Uudised

Suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul said ajateenijad neile püstitatud ülesannetega edukalt hakkama: „Meie tuli oli täpne, õigeaegne ja efektiivne ning seda kinnitasid ka meie Läti kolleegid, kes tänu meie osalusele said väga reaalse õppuse.“ Suurtükiväepataljoni roll õppusel oli osaleda tuletoetuse planeerimisel ning lahinglaskmistel, kokku sooritati viis laskeharjutust, et toetada kaudtulega jalaväelaste pealetungioperatsioone.

Kolonelleitnant Mäesalu lisas, et ajateenijad said tänu õppusele võimaluse töötada lahingväljal teiste riikide sõduritega, samuti said juurde ka laskmiskogemust. „Haubitsate meeskonnad said siin, Lätis, palju praktikat ning ma olen nüüd oma meeste oskustes sada protsenti kindel,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu.

"Summer Shield" oli rahvusvaheline õppus, kus kaitseväelased harjutasid tuletoetuse planeerimist ning erinevate tuletoetusvahendite integreerimist jalaväepataljoni lahingutegevuse toetamiseks. Kokku osales õppusel üle 600 kaitseväelase Läti kaitseväe ja Zemessardze, USA merejalaväe, Eesti ning Leedu kaitseväe üksustest. Lisaks suurtükiväelastele osalesid õppusel ka Eesti õhuväe treeninglennuk L39 ja õhutulejuhid.

Suurtükiväepataljoni kolonnid liiguvad õppuste alalt Lätist Tapa linnakusse alates täna õhtul kella üheksast kuni homme varahommikul kella neljani. Kokku sõidab Tapa linnakusse kolm kolonni ja liiguvad marsruudil Adaži – Tallinna maantee – Pärnu – Sõmeru maantee – Rakvere - Tapa. Kolonnid liiguvad maanteel ja asulas kiirusega 50 kilomeetrit tunnis, masinate vahe maanteel on ligi 100 meetrit ning asulates ligi 50 meetrit.

Kuuepäevasel õppusel harjutasid ajateenijatest sõjaväelogistikud tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul purunes sõidukil rehv, teel leiti taksitus, satuti liiklusõnnetusse või kui tuli evakueerida katkist sõidukit. Samuti harjutati kauba kiirendatud korras veokitele laadimist ja veokite tühjendamist, kolonnide julgestamist ning tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.

Üksused liiguvad tagasi Tallinnas Marja 4 asuvasse väeossa kuni kümnest kaitseväe sõidukist koosnevates kolonnides 16. aprillil kell 09.00-12.00 marsruudil Klooga – Paldiski maantee – Keila – Paldiski maantee – Tallinn.

Logistikapataljonis teenib praegu 150 ajateenijat. Väliharjutusele „Roolivõim 2014“ järgneb kolmenädalane allüksusekursus, kus ajateenijatest sõjaväelogistikud õpivad transpordivahenditega allüksuste maastikule paigutamist ja tegutsemist erinevates taktikalistes situatsioonides.

Õppuse eesmärgiks on hinnata jalaväekompaniid erinevates lahinguliikides - rünnaku ning kaitse- ja viivituslahingus. Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad, harjutuste käigus kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, et muuta tegevus realistlikumaks ning imiteerida laskmist ja erinevaid plahvatusi.

Kõik lahingutegevust imiteerivad tegevused toimuvad vahekohtunike ja hindajate jälgimisel, et tegevus oleks ohutu nii osalejatele kui ka elanikele. Õppusel lahingumoonaga laskmisi ei toimu.

Kaitseväe sõidukitest koosnev kolonn liigub Tallinnast Pärnumaale pühapäeva 13. aprilli pärastlõunal. Õppuse alalt koduväeossa suunduvad kaitseväelased neljapäeva 17. aprilli pärastlõunal. Kaitseväe kolonni saadavad ja selle sujuva liikumise tagavad sõjaväepolitseinikud, Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijad tagavad kolonni liikumise Tallinnas.

