Uudised

Kalevi A-jalaväekompanii ülem kapten Artur Meeritsa sõnul võimaldav õppus võimaldab esimest korda hinnata Eestis rakendatud ajateenijate soomukipõhist väljaõpet. „Õppus näitas, et jalaväe rühma- ja jaoülemad on võimelised edukalt oma üksusi juhtima sõltumata maastikutüübist ja lahinguliigist,“ lisas ta.

Eelmisel nädalal alanud õppusest „Sula“ võttis osa 250 kaitseväelast Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonist. Õppuse esimene osa korraldati Tsiatsungõlmaa harjutusalal ja alates 13. märtsist asuti ümber Nursipalu harjutusalale, kus Kalevi jalaväepataljoni A-kompanii ning staabi- ja tagalakompanii ajateenijad harjutasid hoonestatud ala ründamist ja kaitsmist.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

Riigikaitse arengukava kohaselt muutub 1. jalaväebrigaad soomusüksuseks, seetõttu on alates 2013. aastast Kalevi jalaväepataljoni ajateenijate käsutuses varem Scoutspataljoni kasutuses olnud soomukid Sisu XA180. Sel suvel alustatakse soomukiõpet ka augustist 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvas Viru jalaväepataljonis.

„Oma ülesannete täitmiseks on meie jaoks väga oluline koostöö kohalike omavalitsuste ja elanikega,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Seega võõrustasime tänavugi oma sünnipäeval külalisi, et tutvustada inimestele kaitseväe tegevusi ja hoida omavahelisi häid suhteid.“

Kaitseväelisel jalutuskäigul läbi Võru linna sai linnarahvas näha Kuperjanovi jalaväepataljon kaitseväelasi, tehnikat ja raskerelvastust. Väeosa külastas taasloomise aastapäeva puhul üle 450 külastaja, nende seas ka Võru linnapea Anti Allas.

Pataljonis said huvilised ülevaate allüksuste tegevustest ning tutvuda ajateenijate olmetingimustega, varustuse ja relvastusega. Ajateenijad näitasid oma oskusi näidislahingus, külalistel oli võimalus maitsta sõdurisuppi ning kuulata ajateenijate ansamblil „Häiregrupp!“ meeleolukat kontserti.

Täiskasvanud külastajad said kätt harjutada sportrelvast laskmisel ja lastel oli võimalus märki tabada õhkrelvast. Kõige väiksemate külaliste jaoks oli lastetuba, kus sai joonistada ja muud huvitavat teha.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenib aega ligi 700 sõdurit ja pataljon on üks suurimaid väljaõppeüksusi Eestis. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (toona kapteni auastmes).

"Tegemist on ainulaadse võimalusega kuulata militaarkontekstis töötavaid võõrkeelespetsialiste Eestist, Lätist, Leedust ja Norrast, lisaks esindajaid Eesti lennuakadeemiast ning haridus- ja teadusministeeriumist," ütles konverentsi peakorraldaja Triinu Soomere, kelle sõnul keskendub konverents võõrkeeleõppe tõhustamisele ja uudsete tehnoloogiate kasutusele õppetöös.

Kaitseväe keelekeskuse korraldataval võõrkeeleõppele pühendatud konverentsil „Keeping Up With Today's Learner" tulevad käsitlemisele teemad: kirjutamise osaoskuse arendamine, võim ja kontroll klassiruumis ning sellest väljaspool, mobiilne keeleõpe ja protsesshindamine motivatsiooni tõstmise vahendina.

Huvitatutel palume end konverentsile registreerida hiljemalt 1. aprilliks, saates e-maili Kaitseväe keelekeskuse õppekorraldusspetsialistile Maris Pütseppale aadressile . Küsimustega konverentsi kohta võib pöörduda konverentsi peakorraldaja Triinu Soomere poole .

"Tegemist on Iirimaa kõige suurema kultuurifestivaliga, kuhu teiste esinejate kõrval kogunevad puhkpilliorkestrid kogu maailmast - nii Euroopast kui Põhja-Ameerikast,"  ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan, kelle sõnul võtab orkester osa nii puhkpilliorkestrite marsist kui võistlusest.

Pühapäeva keskpäeval marsib kaitseväe orkester paraadil Limerickis, kuhu oodatakse pea 70 000 pealtvaatajat. Samal õhtul annab orkester kontserdi Dublinis püha Catherine kirikus. Esmaspäeval marsib orkester Dublinis püha Patricku päeva paraadil, kuhu on oodata üle 400 000 pealtvaataja ja kus on lubanud osaleda Iirimaa president Michael D.Higgins.

Kaitseväe orkester osaleb festivalil Dublini linnapea Oisin Quinni ja Limericki linnapea Kathleen Leddini kutsel. Orkestri osalemist toetavad Eesti saatkond Dublinis, Iirimaa kaitseministeerium ja kaitsevägi.

"Kutse Püha Patricku festivalile tõestab taaskord meie orkestri ja muusikute väga kõrget taset, kindlasti aitame oma osalusega festivalil tutvustada nii Eesti riiki, kaitseväge kui ka eesti sõjaväemuusikat," ütles kolonelleitnant Saan.

Püha Patricku päeva paraadide korraldamine sai alguse Ameerika Ühendriikides Bostonis 1737. aastal. 1903 sai püha Patricku päevast Iiirimaa ametlik riigipüha, Iirimaal korraldati esimene püha Patricku päeva paraad 1931.aastal Dublinis.  

Kaitseväe orkestri ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka meeleolumuusika. Orkestri esinemiste arv küünib aastas kahesajani. Kaitseväe orkester on varem esinenud rahvusvahelistel festivalidel USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides.

Arvutipõhisel õppusel matkisid seireoperaatorid lendavate õhusõidukite identifitseerimist ning õhupildi loomist, sihitajad pidid aga juhtima NATO hävitajad Eesti õhuruumi või selle lähedale tunginud lennuvahendite juurde. Õppuse stsenaariumi kohaselt oli tegu kriisi- ja sõjaolukorraga.

Õhuseiredivisjoni ülema major Hardi Lämmergase sõnul on õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse simuleeritud õhusituatsioonil põhinev harjutus  seireoperaatorite või relvasüsteemide sihitajate väljaõppe tsükli lõpus toimuv küpsustest, mille edukal läbimisel omistatakse neile kutseoskust tõendav kvalifikatsioonitunnistus. Tavaliselt leiab õppus aset kaks korda aastas.

“Seireoperaator peab olema võimeline eksimatult avastama õhuruumis lendava või sellele läheneva õhusõiduki ning kõiki olemasolevaid tehnilisi või protseduurilisi vahendeid kasutades selle õhusõiduki ka identifitseerima – teisisõnu tunnistama selle sõbralikuks, neutraalseks või vaenulikuks,” ütles major Lämmergas ja lisas, et kui Eesti õhuruumi sisenenud õhusõidukit siiski tuvastada ei õnnestu, käivitub õhuturbemissioon, kus relvasüsteemide sihitajad juhivad NATO õhuturbehävitajad selle õhusõidukini visuaalseks tuvastamiseks.

Seireoperaatori ülesanne on hästi tunda Eesti õhuruumi iseärasusi ning lennundust puudutavaid regulatsioone.

"Kaitsevägi on vaid osa riigikitse süsteemist,“ ütles Terras. „Täna ei saa enam rääkida eraldiseisvast julgeolekust, vaid see on tihedalt seotud majanduse, avaliku sektoriga ja inforuumiga – on osa laiapindsest riigikaitsest.“ Kaitseväe juhataja tõi õpilastele kõneldes näiteks Ukraina kriisi, millesse on kaasatud lisaks sõjalisele ka diplomaatilised, majanduslikud ja informatiivsed vahendid.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et kui riik suudab tagada inimese julgeoleku ja heaolu, on inimesed valmis panustama ka riigikaitsesse. „ Riik peab toimima ka konfliktiolukorras, see tähendab, et korrakaitse, majandus, strateegilised ettevõtted  – kõik riigi olulised funktsioonid -  suudaksid tegevust jätkata“.

Kaitseväe juhataja inspekteeris täna Viru pataljoni, Alutaguse malevat ja Narva malevkonda ning tutvus  Eesti Energia põlevkivitootmise ettevõttega Enefit. „Strateegilised energiaettevõtted on oluline osa riigi julgeolekust,“ ütles ta.  

Kindralmajor Terras tunnustas Viru pataljoni juhtkonda ning Jõhvi eesti ja vene gümnaasiumite riigikaitseõpetajat kapten Andre Lillelehte edukalt käivitunud riigikaitseõpetuse, mis lisaks riigikaitsele ühendab mõlemast kogukonnast pärit noori. Samuti tunnustas kaitseväe juhataja Narva malevkonda, kes on suutnud oma liikmeskonda kasvatada pea 250 inimese suuruseks.

Kindralmajor Terras alustas Kirde Kaitseringkonna inspekteerimist eile ringkonna staabist ja pataljonidest Tapal ning külastas Kaitseliidu Viru malevat. Kaitseväe juhataja inspekteerib regulaarselt kõiki kaitseväe väeosi ja Kaitseliidu malevaid, kohtub kaitseväelaste ja kaitseliitlastega ning arutab kümne aasta arengukavas ette nähtud muudatuste ellu viimist.

Konverentsi avab oma tervitusega kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning sellel osalevad kaitseväe ohvitserid ja tsiviilteadlased, kes räägivad teadus- ja arendustegevuse rollist kaitseväe arendamises ja Eesti teadusasutuste kogemuste võimalikust kaasamisest  sõjateaduses.

