Uudised

Kindralit olid lennuväljal vastu võtmas kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja õhuväe staabi ülem kolonelleitnant Riivo Valge. Kindralleitnant Wundrak kohtub Eesti õhuväe juhtkonnaga ning tutvub Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ja lennubaasiga Ämaris.

Enne Eesti külastamist viibis NATO juhtimiskeskuse ülem Leedus ning jälgis õhuturbeharjutust BRTE XVII ning Eestist siirdub ta edasi Lätti, et tutvuda ka Läti õhuväe olukorraga.

Uedemis paiknev NATO õhuoperatsioonide keskus etendab keskset rolli NATO ühtse õhuruumi kaitsel. Keskus jälgib kõike õhuruumis toimuvat Alpidest kuni Islandini, Hollandist kuni Eestini. Keskuse käsutuses on ka võimsad õhutõrjerelvad ning näiteks kuulub keskuse alluvusesse Balti õhuturbe lennusalk.

Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses loodav pilt meie õhuruumis toimuvast antakse edasi Leedus Kaunase lähedal asuvasse Karmelava regionaalsesse juhtumis- ja teatamiskeskusesse. Seal pannakse kokku terve Balti regiooni õhuruumi pilt ning saadetakse edasi Uedemi õhuoperatsioonide keskusesse, kuhu kokku voolab info üsna suure õhuruumi kohta. Uedemis  analüüsitakse olukorda terves selles õhuruumis ning võetakse vastu ka otsused, kas õhuturbehävitajatel on põhjust õhku tõusta. Uedemi õhuoperatsioonide keskuses on teeninud ja teenib ka praegu Eesti õhuväelasi.

Aastapäevapidustused algavad reedel, 4. aprillil, kui toimub traditsiooniline pidulik marss läbi Tartu linna, millest võtab osa 150 kadetti. Jalutuskäigus osaleb ka sõjakooli kaaderkoosseis ja välisdelegatsioonid. Kolonni saadab soomustransportöör Sisu XA-180.

Kõrgema sõjakooli ülema kolonelleitnant Tikerpuu sõnul on koolil kaitseväe tuleviku seisukohalt tähtis roll. „See, mida me õpetame ja kuidas kasvatame tulevasi sõjaväelisi juhte määrab, kas võidame tulevased sõjad ning kas meie rahvas ja riik kestab ka järgmised kümme tuhat aastat.“

Aastapäevapidustustest võtavad osa ka delegatsioonid Sisekaitseakadeemiast ja Taani, Poola, Soome, Rootsi, Hollandi, Leedu ning Läti sõjakoolidest. Esmakordselt on oodata külalisi Poola ja Taani õhuväe akadeemiatest.

Sõjakool asutati sõjavägede ülemjuhataja 3. aprilli 1919 päevakäsuga, mille alusel määrati kooli formeerijaks peastaabi korraldusvalitsuse rivijaoskonna ülem kapten (hilisem kolonel) Aleksander Simon (1877–1960), kellest sai ka kooli esimene ülem.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Sõjakooli selle kevade lahtiste uste päev on 17. aprillil, kus kadetid tutvustavad külalistele kadetielu, oma õppe- ja olmetingimusi.

Neid ridu kirja pannes ei tea me veel, milliseks kujuneb olukord Ukraina ümber. Teame, et Vene föderatsiooni agressioon Ukraina vastu on tõsiasi ning Eestil NATO ning Euroopa Liidu piiririigina tuleb teha kõik selleks, et sarnased sündmused ei leiaks aset Eesti pinnal või meie lähimas julgeolekuruumis. On selge, et Ukraina kriis ei tekkinud tühjale kohale. Olukorras, kus toimub mitu globaalset julgeolekut puudutavat ning määravat protsessi, on Venemaa juhtkond leidnud nõrga koha, piltlikult väljendudes puuduva telliskivi tammis, et täita tühjaks valguvat julgeolekuruumi enda pealesurutava narratiivi ning kontrollitava võimuga.