Kaheksandat korda korraldataval õppusel Pääsuke osaleb kokku ligi 300 kaitseväelast ning 35 ühikut lahingutehnikat. Lisaks Vahipataljonile võtavad õppusest osa veel kaitseliitlased, Põhja kaitseringkonna, mereväebaasi, suurtükiväepataljoni ning Viru jalaväepataljoni kaitseväelased.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema kindral Hans-Lothar Domröse sõnul on oluline, et Põhjala riikide kaasamisel valmiks adekvaatne ohuhinnang olukorrale Läänemere piirkonnas, mille põhjal NATO Euroopa liitlasvägede peakorter saaks langetada vajalikud otsused.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiülema asetäitja planeerimisalal kindralmajor Hans van Griensveni sõnul on ohuhinnangud praeguses olukorras muutunud ning NATO-l tuleb oma meetmed üle vaadata. „Meie ülesandeks on teha vastavasisulised ettepanekud NATO Euroopa liitlasvägede peakorterile, kes peab lõplikud plaanid Põhja-Atlandi Nõukogule otsustamiseks viima,“ lisas ta.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matekeskuses nädal aega kestnud konverentsil osalesid lisaks NATO Brunssumi ühendväejuhatusele, NATO Euroopa liitlasvägede peakorteri, erinevate alliansi väejuhatuste (maa-, mere-, õhuväe ja eriüksuste), NATO löögijõu (Strike Force) Ühendriikide Euroopa väejuhatuse, Balti riikide, Poola, Norra ning partnerriikide Soome ja Rootsi esindajad. 7.-9. aprillini külastas konverentsi USA Euroopa väejuhatuse strateegia- ja poliitika planeerimise osakonna ülem kindralmajor Randy Kee.

Eile aset leidnud konverentsi akadeemilises osas märkis NATO kaitsekolledži teadur dr. Brooke Windsor-Smith, et president Putinil on oma tegudega õnnestunud muuta kollektiivkaitse NATO jaoks olulisemaks kui kunagi lähiminevikus ning kui seni pidi Afganistanist saama eelseisva Walesi tippkohtumise peateema, siis nüüd on selleks saamas kollektiivkaitse.

Eelmise aasta sügisel harjutasid NATO liikmes- ja partnerriigid kollektiivkaitset Balti riikides ja Poolas läbi viidud õppuse Steadfast Jazz raames. Õppus testis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse võimet juhtida kuni 13 000 mehelist väekontingenti. Kindralmajor van Griensveni sõnul jätkuvad reageerimisjõudude õppused ka aastase valmisoleku perioodi jooksul, et tagada üksuste võime võimaliku ohu korral kiirelt reageerida. NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav väekontingent, mida Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada sõjaliste ülesannete täitmisel.

Baltic Spring on kord aastas korraldatav kõrgetasemeline väejuhatuste ja liikmesriikide kaitsevägede esindajate vaheline kohtumine, mille eesmärgiks on julgeolekuolukorra hindamine ning muudatuste ettepanekute tegemine. Sel aastal viidi üritus läbi neljandat korda. Sügiseti kohtutakse lisaks väejuhatuste ning Läänemere-äärsete riikide staabiohvitseride tasandil, et arutada detailseid sõjalisi koostööküsimusi.

Pioneeripataljoni ajateenija aspirant Silvester Türi ütles, et tänane demonstratsioon lisab julgust erinevate plaanide tegemiseks.

„Teoorias oleme erinevaid tõkestamisemeetodeid õppinud juba päris kaua, aga täna muutusid need teadmised palju reaalsemaks – oma silmaga saime näha, mis tõkked on väga efektiivsed ning panevad masinad kas oma kiirust vähendama või hoopiski teist teed otsima ning mis teatud masinate puhul kuidagi ei mõju,“ lisas aspirant Türi.

Esitlusel prooviti erinevate sõidukitega ületada nii looduslikke tõkkeid, nagu nõlvad, soine ala ja mets, aga ka pioneeripataljoni koolitatud kaitseväelaste poolt ehitatud barrikaadi- ja vaitõket ning tankitõrjekraave ja lõhutud teed. Kokku osales esitlusüritusel 5 sõidukit: soomuk Sisu XA-180, soomuk BTR-80, maastikusõidukid GTT ja BV 206 ning sillatank MTU-55. Esitlusel osales ligi 200 ajateenijat.

