Uudised

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgema sõjakooli ülema kolonelleitnant Mati Tikerpuu sõnul korraldatakse sõjakooli vilistlaste kokkutulekuid iga viie aasta.

„Oodatud on kõik kõrgema sõjakooli lõpetanud inimesed. Ei ole vahet, kas oled leitnant või kolonel, õhuväelane või maaväelane – kooli vilistlased on sellel üritusel võrdsed,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu.

95. aastapäeva raames leiab aset erineva sisuga üritusi. Vilistlasi oodatakse osalema patrullvõistlusel, laskevõistlusel, KVÜÕA arendusseminaril,  mälumängul „Mäller“ ja ballil. Samuti oodatakse fotosid näitusele vilistlaste õpingutest.

Vilistlaskogu kokkutuleku osalustasu on kümme eurot. See tuleb tasuda hiljemalt 30. märtsiks major Rene Lepiku arveldusarvele EE212200001105786914. Selgituseks märkige: vilistlaste kokkutulek ja oma kursuse nimi/number (näiteks: vilistlaste kokkutulek 4.PK/3.KAK ).

Alates 31. märtsist on osalustasu 20 eurot, 4. aprillil kohapeal makstes aga 30 eurot. Rohkem infot aadressil või major Meelis Jõemaa telefonil 53 818 993.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul tuleb tõdeda, et olukord Ukrainas ja NATO piirialadel on murettekitav kuid tuleb mõista, et NATO käsitleb liikmesriike ja partnerriike erinevalt ning kollektiivkaitse põhimõte laieneb ainult alliansi liikmetele.

Kindral Domröse sõnul on artikkel viie toimimine liitlaste puhul väljaspool kahtlust. „Me vahetame pidevalt operatiivinfot ja mul on Eesti ametivõimudega väga tihe suhtlus. Minu 15 kuud kestnud ametiaja jooksul olen ma juba neljandat korda Eestis. Olen veendunud, et see annab Eesti olukorrast väga hea ülevaate,“ lisas kindral Domröse.

Kindral Domröse viibib Eestis kolmepäevasel visiidil. Rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses ja Tartu ülikooli Balti õpingute keskuses peetavates ettekannetes annab ta ülevaate NATO operatiivtasandi juhtimisest, kollektiivkaitsest ja julgeolekukoostööst. Homme külastab kindral Domröse NATO küberkaitsekeskust, kohtub Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu ning Balti kaitsekolledži ülema kindralmajor Vitalijus Vaikšnorasega.

Kindral Domröse külastas Eestit viimati novembris, et arutada NATO vägede vasturünnakut ja sõjalist tegevust Eesti pinnal õppuse Steadfast Jazz raames, kus alliansi liikmesriigid harjutasid Eesti kaitsmist kui liikmesriigile tungib kallale vaenulik suurriik. Kui NATO reageerimisjõud sel aastal aktiveeritakse, vastutab Brunssumi väejuhatus reageerimisjõudude sõjaliste operatsioonide eest.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine, samuti vastutab Brunssumi väejuhatus algava NATO missiooni Resolute Support ettevalmistamise eest. NATO Brunssumi ja Napoli väejuhatus vastutavad reageerimisjõudude eest rotatsiooni korras aastase perioodi kaupa.

Üheteistkümnendat korda korraldatavale rännakule saab registreeruda 27. märtsini. Rännakul osalejate arv on piiratud 1700 osalejaga, praegu on rännakule registreerunud üle 800 osaleja.

Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised. Võistlus on traditsiooniliselt pühendatud Scoutspataljoni taasloomisele, kuid tänavu on see pühendatud ka kõikidele kaitseväe veteranidele.

Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kilogrammi kaaluvat kohustuslikku varustust. Kaitseväelasel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja kümne kilogrammi raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased läbima rännaku teenistusvormis. Rännakurajal on iga kolme kilomeetri järel veejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril suupisted ja mustikasupp. Rännaku lõpus pakuvad korraldajad osalejatele tasuta sõdurisuppi.