Mis siis on õigupoolest ajendanud Vene föderatsiooni käituma sellisel kombel, vastandades end üha teravamalt Euroopale ning läänemaailmale laiemalt ning luues ja kehtestades oma ettekujutust rahvusvahelisest õigusest? Esmalt ei saa mööda vaadata Ameerika ühendriikide nähtavuse kahanemisest Euroopas, seda nii välis- ja julgeolekupoliitilises kui ka sõjalises mõttes. Ukrainas 2013. aasta lõpukuudel alguse saanud protsesside taustal imestasid paljud ameeriklaste keskpärase aktiivsuse ning mittesekkumise üle olukorras, kus ilmselgelt olid kaalul tähtsad väärtused nagu inimõigused, demokraatia ning riigi iseotsustamisõigus rahvusvahelisel areenil. Need on kriteeriumid, mida oleme lähiminevikus tugevalt seostanud Ameerika ühendriikide välispoliitika põhimõtetega. Õigus võib olla neil, kes nägid nimetatud käitumises signaali Vene föderatsioonile nii-öelda mõjusfääri tunnustamise osas. Nüüd on olukord muutunud aga nõnda tõsiseks, et liitlaste julgeolekuhuvisid alati oluliseks pidanud USA-l on tulnud retoorika kõrval appi võtta ka reaalsed meetmed. Nähtavaim neist meetmetest on kindlasti Balti riikide õhuturbe tõhustamine.

Euroopa reaktsioon Ukrainas toimuvale on õigustatult pälvinud tõsist kriitikat. Meetmed, millega püütakse korrale kutsuda Vene föderatsiooni, ei ole olnud piisavad. Taas on kinnitust leidnud ühtse julgeoleku- ja välispoliitika suurim nõrkus – ühtsuse puudumine. See on toonud kaasa venitamise ning pehmuse olukorras, kus konkreetsed ning ajakohased poliitilised ja majanduslikud meetmed peaksid käiku minema kiiremini ning automaatsemalt, vähemalt püüdmaks ennetada kriisi edasist eskaleerumist. Näiline turvatunne ja kaitstus on Euroopat iseloomustanud alates külma sõja lõppemisest. Põlvkonnal, kes teeb praegu otsuseid valimiskastide juures ning kabinettide ja parlamendisaalide aruteludes, ei ole enam selget sidet minevikuga ning sealt vastu vaatava ohuga. Nõndanimetatud rahudividendide sissekasseerimine on kinnistunud suundumus, mille ümberpööramiseks on tarvis tõsist vapustust. Kas selleks võiks olla Ukrainas toimuv? Kui Georgias 2008. aastal toimunut võib võrrelda äratuskellaga, mis varahommikul häirivalt tirises ning unise peaga kinni löödi, siis Ukraina puhul on viimane aeg üles ärgata, sest edasiunelemine oleks kuritahtlik ning võiks lõppeda tõsiste lamatiste, kui mitte hullemaga. Juhul kui Euroopa võtab tõsiselt Ukrainas aset leidvaid sündmusi ning teeb sellest vajalikud järeldused ja veel olulisemana, suudab taas hakata investeerima julgeolekusse ja kaitsesse, siis võib Vene föderatsiooni sõjalis-poliitiline avantüür osutuda rängaks valearvestuseks, mille tagajärgi on raske alla neelata ning veel keerulisem seedida.

Kuidas sellises julgeolekukontekstis näeb ennast Eesti riigikaitse ja kaitsevägi? Nagu mitmel puhul varemgi, on rõhutatud Eesti riigikaitse tugevat sidet ühiskonnaga. See tuleneb meie riigikaitsemudelist, mille kaks samaväärselt olulist alustala on esmane iseseisev kaitsevõime ning tugevale liitlassuhtele põhinev kollektiivne enesekaitse. On selge, et just ühiskonna haavatavus sarnases olukorras võib kujuneda võtmetähtsusega teguriks. Kuidas suudame ulatusliku kriisi korral mobiliseerida kogu jõu selleks, et püsima jääda? Kuidas rakendub laiapindne riigikaitse? Need on küsimused, millele vastuse leidmine ning kohaste meetmete rakendamine on esmatähtis. Kaitseväe jaoks on asi veelgi selgem. Meie sõjaline heidutus tugineb reaalsetel ning kiiresti reageerivatel üksustel. Need peavad olema korralikult väljaõpetatud, varustatud ja relvastatud vastavalt püstitatud ülesannetele. See sõjaline võime peab olema käegakatsutav – paber siin ei aita. Selle eesmärgini jõudmiseks on oluline kõikide kaitseväelaste, aga ka laiemalt kõikide riigikaitses osalevate inimeste panus. Vaid nii on võimalik luua vägi, mis on tugev ja näib tugevana, ühesõnaga – mõjub heidutavana.

Kaitseväe jaoks on see protsess käima lükatud paar aastat tagasi, mil kiideti heaks riigikaitse arengukava ning selle elluviimisega me täna ja homme tegeleme. Lisaks igapäevasele planeerimisele, väljaõppele ning sõjalistel operatsioonidel osalemisele tuleb üha enam rõhku panna teadus- ja arendustegevusele riigikaitsevaldkonnas üldisemalt. Kaitseväe areng on selgelt seotud meie inimeste vaimupotentsiaaliga. Innovatsioon ehk nutikate lahenduste rakendamine meie töös ja tegevuses on tulevikku silmas pidades väga oluline. Selleks tuleb teha koostööd meie ülikoolidega ning areneva kaitsetööstusvaldkonnaga.

2014. aastal saab ümber meie pikaajaline sõjaline missioon Afganistanis. Eesti kaitseväelased on selle käigus ennast näidanud kõige paremast küljest. Tänu meie sõduritele, allohvitseridele ja ohvitseridele on Eesti märkimisväärselt tugevdanud oma positsiooni rahvusvahelisel areenil. Meie sõnal on rohkem kaalu, meiega arvestatakse. On aga selge, et Afganistan ei jää viimaseks sõjaliseks operatsiooniks kodust kaugel. Eelmisel aastal alustasime osalusega Mali missioonil. Riigikogu on võtnud vastu otsuse kasutada meie kaitseväelasi Euroopa Liidu sõjalisel missioonil Kesk-Aafrika vabariigis. Kõik see viitab tõsiasjale, et mured, kriisid ja sõjad ei kao maailmast kuhugi. See omakorda kohustab meid säilitama suure valmisoleku mistahes olukorras tegutsemiseks. 2013. aasta oli sõna otseses mõttes õppuste aasta. NATO suurõppuse Steadfast Jazz käigus harjutati Eesti kaitsmist NATO V artikli alusel. See näitab, et oleme oma sõnumi viinud liitlasteni. Üha selgemalt saadakse aru tõsiasjast, et NATO peamine ülesanne on tagada kollektiivset kaitset ning selleks otstarbeks kokku harjutada. Sündmused Ukrainas ainult kinnitavad seda tõdemust.

Lõpetuseks tahan esile tõsta meie veterane. 2013. aasta 23. aprillil peeti esmakordselt ja üldrahvalikult veteranipäeva, mis koos elluviidava veteranipoliitikaga peab tagama selle, et neid mehi ja naisi, kes meie riigi eest on, relv käes, seisnud, tunnustaks ühiskond ja peaks neid meeles. Sinilillemärk veteranide toetussümbolina on juba praeguseks leidnud laialdast positiivset vastukaja. Veteranipäeva kinnitamine lipupäevaks on veel üks tore ja tänuväärne samm Eesti kaitseväe ning laiema ühiskonna vahel tugeva sideme kinnistamisel.

„On rõõm tõdeda, et Kaitseväe orkestri kevad- ja sügiskontserdid on kujunenud ilusaks traditsiooniks ja publiku huvi meie muusika vastu on jätkuvalt väga suur,“ ütles Kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Kell 19 algaval kontserdil astuvad koos orkestriga üles solistidena orkestri ajateenijad kapral Marten Altrov ja reamees Martin Kuusk klarnetil, reamees Chris Sommer trompetil ning reamees Paul Gunnar Loorand tšellol. Kõik solistid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased.

Lisaks Rein Rannapi esiettekandele leiab kontserdi kavast muusikat Johan DeMeijlt, John Barnesilt, Franz Krommerilt, Johann Nepomuk Hummelilt ja Edward Elgarilt. Kontsert on kõigile tasuta ja piletid saadaval Eesti kontserdi piletikassades.

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan, tseremooniadirigent on kolonelleitnant Indrek Toompere.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni kiiremas korras käivitamine hädavajalik, et vältida olukorra halvenemist. Eesti on valmis Euroopa Liidu juhitavale EUFOR RCA missioonile lähetama rühma-suuruse üksuse koos toetuselemendiga.

Kohtumisel tutvustas kindralmajor Terras Euroopa Liidu sõjalisele juhile Eesti arusaama regioonis valitsevast julgeolekuolukorrast ja Ukraina sündmustest tingitud muutustest. Samuti arutati Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatavate sanktsioonide mõju ning võimalikke muutusi liidu välis- ja julgeolekupoliitikas.