Reedel räägivad kadetid Saaremaa ühisgümnaasiumis mereväeohvitseri elukutsest ning sõjakooli kadetielust ning laupäeval saavad huvilised külastada Roomassare sadamas õppelaeva Ristna.

Mereväe põhikursuse kadetid ootavad oma elukutse ning väljaõppega tutvuma kõiki, kellele mereväelase amet huvi pakub ning eriti neid, kes kaaluvad sõjakooli astumist.

Sõjakooli 1. ja 3. mereväe põhikursuse kadetid saavad poolteist nädalat kestva meresõidupraktika jooksul õppetunde ning teevad navigatsiooniharjutusi ja õppehäireid. Esimest aastat õppivad kadetid saavad oma esmase meresõidukogemuse ning õpivad tundma vahiteenistust ja laevarutiini. Kolm aastat tagasi õpinguid alustanud ning kevadel lõpetama valmistuvad kadetid rakendavad aga meresõidul navigatsioonioskusi rõhuasetusega optilisele navigatsioonile ja laakimisele.

Kadettide ühine meresõidupraktika algas 7. aprillil Miinisadamas Tallinnas. Samal päeval harjutasid kadetid Naissaare lähistel mees-üle-parda häiret ning jäid ööseks ankrusse. Järgmisel päeval sõitsid kadetid läbi Väinamere Ruhnu lähistele ning sealt edasi suunduvad nad Saaremaale. Pärast Saaremaalt lahkumist teeb Ristna tiiru ümber Hiiumaa ning suundub Narva poole. Tagasi Miinisadamasse jõuavad kadetid järgmise nädala neljapäeval.

Loengu Saaremaa ühisgümnaasiumis annavad kadetid reedel kell 12 ja laupäeval saab Ristnat Roomassaare sadamas külastada kella 14 kuni 18. Nii loeng kui laevakülastus on kõigile tasuta.

Viru jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Eero Kinnuneni sõnul annab õppus kaitseväelastele hea võimaluse ajateenijaid juhtida. „Kaitseväelastel, kes tegelevad ajateenijate väljaõppega, on üsna vähe hetki, kui nad saavad reaalse üksuse juhtimiskogemuse. See õppus annab neile selleks tervelt 72 tundi,“ ütles kolonelleitnant Kinnunen.

Sel nädalal juhivad üksusi elukutselised kaitseväelased, kuid kahe nädala pärast algaval kompaniitaseme kontrollharjutusel „Viru kevad 2“ loovutavad nad oma positsiooni praegu töövarju rollis olevatele aspirantidele.

Praegune „Viru kevad“ kestab Mäetaguse ning Illuka vallas neljapäeva õhtuni, kokku võtab rühmategevuse hindamisõppusest osa ligi 350 kaitseväelast.

Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon annab väljaõpet jalaväe ja tanktõrje õppesuunal. Tankitõrje õppesuunal õpetatakse keskmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmeid. Samuti õpetatakse Viru jalaväepataljonis samade erialade nooremallohvitsere ning allüksuste autojuhte.

Kuuepäevasel õppusel harjutavad ajateenijatest sõjaväelogistikud tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul puruneb sõidukil rehv, teel leitakse taksitus, satutakse liiklusõnnetusse või kui tuleb evakueerida katkist sõidukit. Samuti harjutatakse kauba kiirendatud korras veokitele laadimist ja veokite tühjendamist, kolonnide julgestamist ning tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.

„Sõjaväelogistikutest sõltub, kas lahinguüksused saavad õigel ajal ja kohas kätte oma varustuse, toidu ja laskemoona. Seetõttu lasub viimasel kui ühel autojuhil väga suur vastutus. Ka olukorras, kus autojuht on jäänud ilma oma allüksuse ülemata, peab ta iseseisvalt hakkama saama ja suutma talle püstitatud ülesande lõpuni viia,“ ütles harjutuse üldjuht leitnant Erko Sepri logistikapataljonist.

