlaste täiendavad hävitajad NATO õhuturbemissioonil, liitlaste laevade või NATO maaväe üksuste saabumine Balti riikidesse on selle relvavendluse ja liitlassuhte nähtav külg," ütles president Ilves.

Mälestusmärgi avamisel osalesid koos presidendiga veel riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning väeliikide ja üksuste ülemad, liitlaste esindajad ja reservohvitseride kogu esindus ning veteranid.

Kaitseminister Sven Mikser tänas oma sõnavõtus veterane ja nende perekondi. "Tänan ja tunnustan kõiki mehi ja naisi, reameestest kindraliteni, kes on Horvaatiast Afganistanini tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust," ütles kaitseminister. "Samuti kuulub minu erakordne tänu ja lugupidamine nende perekondadele ja lähedastele."

Enne mälestusmärgi avamist kohtus kaitseväe juhataja videosilla vahendusel ka praegu Afganistanis teenivate kaitseväelastega ja tervitas neid veteranipäeva puhul.

Mälestusmärgi rajamise algatasid 2010. aasta aprillis Eesti Reservohvitseride Kogu ja riigikogu riigikaitsekomisjon. Mälestusmärgi kujundamisel võeti eeskuju Taani ja Briti sarnastest mälestussammastest. Mälestusmärgi ehitamist Camp Bastionis vedasid kaitseväe logistikud toona Afganistanis teeninud toetusüksusest NSE-9. Sammas valmis 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese 5. oktoobril.

Mälestusmärk seisis Camp Bastionis eestlaste laagris kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa langenud nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

Lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk selgitas, et püüdursüsteemid paigaldati lennubaasi juba renoveerimise käigus. „Tänane test näitas veelkord, et meie lennubaas vastab täiesti NATO standarditele,“ kommenteeris katsetust Sirk, kelle sõnul kontrolliti lisaks  seadmete tööle ka püüdursüsteemi meeskonna oskusi.

Lennuvälja püüdursüsteemid sarnanevad lennukikandjatel kasutatavate püüduritega. Üle lennuvälja maandumisraja on tõmmatud tross, mis on ühendatud ülitugevast materjalist lintidega mõlemal pool maandumisrada asuvate pidurdusmehhanismidega. Püüduri abi vajava lennuki sabast tuleb maandumisel välja konks, mis haakub trossi külge. Maanduv lennuk veab trossi vahendusel pidurdusmehhanismi ketastelt maha linti. Samal ajal pidurdusmehhanism pidurdab linti ja seega ka lennukit.

Kuna lennukite maandumisel on tegu suurte kiirustega, siis püüdursüsteemid on valmistatud väga vastupidavatest materjalidest ning nende korrasolekut tuleb perioodiliselt kontrollida ning sertifitseerida. Maapealsete lennuväljade püüdursüsteeme kasutatakse vaid lennuvahendite rikete puhul. Rahuajal juhtub seda harva ning seega kasutatakse püüdursüsteemi samuti harva.

Ämari lennuväljal paiknevad püüdursüsteemid maandumisraja mõlemas otsas. Lennubaasi püüdursüsteemid on ainsad sedalaadi seadmed Eestis.

Pildid üritusest leiate !