Uudised

Viimane Eesti kontingent Estcon-16 ja Eesti kompanii Estcoy-17 lahkuvad täna Afganistanist ja saabuvad homme pärastlõunal Eestisse.

Pidulikul lõputseremoonial osalesid kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby ja teised liitlaste esindajad.

Kaitseminister Sven Mikser ütles sõduritele, et nad on kaugel Afganistanis teeninud Eesti riiki, aidanud kaasa Afganistanis demokraatia arengule ning kokkuvõttes kindlustanud koostöös liitlastega Eesti julgeolekut. „Te olete teinud oma tööd hästi, seda on mulle öelnud kõik liitlaste esindajad, suur tänu teile selle eest,“ ütles minister.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas mehi teenistuse eest ja ütles, et igas lahkumises on nii rõõmu kui ka kurbust. „Rõõm on minna koju, teades, et oled oma töö auga ja hästi teinud ja kurb on seetõttu, et oleme kaotanud Afganistanis üheksa inimese elu – kallima, mis meile on antud,“ ütles Terras. „Me jääme neid alati mälestama.“ Eriti soovis Terras edu Scoutspataljoni C-kompaniile, kes on Afganistanis teeninud viiel korral - kes läksid esimestena ning lahkuvad viimastena.

Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby lausus, et eestlased on ära teeninud liitlaste austuse oma teenistuse eest Afganistanis. „Kui arutame kellega saame ülesande täidetud, siis eestlaste puhul ei kahtle keegi, et koostöös vajalik operatsioon ka edukalt läbi viiakse,“ ütles suursaadik. „Teid austatakse ja teid usaldatakse.“

Eesti kontingendi kaplan kapten Arvo Orav mälestas oma elu jätnud vanemveebel Ivar Broki, veebel Eerik Salmust, veebel Allain Tikkot, seersant Raivis Kangi, seersant Kalle Torni, nooremseersant Kristjan Jalakast, nooremseersant Jako Karuksit, nooremseersant Herdis Sikkat ja kapral Agris Hutrofi.

Viimased 16 kaitseväe logistikut saabuvad koju eeldatavasti juuli alguses. Samuti on Eesti teatanud valmidusest panustada NATO uude Afganistani operatsiooni Resolute Support, mis peaks käivituma järgmise aasta alguses.

Kaitseväelasi tulid teele saatma peaminister Taavi Rõivas, Prantsusmaa suursaadik T.E. hr Michel Raineri,  maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Peaminister Taavi Rõivas tuletas kaitseväelastele peetud kõnes meelde, et oma liitlaste abipalvele vastates võib Eesti kindel olla, et liitlased tulevad ka Eestile appi kui seda peaks vaja olema. "Kui Eesti on olemas oma liitlaste jaoks, siis on nad ka meie jaoks olemas," ütles peaminister Rõivas. Peaminister lisas, et Eesti kaitseväelaste panus olukorra parandamiseks Kesk-Aafrika Vabariigis on arvestatav.

Ligi 50 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt  Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjaliste operatsioonide kogemusega. Kontingendi ülem on kolonelleitnant Sten Allik ja rühmaülem kapten Tanel Rattiste.

Eesti kaitseväelased hakkavad paiknema Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis ja jalaväerühm hakkab tõenäoliselt läbi viima julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrika vabariigis kestab augusti lõpuni.

Täna hommikul harjutasid Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonide allüksused Sõmerpalu-Kanepi joonel vastutusalade üleandmist ja üksteise positsioonide läbimist.

"Kuigi esmapilgul võib eesliinil võitleva üksuse nihutamine läbi tagumise üksuse positsioonide tunduda lihtne, vajab taoline operatsioon õnnestumiseks põhjalikku planeerimist ning omavahelist koordineerimist," ütles Kalevi jalaväepataljoni õppekompanii ülem kapten Artur Meerits, kelle ülesandeks oli tagada oma üksuse sujuv ja valutu liikumine läbi Kuperjanovi pataljoni positsioonide.

Nii tuli kalevlastel arvestada Kuperjanovi ajateenijate püstitatud tõketega ning liikuda mööda kuperjanovlaste määratud liikumisteid.

Tänase ühisharjutusega sai alguse suurõppusel Kevadtorm pataljoni koostegevusõppe faas, mille käigus harjutavad 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljoni allüksused omavahelist koostööd.

Alates homsest on Kalevi ja Kuperjanovi pataljon erinevatel pooltel, kalevlaste ülesandeks jääb sedapuhku vastase roll. Järgmisel nädalal harjutavad üksused koostööd eri lahinguliikides. Õppus lõpeb lahingutega Kevadtormi viimasel nädalal, mil ajateenijate pataljonile astub vastu Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline üksus.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa umbes 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, kaitseväe logistikakeskus  paikneb Pärnus ja toetab õppust sealt.

Kindralmajor Terras rõhutas kõikidel kohtumistel, et kuigi Eesti kontingent lahkub, jääb Eesti toetama NATO uut operatsiooni Resolute Support. „Lahkume õigel ajal ja hea tundega, oleme oma ülesande auga täitnud nii Eesti ja Afganistani rahva kui ka liitlaste ees,“ ütles Terras.

Kindral Dunford ja kindralmajor Terras arutasid operatsiooni Resolute Support käivitamist ja võimalikke arenguid. Mõlemad tõdesid, et tegemist on raske väljakutsega - Afganistani jääb rahvusvaheline planeerimis- ja staabielement koos vanemohvitseridega, kes hakkab nõustama kohalikku armeed korpuse tasandil, kuhu kuulub 8000 – 12 000 sõjaväelast. Selle käivitamiseks on vajalik Afganistani ja USA vaheline julgeolekukokkulepe, mida tänane Afganistani president Hamid Karzai ei ole allkirjastanud. Osapooled olid kindlad, et uus Afganistani president selle leppe allkirjastab ning Resolute Support käivitub 2015. aastal.

Kindral Dunford andis ülevaate Afganistani armee tegevusest enne valimisi. „Afganistani armee viis läbi väga edukaid operatsioone, erioperatsioonide tase oli kõrge ja isegi Taliban oli üllatunud Afganistani rahvaarmee edukast tegevusest,“ ütles Dunford kinnitades, et kui presidendivalimiste järgmine voor õnnestub, langevad Talibani võimalused kallutada julgeolekuolukorda Afganistanis enda poole väga ahtaks.

Kohtumisel puudutati ka julgeolekuolukorda Ukrainas, kindralmajor Terras rõhutas, et NATO pole kunagi olnud nii heas vormis, kui praegu, peale Afganistani operatsiooni. „Peame selle sõnumi edastama ka jõuliselt Venemaa presidendile Vladimir Putinile,“ sõnas Terras. „Täna on avalikkuse toetus NATOle hüppeliselt tõusnud, Eesti inimesed on kindlad, et NATO ja Eesti koos suudavad riiki igasuguse agressiooni vastu kaitsta.“

Afganistani Islamivabariigi relvajõudude ülem kindral Karimi sõnul on Afanistani armee valmis tegutsema iseseisvalt ja tulemuslikult. Suuremaks lähiaja väljakutseks pidas ta tulevaste presidendivalimiste teise vooru turvamist. „Oleme teinud järeldused esimese vooru õppetundidest, vabade ja demokraatlike valimiste toetamine on meie, politsei ja luureorganite tähtsaim ülesanne lähitulevikus,“ rõhutas Karimi. Ta avaldas ka lootust, et ka tulevikus aitavad Eesti kaitseväe instruktorid välja õpetada Afganistani armee sõdureid.

Kindralmajor Terras kinnitas, et Eesti on valmis ka edaspidi toetama Afganistani nii nõu kui jõuga, kui seda vaja on. „Eesti annab 2015 – 2017 aastatel Afganistanile 500 000 USA dollarit rahalist abi, me osaleme Resolute Suppport operatsioonil ja oleme valmis jätkama teenistust Afganistanis kaitseväe eriüksusega kui nii otsustatakse ,“ kinnitas Terras. „Olen kogenud Afganistani relvajõudude arengut pika aja jooksul ja see on olnud väljapaistev. Pole mingit põhjust kahelda, et te saate Afganistanis hakkama turvalisuse tagamisega.“ Sama kinnitas kindralleitnant Anderson: „Afganistani armee on suures osas võimeline ise toimima ning nende areng on olnud märkimisväärne. Hea näide on nende võimekus tagada meditsiiniteenistus lahinguväljal, kus nad suudavad juba ise evakueerida haavatud ja nende eest ka hoolitseda ilma meie toetuseta.“

Afganistani relvajõudude ülem tänas kaitseväe juhatajat Eesti toetuse eest. „Olete üks neist rahvastest, kel on väga head suhted meie rahva ja armeega,“ ütles Karimi.

Viimane Eesti kontingent ESTCON 16 ja Eesti kompanii ESTCOY 17 saabuvad Eestisse 10. mail 2014. Afganistani jääb eeldatavasti juuli lõpuni logistika toetusgrupp, mis toimetab koju viimased Eesti kontingendi varustuselemendid.

Talgutest osa võtnud 31 ajateenijat värvisid päeva jooksul spordibaasi ehitisi ning koristasid ümbruskonnast ära suuremaid puid ja muid kergestisüttivad asju, et tagada piirkonna tuleohutus kuival ajal.

Tartu Kalevi tegevdirektori Raido Mägi sõnul on tänu kaitseväelaste pakutud väikesele heateole võimalik lastel suve jooksul korraldatavatest laagritest odavamalt osa võtta.

„Koostöö kaitseväega sujus väga hästi, loodame tulevikus sellist koostööd teha ka teiste jõustruktuuri üksustega laste sportimisvõimaluste parandamiseks,“ ütles Mägi. 

Sel suvel oodatakse laagrisse spordiga tegelema umbes 500 Lõuna-Eesti noort.

Koostöö kaitseväelaste ja Tartu Kalevi vahel korraldas õppuse Kevadtorm tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksus. CIMIC meeskonna põhiülesandeks on õppuse jaoks vajalike maa-alade  kasutamise kooskõlastamine maaomanikega. Lisaks tegeleb tsiviil-militaarkoostöö üksus Kevadtormi käigus kohalikel elanikel tekkida võivate probleemide lahendamisega. Samuti korraldatakse võimaluste piires õppuste piirkonnas abitöid kogukonnale olulistel objektidel.

Kalevi jalaväepataljoni kaitseväelased kehastavad seekordsel Kevadtormil vastaste üksusi. Esmakordselt on Kalevi pataljoni ajateenijatest moodustatud mehhaniseeritud üksus ehk nad kasutavad ümberpaiknemiseks Pasi soomukeid.

Logistikakeskus toetab Kevadtormi ajal kaitseväe üksusi varustuse, materjalide, remondi-, meditsiini- ja hooldusteenuste, toitlustamise ning infrastruktuuriga. Samal ajal harjutavad sõjaväelogistikud logistiliste operatsioonide planeerimist ja juhtimist ning koostööd sõja olukorras riigiasutuste ning eraettevõtjatest lepingupartneritega.

„Selleks, et tagada kiirelt meie lahingüksuste ja Kaitseliidu logistilist toetusvõimekust ning NATO liitlasvägede vastuvõtmist, peavad olema logistikakeskuse rahu- ja sõjaaegne ülesehitus ning asjaajamine võimalikult ligilähedased. Kevadtorm, kus erinevad NATO üksused on praktiliselt üle Eesti laiali paigutatud, pakub hea võimaluse harjutamaks logistilise toetuse tagamist nii kaitseväe siseselt kui ka koos liitlastega,“ ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.

Kui logistikakeskuse staap ligi 70 kaitseväelasega on Kevadtormi ajal Eametsas, siis enam kui 250 kaitseväelasega logistikapataljon paikneb õppuse ajal Kilingi-Nõmmel.

Logistikakeskuskus koosneb kümnest allüksusest: staap, materjaliteenistus, hanketeenistus, logistikapataljon, haldusteenistus, liikumis- ja veoteenistus, raamatupidamiskeskus, tervisekeskus, tugikeskus ja logistikakool. Kokku teenib logistikakeskuses enam kui 700 kaitseväelast, ametnikku ja töölist.

Selle aasta augustis lõpeb 2002. aastal alustatud sõjaväelogistika reform logistikakeskuse ümbernimetamisega toetuse väejuhatuseks. Lisaks logistikakeskuse praegustele funktsioonidele hakkab toetuse väejuhatus tegelema formeerimise- ja mobilisatsiooniga, juhtima kaitseväe usulist tegevust ning korraldama veteranipoliitikat. Samuti liidetakse toetuse väejuhatusega kaitseväe orkester. Selle aasta lõpus kolivad Tallinnas Marja tänaval paiknevad logistikapataljon ja logistikakool Ämari kaitseväelinnakusse ning liikumis- ja veoteenistus Suur-Sõjamäele. Toetuse väejuhatuse staap kolib järgmise aasta lõpuks Eametsa.

Õppusel kasutatakse Läänemere piirkonda hõlmavat Skolkan stsenaariumit, milles Eestile tungib kallale vaenulik suurriik Botnia. Põhja-Atlandi nõukogu otsustab rakendada artikkel 5 tulenevat kollektiivkaitsepõhimõtet, Eesti kaitseks välja astuda ning saadab siia NATO Hispaania kiirreageerimiskorpuse (NATO Rapid Deployable Corps Spain) ja NATO löögijõu (STRIKFORNATO).

Skolkani koodnimega stsenaariumit kasutati muuhulgas eelmise aasta sügisel Balti riikides ja Poolas läbi viidud NATO suurõppusel Steadfast Jazz, mille eesmärgiks oli kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele.

Sarnaste stsenaariumite kasutamine NATO õppustel on osa alliansi ühendatud jõu algatusest (Connected Forces Initiative), mille eesmärgiks on leida viise kuidas erinevate riikide väljaõpet rohkem omavahel siduda, et üksuste ühine võitlusvõime säiliks ka pärast ISAF operatsiooni lõppu Afganistanis. Algatuse eesmärgiks on suurendada ka regionaalsete õppuste rolli alliansi üksuste väljaõppes.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Nelja Taani hävitaja F-16 paiknemine Ämari lennubaasis on osa NATO hiljutisest otsusest tugevdada regiooni julgeolekut. Taani õhuväelased jäävad Ämarisse kuni 1. septembrini, misjärel hakkavad õhuruumi valvama teised liitlased.

Koos hävitajatega saabus Eestisse ka 60 liikmeline tugimeeskond. Taanlased, kelle kodubaasiks on Skrydstrup asuvad õhuturbemissiooni ajal Ämari lennubaasis ja sooritavad Ämarist ka harjutuslende Eesti ja Balti riikide õhuruumis.

Taani õhuväelased on õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.

Raadiot Sõduri FM on võimalik kuulata sagedusel 91,8 megahertsi ning see levib õppuse Kevadtorm alal ehk Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakondades.

Koostöös Vikerraadioga saab alates 9. maist kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel kui eetrisse lähevad vahetud emotsioonid ja uudised õppuselt.

„Me teeme siin raadioajalugu, sest see on Eesti esimene militaarraadio ja seda raadiojaama on võimalik kuulata lühikese aja jooksul ning ka meie eetri lõpukuupäev on juba teada. Lisaks oleme täiesti reklaamivabad,“ ütles Sõduri FM toimetaja leitnant Madis Milling. „See on esimene katsetus, aga raadiost peab saama Kevadtormi lahutamatu osa, millega tuua õppust inimestele lähemale.“

Raadio on mõeldud kaitseväelastele, kes osalevad õppusel Kevadtorm ja selles piirkonnas elavatele inimestele. Programmi kõige aktiivsem osa on hommikusaade, kus lahatakse värskeid uudiseid ning antakse edasi olulist infot. Hommikuprogramm on eetris kella üheksast hommikul kuni kella üheteistkümneni. Saatekavas on veel järjejutt ja ajalootund ning intervjuud erinevate õppusel osalevate kaitseväelastega ning kohalike elanikega.

Samuti läheb eetrisse soovide ja tervituste rubriik, mille jaoks saab soovid postitada läbi ajalehe Postimees Kevadtormi teemalehe.

Militaarraadio eestvedajad ja peamised saatejuhid on leitnant Madis Milling ja kapral Urmas Reitelmann. Lisaks neile toovad kuulajateni uudiseid Kevadtormilt reservväelased Sven Soiver ja Imre Kaas ning staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse ajateenijad.

Kolme nädala pikkuse õppuse eesmärgiks on ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamine enne reservi arvamist. Lisaks harjutab sel Kevadtormil esmakordselt loodava 2. jalaväebrigaadi staap allüksuste juhtimist eri lahinguliikides. Ajateenijate pataljonile teevad vastutegevust Scoutspataljoni elukutselised sõdurid koos liitlastega, Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad soomukitel ning Kirde Kaitseringkonna õhutõrjepatarei. Kevadtorm on esimene suurõppus, mida on planeerinud ja juhib kaitseväe peastaap. Kevadtorm lõpeb 23. mail piduliku rivistusega Tehvandi staadionil.

Külastada saab miinijahtijat Sakala, mis kuulub samasse klassi praegu NATO 1. miinitõrjeeskaadris teeniva Admiral Cowaniga, avatud on mereväe relvastuse, varustuse ja sõidukite näitus ning mereväe miinituukrid näitavad oma varustust ja huvitavamaid veealuseid leide.

Lisaks tutvustavad mereväe ajateenijad sõdurivarustust, õpetavad võtma erinevaid laskeasendeid ja esitlevad relvastust. Tutvumiseks on üles pandud metsalaagrites kasutatavad telgid, jõudu saab proovida kõhulihaste ning kätekõverduste harjutustes.

Kontsertprogrammi raames astuvad üles kaitseväe orkester, mereväe ajateenijate ansambel Püsti Valvel ning vahipataljoni ajateenijate ansambel Häiregrupp. Samuti esineb ansambel Pööriöö, kuhu kuuluvad kaks mereväe ohvitseri – leitnant Tõnis Kark ja vanemleitnant Egon Kaur. Pööriöö andis tänavu välja albumi „Kõige pikem tee“ ja esines festivalil Tallinn Music Week.

Neljapäeval toimuv mereväe tutvustusüritus „Merevägi Lennusadamas“ on esmakordne sellisel kujul korraldatav ettevõtmine. Varem on sarnaseid üritusi korraldatud mereväebaasis Miinisadamas riigikaitseõpilastele, tänavu saavad mereväge Lennusadamasse uudistama tulla kõik huvilised.

Merevägi on üks kolmest Eesti kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Lennusadama siseekspositsioonidega tutvumiseks tuleb soetada pilet vastavalt Lennusadama hinnakirjale.