Üksused liiguvad õppusele kuni kümnest kaitseväe sõidukist koosnevates kolonnides 10. aprillil ajavahemikus kell 07.00.-15.00. marsruudil Tallinn – Paldiski maantee – Keila – Paldiski maantee – Niitvälja – Vana Haapsalu maantee – Haapsalu – Kiltsi lennuväli ning Tallinn – Paldiski maantee – Keila – Saue – Pärnu maantee – Ääsmäe ring – Riisipere – Risti – Haapsalu – Kiltsi lennuväli. Kolonnid liiguvad Tallinnasse tagasi 16. aprillil.

Logistikapataljonis teenib praegu 150 ajateenijat. Väliharjutusele „Roolivõim 2014“ järgneb kolmenädalane allüksusekursus, kus ajateenijatest sõjaväelogistikud õpivad transpordivahenditega allüksuste maastikule paigutamist ja tegutsemist erinevates taktikalistes situatsioonides.

Suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul osalevad suurtükiväelastest ajateenijad rahvusvahelisel õppusel taasiseseisvunud Eesti ajaloos esimest korda ning seetõttu kaasneb sellega suur vastutus. "Ma olen kindel, et sõdurid näitavad Eesti suurtükiväelaste parimaid külgi, milleks on täpsus, oskus tegutseda muutuvates oludes ning üsna laitmatu meeskonnatöö," ütles kolonelleitnant Mäesalu.

"Summer Shield" on rahvusvaheline õppus, millel kaitseväelased harjutavad tuletoetuse planeerimist ning erinevate tuletoetusvahendite integreerimist jalaväepataljoni lahingutegevuse toetamiseks. Suurtükiväepataljoni roll õppusel on osaleda tuletoetuse planeerimisel ning lahinglaskmistel, kokku sooritatakse viis laskeharjutust, et toetada kaudtulega jalaväelaste pealetungioperatsioone.

Kokku osaleb õppusel üle 600 kaitseväelase Läti kaitseväe ja Zemessardze, USA merejalaväe, Eesti ning Leedu kaitseväe üksustest. Õppus lõpeb 17. aprillil.

Pataljoni kolonnid liiguvad õppuste alale ööl vastu kolmapäeva alates täna kella üheteistkümnest kuni homme hommikul kella kaheksani. Kokku sõidab Tapa linnakust välja kolm kolonni ning liiguvad marsruudil Tapa - Rakvere - Sõmeru maantee - Pärnu - Eametsa linnak - Riia maantee - Adži. Kolonnid liiguvad maanteel ja asulas kiirusega 50 kilomeetrit tunnis, masinate vahe maanteel on ligi 100 meetrit ning asulates ligi 50 meetrit.

„Selle aasta pidustused on erilised, kuna tähistame väeosa aastapäeva viimast korda Tallinnas. Praeguste plaanide järgi on tuleval aastal samal ajal logistikapataljon juba ümber paiknenud Ämari kaitseväelinnakusse,“ ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.

9. aprillil kell 12.30 kuni 16.00 on logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla sõjaväelogistikutest reservväelasi, pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi.

Logistikapataljoni külalised saavad tutvuda üksuse igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakub pataljon külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Külaliste meelt lahutab kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel Häiregrupp.

Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis välja õpetatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut. Läinud aastal valmistati pataljonis reservüksuse jaoks ette 145 kaitseväelast ning korraldati enam kui 270 000 km ulatuses vedusid ning transporditi 2000 inimest, 1000 euroalust ning enam kui sadakonda erinevat tehnikaühikut.

Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud Soomusautode kolonni järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a. formeeriti väeosa ümber Auto-Tanki Divisjoniks, 1928. a. Auto-Tanki Rügemendiks. 1992. a. suvel loodi Kaitsejõudude Peastaabi autokompanii, mis 1997. a. formeeriti ümber tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon. See muudeti 2005. a. kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab üksus nime kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon.