Uudised

Mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi sõnul on NATO miinitõrjeeskaadri regiooni saatmine tugev sõnum ja annab olulise panuse julgeoleku parendamisel. „Peame arvestama, et otsest julgeolekuohtu Balti riikidele ja Poolale hetkel ei ole. Miinitõrjeskaadri tegevus annab alliansile parema pildi Läänemerel toimuvast ning võimaldab NATO´l kiiresti reageerida juhul kui selleks peaks tekkima vajadus,“ lisas Sepper. Mereväe ülema sõnul on eskaadri ülesandeks eelkõige laevateede lahti hoidmine juhul kui NATO´l peaks tekkima vajadus täiendavate üksuste siirmiseks Balti riikidesse ja Poolasse.

Lisaks Ämari lennubaasi aktiveerimisele ja hävitajate saatmisele otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu eelmisel nädalal saata regiooni miinitõrjeeskaadri. NATO Euroopa vägede ülema kindral Philip Breedlove sõnul on eskaadri saatmine regiooni osa meetmest, mida allianss maa-, mere- ja õhuväe kohaloleku suurendamiseks ette võtab. Breedlove märkis, et NATO on valmis astuma täiendavaid samme kui selleks peaks tekkima vajadus.

Miinitõrjeeskaadri ülem on Norra kaptenleitnant Eirik Otterbu ning lipulaevaks Norra mereväe alus Valkyrien. Lisaks kuuluvad üksusesse Taani miinijahtija Makkum, Belgia miinijahtija Bellis, Norra miinitraaler Otra ja Eesti miinijahtija Admiral Cowan. Eesti mereväe lipulaeva Admiral Cowani ligi neljakümne-liikmelist meeskonda juhib komandör vanemleitnant Gert Soomsalu, kelle alluvusse kuulub teiste hulgas ka kümme ajateenijat.

Miinitõrjeeskaader viib läbi üksusesisest väljaõpet ning osaleb mitmel miinitõrjeoperatsioonil, sealhulgas sel aastal Lätis aset leidval operatsioonil Open Spirit.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest, mille koosseis roteerub pidevalt. Valmisoleku treenimiseks viib eeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja -operatsioone.

23. aprillil tähistame teist korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. 

Tänavu algas veteranipäeva tähistamine juba esmaspäeval, kui Eesti sõjamuuseumis avati Maarit Murka maalinäitus, mis kujutab Eesti sõdureid ja neid ümbritsevat keskkonda Afganistanis. Täna päikeseloojangul saab osaleda heategevuslikul Sinilillejooksul. Veteranipäev 23. aprill algab Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi taasavamisega Paldiskis. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus ning päeva naelaks on õhtune rockkontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Tanel Padar ja The Sun ning Metsatöll.

Eestis on 14 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.

Riigikogu riigikaitse komisjon on algatanud Eesti lipuseaduse muutmise, et veteranipäev oleks ametlik lipupäev. Muudatusettepanek on riigikogus läbinud esimese lugemise ja loodetavasti on juba järgmise aasta veteranipäev lipupäev. Samuti on riigikogu riigikaitsekomisjon ja põhiseaduskomisjon teinud üleskutse heisata veteranipäeval lipud.

Jooksu ühisstart antakse kell 20.54 Russalka juures, finiš on Pirita hotelli merepoolsel küljel. Võistlusraja pikkus on 3,2 kilomeetrit ning tulemusi mõõdetakse kuues võistlusklassis. Iga võistlusklassi kolme parimat autasustatakse medaliga.

Esimesel heategevuslikul Sinilillejooksul jooksevad koos teistega kaitseväe sportlased - laskesuusatajad Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts ja Roland Lessing ning sõudjad Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä. Samuti saab kohapeal proovida oma vastupidavust ja sooritada kaitseväe üldfüüsilise testi. Testi sooritajad peavad kohal olema kell kaheksa õhtul.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suurust annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet reeglite, registreerumise, parkimise, riietumis- ja pesemisvõimaluste kohta saab veebilehelt Veteranipäev 2014 sündmuste alt.

Sinilillede eest kogutud annetuste toel on kavas soetada kõnniabiseade Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule, mida tulevikus saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised kliiniku patsiendid.

23. aprillil tähistame teist korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub pea 2700 inimest. Kaitseväelased on välismissioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.

„Moodsa meedia ajastul võib tekkida tunne, et maali ei ole enam vaja, aga maalid ei kao kuhugi ja nende tähendus ei vähene. Maalid käivad põlvest põlve ja käest-kätte ning hoiavad väärtusi,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.  „Olgu need maalid mälestuseks neist, kes jäid lahingutandrile, aga ka meenutuseks nendele veteranidele, kes neil maalidel oma elu ja teenistuse ära tunnevad.“ Kindralmajor Terras lisas, et veteranide teenistus välisoperatsioonidel on taganud Eestile liitlaste kindla toetuse ja veteranid väärivad, et neid tunnustatakse ning nende mälestused ja teenistus jäädvustatakse.

Veteranipäeva eel avatud näitusele on välja pandud  kaheksa fotorealismi stiilis maalitud teost, mille kunstnik maalis pärast Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste külastamist möödunud aasta sügisel. Maalid kujutavad kuidas ja millises keskkonnas Eesti sõdurid Afganistanis Helmandi provintsis teenisid.

Maalide autori Maarit Murka sõnul mõjutas ja kasvatas see projekt teda päris palju.

„Kunstnik peabki end aeg-ajalt mugavustsoonist välja tooma ja võtma vastu uusi väljundeid. See on oluline osa kunstniku kasvamise protsessist,“ ütles Murka. „Afganistanis käik ja sealne elukorraldus ja sealsed sõdurid olid minu jaoks nii teistmoodi. Sain sealt nii palju energiat ja tagasi tulles olin nii elujaatav. Samuti valisin neid maale tehes enda jaoks keerulisema tehnika. Tahtsin, et ühelt poolt oleks need pildid turvalised ja realistlikud vaadata, aga teiselt poolt jutustab iga pilt loo ja inimestel on võimalik näha sealt ka minu mõtet ja allteksti.“

Tegemist on esimese professionaalse kunstniku poolt loodud maaliseeriaga kaitseväelastest Afganistani operatsioonil. Näitus jääb Eesti sõjamuuseumis Viimsis avatuks võidupühani. Lisaks sõjamuuseumile saab selle aasta jooksul maale näha veel mitmes teises paigas üle Eesti. Näituste järel müüakse maalid heategevuslikul oksjonil ja saadud tulu annetatakse veteranide ja nende lähedaste toetuseks.

Maarit Murka on noorema põlvkonna Eesti kunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2004. aastal maalikunsti erialal ja kaitses 2006. aastal Helsingi kunstiakadeemias magistrikraadi. Hetkel õpib ta Balti filmi- ja meediakooli magistriõppes. Maarit Murka on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige, näitustel osaleb alates 2001. aastast.

Maalinäitus on üks osa selle aasta veteranipäeva tähistamisest. Samuti homme aset leidev heategevuslik  Sinilillejooks Pirital. Veteranipäev on 23. aprillil ja see algab Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi taasavamisega Paldiskis. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Päeva naelaks on kell üheksa õhtul algav heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Tanel Padar ja The Sun ning Metsatöll.

“Tuletoetuse kasutamisest sõltub olulisel määral lahingu lõpptulemus, korraldame õppuse viimasel päeval kompaniitasemel lahinglaskmise, mille põhjal saame anda hinnangu kompanii kui terviku võimele lahingülesandeid täita,” ütles Kalevi pataljoni õppekompanii ülem kapten Artur Meerits.

Meeritsa sõnul harjutatakse õppuse käigus vastase ründamist nii soomukitel kui jalgsi, Adaži polügoonil harjutatakse lahingu kõiki etappe planeerimisest vastase positsioonide hõivamise ja läbiotsimiseni välja. Õppuse üheks eesmärgiks on toetava tulejõu ehk snaiprite ja miinipildurite oskuslik kasutamine oma ülesande täitmisel.

Kompanii lahinglaskmisel kasutatakse kõiki allüksuste relvastusse kuuluvaid relvi, sealhulgas soomukite 12,7mm raskekuulipildujaid “Browning” ja 81mm-kaliibrilisi miinipildujaid. Raskekuulipilduja efektiivne laskekaugus on 1500m, 81mm miinipilduja on võimeline tabama kuni viie kilomeetri kaugusel olevaid sihtmärke. Lisaks Kalevi pataljoni jalaväekompaniile osalevad õppusel snaiprigrupp ja miinipildujarühm.

Toetava elemendina võtavad õppusest osa Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ja Scoutspataljon ning Kaitseväe Logistikakeskuse esindajad, kelle ülesandeks on kasutatava laskemoona kvaliteedi kontrollimine ja hindamine.

Õppus “Skangal 2014” on sarnane eelmistel aastatel missioonieelsesse väljaõppesse kuulunud õppusega “Gungnir”, kuid käesoleval aastal harjutavad Lätis elukutseliste kaitseväelaste asemel lahinglaskmist eelmise aasta põhi- ja eelkutsega teenistusse saabunud ajateenijad.

Seoses allüksuste liikumisega Lätti Adaži polügoonile võib esmaspäeval peale tööpäeva lõppu Eestimaa teedel kohata Paldiskist, Tapalt ja Võrust Ikla suunduvaid Kaitseväe veoki- ja soomukikolonne.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

"See on meie pataljoni olulisem harjutus enne suurõppust Kevadtorm. Nende päevade
jooksul pannakse proovile seni õpitud oskused ja teadmised ning tulevastele reservväelastele usaldatakse iseseisvaks lahendamiseks järjest vastutusrikkamaid ja
keerukamaid ülesandeid," ütles harjutuse üldjuht leitnant Erko Sepri logistikapataljonist. Leitnant Sepri lisas, et samaaegselt toimub ka Kevadtormiks valmistumine, kus logistikakeskuse ladudest veetakse üle Eesti paiknevatele kaitseväe üksustele suurõppuseks vajalikku varustust ja materjale.

Üheksa päeva jooksul harjutab logistikapataljoni staap, kuidas planeerida pataljoni
allüksuste, transpordi-, remondi- ja toitlustusvõimekuse kasutamist erinevates lahingolukordades. Logistikapataljoni ajateenijad saavad aga harjutada osalemist
erinevates logistilistes operatsioonides nagu näiteks toiduainete, varustuse ja
kütuse transportimine ning kuidas seejuures tegutseda liiklusõnnetuse korral, rehvi
purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjutatakse kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel
vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.

Üksused liiguvad õppusele kuni kümnest kaitseväe sõidukist koosnevates kolonnides
21. aprillil ajavahemikus kell 07.00 - 14.00 marsruudil Tallinn - Paldiski maantee - Keila - Paldiski maantee - Niitvälja - Vana Haapsalu maantee - Lintsi.

Jooksu ühisstart antakse kell 20.54 Russalka juures, finiš on Pirita hotelli merepoolsel küljel. Võistlusraja pikkus on 3,2 kilomeetrit ning tulemusi mõõdetakse kuues võistlusklassis. Iga võistlusklassi kolme parimat autasustatakse medaliga.

Esimesel heategevuslikul Sinilillejooksul jooksevad koos teistega kaitseväe sportlased - laskesuusatajad Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts ja Roland Lessing ning sõudjad Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä. Samuti saab kohapeal proovida oma vastupidavust ja sooritada kaitseväe üldfüüsilise testi. Testi sooritajad peavad kohal olema kell 20.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suurust annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet reeglite, registreerumise, parkimise, riietumis- ja pesemisvõimaluste kohta saab veebilehelt Veteranipäev 2014 sündmuste alt.

Sinilillede eest kogutud annetuste toel on kavas soetada kõnniabiseade Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule, mida tulevikus saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised kliiniku patsiendid.

23. aprillil tähistame teist korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. 

Veteranipäeva tähistamine algab juba esmaspäeval 21. aprillil, kui Eesti sõjamuuseumis avatakse Maarit Murka maalinäitus, mis tutvustab kaitseväe osalemist sõjalistel operatsioonidel. Teisipäeval võtavad veteranid Männikul omavahel mõõtu laskevõistlusel ning toimub Sinilillejooks. Veteranipäev 23. aprill algab Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi taasavamisega Paldiskis. Mälestusmärk on pühendatud kõigile sõjalistes operatsioonides langenud Eesti kaitseväelastele. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Üritusi on veelgi, kuid päeva naelaks on õhtune heategevuslik rockkontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Tanel Padar ja The Sun ning Metsatöll.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub pea 2700 inimest. Kaitseväelased on välismissioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul näitas õppus, et pataljoni väljaõpetatud allüksused on mais algavaks õppuseks Kevadtorm valmis. "Õppusel said üksused häid kogemusi, mida näitas selgelt nii üksuste ülemate kui ka allüksuste vaheline koostöö, mis paranes silmnähtavalt iga päevaga," ütles major Sirman.

Viis päeva kestnud õppuse käigus hinnati jalaväekompanii tegutsemist rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingus ning kontrolliti ja harjutati sõjaväepolitsei rühma tegevust.

Kaheksandat korda korraldatud õppusel Pääsuke osales kokku 350 kaitseväelast ning 35 ühikut lahingutehnikat. Lisaks Vahipataljonile võtsid õppusest osa veel Põhja kaitseringkonna, mereväebaasi, Viru jalaväepataljoni ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste kaitseväelased ning õppust toetas õhuväe helikopter.

Kaitseväe sõidukitest koosnev kolonn alustab Pärnumaalt Tallinnasse liikumist täna pärastlõunal. Kaitseväe kolonni saadavad ja selle sujuva liikumise tagavad sõjaväepolitseinikud, Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijad tagavad kolonni liikumise Tallinnas.

Tänavune õppus Kevadtorm toimub 5.-23. maini Lõuna-Eestis ja on läbi aastate suurim õppus, kus osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest. Lisaks kaitseväelastele osaleb Kevadtormil ka üle tuhande reservväelase ja kaitseliitlase.

Teist korda aset leidva õppuse korraldaja kapten Indrek Olveti sõnul oli selle aasta üheks eesmärgiks kaasata harjutusele lisaks ajateenijatele rohkem reservarste ja -õdesid. „Tahame, et erinevad meditsiiniüksused ei näeks üksteist Kevadtormil esimest korda, vaid hakkaksid kokku harjutama juba varem,“ ütles kapten Olveti.

Kapten Olveti sõnul ei keskenduta õppusel taktikalistele olukordadele, vaid sellele, kuidas on meditsiin lahinguväljal korraldatud. „Õppusel olijad peavad teadma, kuidas toimub kannatanu ülevaatus, vigastustega tegelemine ja evakuatsiooni korraldamine. Õppuse läbinu peab aru saama ka sellest, kuidas liiguvad masinad ja millised on juurdepääsuteed üksuste juurde,“ lisas kapten Olveti.

Tsiviilis arstihariduse omandanud reamees Matis Martens leidis, et võrreldes tavalise erakorralise meditsiiniolukorraga on õppusel tempo tunduvalt kiirem. „Näiteks peame enam tähelepanu pöörama korraga rohkematele asjadele, raskematele haigetele ja pidevalt on inimressurssi puudu,“ ütles reamees Martens.

Brigaaditasandi meditsiiniõppusel õppusel osalevad Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljoni ja õhutõrjepataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii meditsiinirühma ning tagalapataljoni meditsiinikompanii kaitseväelased.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on õppusteks pannud välja erakorralise meditsiiniabivarustuse. Lisaks on õppusele kaasatud reservväelased ja Scoutspataljoni meedikud. Kokku osaleb õppusel ligi 80 inimest.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eestis, oma partneritega tehakse koostööd ülemaailmselt.