Seoses varakevadega võivad teed ja rajad olla libedad, porised ja vesised. Põhiosa rännakumarsruudist kulgeb mööda kõrvalisi teid, kus liiklusoht on minimaalne.

Lisateave ja registreerumine: scouts.mil.ee

Vahipataljoni ajateenijad andsid truudusetõotuse täna hommikul traditsioonilisel pidulikul rivistusel Jüriöö pargis Tallinnas, mereväelased miinisadamas ning õhutõrjepataljoni ja Viru jalaväepataljoni ajateenijad oma väeosas.

Vahipataljoni ülem major Kaido Sirman ütles pidulikul rivistusel Jüriöö pargis, et kodanik, kes on andnud oma riigile pühaliku tõotuse, et ta on valmis vajadusel ohverdama isamaa eest isegi oma elu, on võtnud suurima vastutuse Eesti Vabariigi ees.

Lisaks ütles pataljoni ülem oma kõnes, et kaitsevägi on rahvavägi ja tõstis esile vanemate ja lähedaste toetuse olulisust Eesti riigile, kaitseväele ja ajateenijatele. "Sõduri jaoks on väga oluline kindlustunne, et kodus on kõik korras või siis teadmine, et lähedased hoolivad meie tegemistest ja näevad sellest kasu ning tuge tõusvat," ütles major Sirman.

Täna Eesti riigile truudust tõotanud sõdurid alustasid oma teenistust jaanuaris. Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivilisi ja relva kasutamise oskusi, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõdesid ning edasiseks teenistuseks vajalikud põhiteadmisi. Pärast sõdurivande andmist jätkavad nad oma teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.

Pioneerid harjutasid õppusel nii tõkete planeerimist, rajamist kui nende üleandmist jalaväelastele, lisaks jäi pioneeride erialakursuse kadettide ülesandeks pettepositsioonide ja -objektide ehitamine. Vastaste tõkestamiseks lõid pioneerid õppemiiniväljad ning muutsid läbimatuks erinevad teelõigud. Pioneerid alustasid tõkete ja petteobjektide rajamist eile.

"Võin täie südamerahuga kinnitada, et õppus läks korda ning kavandatud lahinguplaan viidi edukalt täide," ütles õppuste juht 1. jalaväebrigaadi pioneeriohvitser kapten Marten Suur. "Nüüd tuleb veel vaid soomukitele rajatud kaevikud ja lõhkamistest tekkinud suuremõõdulised kraatrid kinni lükata."

Jalaväe manööverüksusena tegutseb õppusel 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljoni jalaväekompanii. Tõkestus- ja pettetegevust viivad läbi kaks Kirde kaitseringkonna pioneeripataljoni ajateenijatest pioneerirühma koos kõrgema sõjakooli pioneeri eriala kadettidega.

Kirde kaitseringkonna pioneeripataljoni ülesanneteks on vajadusel  tõkestada vastase üksuste liikumist, tagada oma üksuste liikuvus, kindlustada positsioone ja ehitada majutuspunkreid ning vähendada bioloogilise, aatomi- ja keemiarelva mõju oma üksustele läbi õppetegevuse ja kollektiivsete kaitse- ja vastumeetmete rakendamise.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus. Brigaadi koosseisu kuulub lisaks Kalevi jalaväepataljonile ja tagalapataljonile ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon.

„Esimesed laskmised on kaadrikaitseväelastele justkui tagasiside tehtud tööst ning alles tulevikus saame ajateenijate oskustele hinnangut anda. Sellegipoolest võin täna öelda, et nii õpetajad kui õpilased on oma tööd teinud südamega," ütles tulepatarei ülem leitnant Mihkel Kost.

Nooremseersant Georg Astok jälgis täna laskmisi kõrvalt, sest rühmavanemana on tema ülesanne tagada rühmale tegutsemiseks kõik vajalik. „Nooremallohvitseride kursusel saime lasta koordinaatmeetodil, aga otselaskmised on lahedamad – näed tabamust vahetult oma silmaga," leidis neli kuud tagasi haubitsaid tundma õppima hakanud Astok. „Tegemist on kindla ja vastasele ohtliku relvaga, selle tulejõud on muljetavaldav."

Laskmiste eesmärk oli õpetada kõik kuus relvameeskonda tegutsema efektiivselt ning tabama otsesihtimisega kuni 1000 meetri kaugusel seisvaid sihtmärke. Kahe nädala pärast ootab ajateenijaid lahinglaskmine koordinaatmeetodil, kus sihtmärkide tabamiseks oma silmadest ei piisa ning koostööd tuleb teha teiste suurtükiväepataljoni eriala spetsialistidega – tulejuhtidega, tuletegevuse juhtimiskeskuse liikmetega, arvutajatega, mõõdistajatega ning ka meteoroloogidega.

Vahipataljonil on traditsiooniks saanud, et väeosa ajateenijad annavad pärast sõdurieksami sooritamist kaitseväelase truudusetõotuse muistsel lahinguväljal Jüriöö pargis. Truudusetõotuse annavad 110 noormeest, kes alustasid oma teenistust tänavu jaanuaris. 

Kaitseväelase truudusega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. 

Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist jätkavad ajateenijad teenistus eriala- ja allüksuse väljaõppega.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Võistkondlikus arvestuses pälvis esikoha pioneeripataljoni võistkond, kaitseväe ühendatud õppeasutuste maadlejad tulid teiseks ning Viru jalaväepataljoni kaitseväelased said kolmanda koha.

Kuni 59 kilogrammises kehakaalus võitis üldarvestuses reamees Cen Trossmann Järva malevast, teise koha sai leitnant Hegert Horn pioneeripataljonist.

Üldarvestuses kuni 66 kilogrammises kehakaalus võitis reamees Taaniel Piiskoppel pioneeripataljonist, teise koha sai kapten Ainar Afanasjev samuti pioneeripataljonist ja kolmandat kohta jagasid Viru jalaväepataljoni esindajad reamees Heiki-Albert Tilk ning reamees Benno Harjo. Ajateenijate arvestuses võitis reamees Taaniel Piiskoppel pioneeripataljonist, teise koha sai reamees Heiki-Albert Tilk ning kolmanda reamees Benno Harjo. Mõlemad Viru jalaväepataljonist.

Kuni 75 kiloses kehakaalus sai üldarvestuses esimese koha reamees Argo Mitt Pärnu malevast, teise koha reamees Kalev Karp Viru jalaväepataljonist ja kolmandat kohta jagasid Marek Saar Viru malevast ning reamees Andre Kuldma Kuperjanovi jalaväepataljonist. Ajateenijate arvestuses võitis reamees Kalev Karp Viru jalaväepataljonist, teise koha sai Andre Kuldma Kuperjanovi jalaväepataljonist ja kolmanda reamees Aimar Pikk Viru jalaväepataljonist.

Kuni 85 kg kehakaalus võitis üldarvestuses seersant Hardo Toots Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, teise koha sai nooremseersant Vitali Vesselovski Scoutspataljonist ning kolmandat kohta jagasid reamees Peedu Perner Scoutspataljonist ning madrus Rain Praks mereväest, kes saavutas ajateenijate arvestuses esimese koha. teise koha ajateenijate arvestuses sai reamees Taiger Sügis Kuperjanovi jalaväepataljonist ning kolmanda reamees Aleksei Šantarevitš Vahipataljonist.

Kuni 98 kiloses kehakaalus võitis mõlemas arvestuses nooremseersant Margus Soome Vahipataljonist. Üldarvestuses sai teise koha seersant Vladimir Vesselovski 1. jalaväebrigaadist ning kolmas koht läks jagamisele vanemveebel Martin Plaser Tallinna malevast ning nooremseersant Oliver Ainsalu Kuperjanovi jalaväepataljonist vahel. Viimane sai ajateenijate arvestuses teise koha. Ajateenijate arvestuses kolmanda koha sai reamees Volodymyr Kostiak Vahipataljonist.

Üldarvestuses kuni 130 kg kehakaalus võitis vanemveebel Meelis Barbo kaitseväe ühendatud õppeasutustest, teise koha saavutas kolonelleitnant Allan Parv kaitseväe ühendatud õppeasutustest ning kolmandat kohta jagasid Anti Liivak Järva malevast ning nooremseersant Mihkel Raadik Vahipataljonist.

Kaadrikaitseväelased ja ajateenijad võistlesid kuues erinevas kaalukategoorias.

Video maadlusvõistlusest:

„Lielvarde lennubaasi käikulaskmine on hea uudis, sest see tugevdab  Balti õhuturvet ning annab sellele täiendavat paindlikkust.  Lisaks annab vastavatud lennubaas uusi võimalusi meie regioonis NATO õhuvägede õppuste läbiviimiseks,“ ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk.

Renoveeritud Lielvarde lennubaasi olukorra ja võimalustega tutvumas käinud kolonelleitnant Sirk ütles, et Läti õhuväe lennubaasi on rajatud uus lennurada, uued ruleerimisteed, uued angaarid ja moodne staabihoone. Tema sõnul on lennubaasi infrastruktuuri osad elemendid veel lõpetamata, kuid lennuväli on juba võimeline õhusõidukeid vastu võtma.

Eesti lennukid olid esimesed välismaised lennukid, mis on maandunud Lielvardes pärast baasi renoveerimise esimese astme lõppu. Nädal varem maandus Lielvardes ka Eesti õhuväe kopter R-44.

Sel nädalal toimuvad Läti Adaži harjutusalal ning sealses õhuruumis iga-aastased Balti regiooni lähiõhutoetuse harjutused. Harjutusel osalevad Eesti õhuväe lennuvahendid, lendurid ning maapealse teeninduse meeskond baseerub Lielvarde lennubaasis. Eesti õhuväe tulejuhid tegutsevad Adaži harjutusalal. Õpperreaktiivlennukid sooritavad päevaseid ründelende, kopter lendab nii päeval kui öösel. Õhutulejuhtide ülesandeks on maa pealt juhtida nii lennukite kui kopterite lähiõhutoetust maaväele.

Omavahelisel kohtumisel arutasid mõlema riigi kaitsevägede juhatajad Ukraina
sündmustega seoses tekkinud julgeolekuolukorda ja NATO liitlaste ühiseid tegevusi
julgeoleku tagamisel.

"Eesti ja Poola arusaam meie regiooni julgeolekust ning hiljutiste Ukraina sündmuste
mõjust on väga sarnane. Selle valguses on mul heameel tõdeda, et Poola on tõelise
liitlasena valmis panustama Eesti, Läti ja Leedu julgeoleku tagamisse ka reaalsete
vahenditega," ütles kindramajor Terras.

Kaitseväe juhataja kohtus lisaks liitlasriigi kaitseväe juhatajale täna veel Poola
kaitse- ja välisministritega ning homme ootab ees kohtumine Poola peaministriga.
Kaitseväe juhataja jõuab tagasi Eestisse neljapäeval.

Eestit ja Poolat seovad pikaaegsed liitlassuhted. Nii on Poola üks Balti
kaitsekolledži toetajariikidest. Eesti eriüksuslased harjutavad koos Poola
eriväelastega, Poola ründelennukid on osalenud õppusel Kevadtorm ning Poola õhuväe
hävitajad on kaitsnud Balti õhuruumi. Möödunud aastal võõrustas Poola NATO
suurõppuse Steadfast Jazz taktikalist osa, mille raames harjutati Eesti kaitsmist.