Kindral de Rousiers´ sõnul hindab ta kõrgelt Eesti valmidust panustada oma üksustega riikides, millega Eestil puudub otsene ajalooline kokkupuude, kuid see omakorda kohustab Euroopa riike näitama üles solidaarsust olukorras, kus Eesti tunneb ennast survestatuna.

Kindral de Rousiers kohtus veel kaitseminister Sven Mikseri, kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkoviga ja Balti kaitsekolledži ülema kindralmajor Vitalijus Vaikšnorasega. Pärastlõunal pidas de Rousiers kooli õppuritele Euroopa julgeolekut käsitleva loengu.

Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Komitee annab nõu poliitika- ja julgeolekukomiteele. Lisaks sellele annab kindral de Rousiers sõjalist nõu ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Catherine Ashtonile. 

Eesti osaleb hetkel Euroopa Liidu missioonil Malis väljaõppemeeskonna ja staabiohvitseridega, kelle ülesanne on Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamise korraldamine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega. Varem on Eesti osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas ning piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel merel.

Järgmisel aastal panustab Eesti ELi Põhjala lahingugruppi. Ligi 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.

„Seekord võtsime luubi alla reservrühmaülemate ning –vanemate tegevuse, kes said esimest korda võimaluse oma üksust reaalselt juhtida," ütles õhutõrje kahuripatarei ülem kapten Kaimo Jürnas. Tema sõnul näitas õppus, et pataljoni isikkoosseis saab „Kevadtormiks" tegutsemisküpseks.

Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrje relvameeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid. Õppusel harjutasid üksused positsioonidel rühmitumist ja tegevust erinevate valmidusastmete korral, samuti harjutasid nad meditsiinilist evakuatsiooni ning tagalarühmad laskemoona juurdevedu. Vastast etendasid õppusel õhuväe kopterid.

Õhutõrje ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Aastapäeva avalikul tähistamisel esinevad sõjanduse ja välispoliitika eksperdid. Sõna saavad kaitseminister ja NATO rahvusvahelise sõjalise staabi ülema asetäitja kindralmajor Neeme Väli. Samuti kõnelevad riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre ja ERR toimetaja-saatejuht Astrid Kannel.

Üritusel saab näha Eesti ja liitlaste sõjatehnikat. Relva- ja varustuse näitusele paneb kaitsevägi välja 122 mm ja 155 mm haubitsad, õhutõrjekahuri ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjeraketisüsteemi Milan-2, soomukid Mamba ja SISU XA-188 ning jalaväetransportööri BV 206 A MT. Samuti saab Lennusadamas näha miinijahtijat Admiral Cowan ning soodsa ilma korral NATO hävitajate ülelendu.

Kohapeal saab teha annetusi heategevuskampaaniale "Anname au!" ja Carolin Illenzeeri fondile. Lisaks saavad soovijad end proovile panna NATO sportlikel katsetel ja lastele on avatud joonistusnurk.

NATO päeval Lennusadamas tähistatakse ka 65 aasta täitumist NATO asutamisest.

"On tõsiasi, et sündmuste areng Ukrainas teeb meile tõsist muret," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. "Meie luureüksused jälgivad väga täpselt Vene Föderatsiooni vägede liikumist, mille kohta on meil väga üksikasjalik ülevaade. Just selle informatsiooni baasilt saan kinnitada, mida olen ka varem selgelt väljendanud: Eestile, ja Baltikumile tervikuna, sõjalist ohtu praegu ei ole! Ameeriklaste luureraporti stsenaariumi osa, mis puudutab Transnistriat ja Balti riike, on hüpoteetiline ja ei oma hetkel mingit reaalset katet. Venemaal puudub võime sellelaadseks laialdaseks tegevuseks."

Avalikkusele teada saanud ameerika sõjaväeluure hoiatuse kohaselt on võimalus, et Venemaa võib sisse tungida Ida- ja Lõuna-Ukrainasse, liikudes seejärel läände Transnistria suunas ning võib üritada maade hõivamist ka Balti riikides, kuid Eesti kaitseväe juhataja sõnul on see praegu vähetõenäoline. Kindralmajor Terrase sõnul on luure ülesanne läbi mängida erinevad stsenaariumid ja nendest ka otsustajaid teavitada.

Eesti, NATO riikide ja USA luureagentuurid teevad tihedat koostööd ning vahetavad informatsiooni hinnates ja analüüsides Ukraina kriisiga seonduvat olukorda. Eesti kaitseväe luure eelhoiatussüsteem on tõestanud enda võimekust analüüsida erinevaid arenguid.

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Rebo ütles, et peastaabi koosseis valmistub "Kevadtormiks" ning kontrollib tänasel õppusel üle oma varustuse ja sidepidamisvahendid. Tema sõnul on  sarnaseid harjutusi varemgi olnud, kuid sellises suuruses ja peastaabi hoovis on õppus esimest korda.

"Vastavalt riigikaitse arengukavale peab kaitseväe peastaap võtma üle senise maaväestaabi rolli ning juhtima tegevust maastikul. Samuti peab peastaap olema valmis juhtima samaaegselt maa-, õhu- ja mereoperatsioone," ütles kolonelleitnant Rebo. "Kaitseväe koordineeritud tegevus on nagu orkestri kokkuharjutamine dirigendi taktikepi all. Seda me siin täna ja "Kevadtormil" harjutamegi."

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad ja kaadrikaitseväelased alustasid juhtimispunkti ülespanekut peastaabi hoovi eile ning pärast tänast õppust pakivad nad selle kokku homme. Staabi- ja sidepataljoni ülema major René Innose sõnul on juhtimispunktide ja staapide püstitamine ajateenijate väljaõppe rutiinne osa. Kokku osaleb kaitseväe peastaabi õppusel üle kahesaja kaitseväe peastaabi ning staabi- ja sidepataljoni kaitseväelase.

Tänavu kaheteistkümnendat korda toimuv suurim kaitseväe õppus "Kevadtorm" leiab aset 5. maist kuni 23. maini Lõuna-Eestis hõlmates Võru, Valga, Tartu Viljandi ja Põlva maakondi. Viimati toimusid sarnased manöövrid seal 2005. ja 2011. aastatel. Õppusele on kaasatud toetavate keskustena ka Ämari lennubaas, kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskus Tartus ja Lääne kaitseringkonna staap Eametsas.

Plaani järgi osaleb "Kevadtormil" tänavu ligi 6000 inimest. Õppusest võtavad osa eri tasandi staabid, operatiiv-, reserv- ja Kaitseliidu üksused ning liitlasriikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hollandi, Belgia, Leedu ja Läti üksused. Taktikalisel väliõppusel harjutavad kevadel läbi saavat väljaõppeperioodi lõpetavad ajateenijate üksused sõjalisi operatsioone. Esimest korda juhib õppust vahetult maastikul kaitseväe kõige kõrgem juhtimisorgan ehk ühendstaap.

Ajakirja tegevtoimetaja major Ivar Jõesaare sõnul on ajakirja eesmärk pakkuda jätkuvalt sisukaid lugusid ja olla suunanäitaja riigikaitse teemadel. „Võiksime tänagi nõustuda Sõduri vaimse isa kindralmajor Jaan Sootsi mõttearendusega, et sellist häälekandjat vajab sõjavägi sõjaväe vajaduste tutvustamiseks riigi tsiviilühiskonnale ning sõjateaduse edendamiseks sõjaväelaste endi seas,“ ütles major Jõesaar.

Esimene Sõduri number ilmus nädalakirjana  kaheksal leheküljel. Selles leidus väljavõtteid sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskudest, samuti pikem lugu ülemjuhataja võimupiiridest. Veel andis Sõdur ülevaate seisukorrast väerindel ning kajastas muudes väljaannetes ilmunud lugusid sõjaväelistes küsimustes. Lehes ilmus ka üleskutse sõjakaartide kogumiseks ning hulgaliselt välisuudiseid.

Ajakirja ülesandeks oli 1919. aastal pakkuda lugejale teadmiseks päevakäskusid ja korraldusi, mis olid vajalikud laiemale lugejaskonnale kui ka laiendada sõjaväelaste seas sõjateadust ja anda võimalust sõjaväe korralduste ja nende kavatsuste üle mõtteid vahetada.  Toimetuse hinnangul oli kõige raskem ülesanne sõjateaduse laiendamine, kuna Eestis oli toona vähe sõjateadlasi. Ajakiri deklareeris ka oma poliitilist sõltumatust päevapoliitilistes küsimustes.  Nädalakirja väljaandja oli kindralstaabi (sõjavägede staabi) kuues osakond.

Sõdurit saab veebis lugeda .