„Eesti sõjalise riigikaitse planeerimisel ning arendamisel on jõutud praeguseks hetkeks olukorda, kus ühelt poolt hakatakse selgemalt nägema vajadust kaitsealase teadus- ja arendustegevuse süsteemse toe järele ja teiselt poolt võimaldab võimepõhine sõjalise jõu arendamine lihtsamalt määratleda probleeme, kus on vaja teaduspõhiseid lahendusi otsida,“ ütles teaduspäeva korraldaja, kolonel-leitnant Sten Allik. „Kaitseväe ühendatud õppeasutused Eesti rahvusliku sõjateaduse keskusena soovib kokku viia kaitseväelased, kes sõnastaksid mida neil on vaja ja teadlased, kes ütleksid mida on võimalik teha.“

Teaduspäevale on  kutsutud osalema kaitseväelased ja kaitseministeeriumi ametnikud,  tudengid, teadlased ja õppejõud tsiviilteadus- ja õppeasutustest ning teised kaitsevaldkonnaga kokkupuutuvad ametkonnad ja inimesed. Teaduspäeva korraldamise eesmärgiks on tuua kokku Eesti sõjateaduse arendamisest huvitatud inimesed, et võimaldada neil omavahel infot vahetada ja kontakte luua.

Teaduspäeva konverentsi külalisi oodatakse KVÜÕA peahoonesse 14. märtsil alates kell 09:30, aadressil Riia 12, Tartu. Kell 10:15 alustab konverentsi avasõnavõtuga kindralmajor Riho Terras ja konverents lõppeb kell 15:10 KVÜÕA ülema, kolonel Martin Heremi kokkuvõttega.

Konverentsi saab jälgida siit: http://tinyurl.com/q37sv6n

Konverents on tasuta, avatud kõigile huvilistele. Konverentsi kannab otse üle Postimees Online. Veebi vahendusel osalejad saavad oma küsimusi esinejatele saata aadressile [email protected].

Teaduspäeva korraldab KVÜÕA rakendusuuringute keskus, millest kujuneb tulevikus üks rahvusliku sõjateaduse nurgakivi.

Kindralmajor Terras sai ülevaate riigikaitse arengukava raames ellu viidavate ümberkorralduste hetkesisust, sealhulgas kaitseväelaste ümberpaigutamistest ning kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete jaotusest.

"Arengukavas ette nähtud ümberkorraldused lähevad plaanipäraselt," ütles kaitseväe juhataja lisades, et Kirde kaitseringkond on üks neid üksuseid, mida käimasolevad riigikaitse reformid kõige enam puudutavad. "Ringkonna ja pataljonide ülemad kinnitasid, et planeeritud ühinemine toob ülesannete jaotusesse ja juhtimisse selgust, samuti oleme inimesi puudutavate otsuste tegemisel püüdnud leida lahendusi, mis sobiksid nii töötajatele kui ka aitaks kaasa reformidele," ütles Terras.

Pärastlõunal külastas kaitseväe juhataja Viru malevat, kus sai ülevaate maleva valmisolekust hakata täitma maakaitsealaseid ülesandeid. "Kaitseliitlased on maakaitsealaste ülesannete üle võtmiseks teinud tõsist tööd," ütles kaitseväe juhataja.

Kirde kaitseringkond on üks suuremaid kaitseväe üksusi - seal teenib pea 900 ajateenijat, 250 tegevväelast ning 135 töötajat. Möödunud aasta algul vastu võetud kaitseväe arengukava kohaselt liituvad Kirde kaitseringkonna suurtükiväe-, pioneeri-, õhutõrje- ning Viru pataljon sel aastal 1. jalaväebrigaadiga, samuti kolib Tapale brigaadi staap. Koos Scoutspataljoni ja Kalevi jalaväepataljoniga moodustavad nad aasta lõpuks kaitseväe peamise manööverüksuse - 1. jalaväebrigaadi. Ringkonna maakaitsealased ülesanded lähevad üle Kaitseliidule. Ümberkorraldused on planeeritud lõpule viia 2014. aasta teiseks poolaastaks.

Kaitseväe juhataja inspekteerib regulaarselt kõiki kaitseväe väeosi ja Kaitseliidu malevaid, kohtub kaitseväelaste ja kaitseliitlastega ning arutab kümne aasta arengukavas ette nähtud muudatuste ellu viimist. Homme külastab kaitseväe juhata Viru jalaväepataljoni Jõhvis, Narva malevkonda ning Alutaguse malevat.

Scoutsrännaku eesmärgiks on tutvustada 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvat Scoutspataljoni, tähistada üksuse taasloomise 13. aastapäeva ning tutvuda Pakri poolsaare vaatamisväärsustega.

Scoutsrännakust võivad osa võtta kõikide jõustruktuuride esindajad (politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsevägi, kaitseliit) ja tsiviilisikud.

Rännakul valib iga võistleja oma tempo ning liikumisformatsiooni.  Teekond läbib Pakri poolsaare ja selle ümbruse looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi. Marsruudil ei ole takistusi ning puudub vastutegevus. Rännaku pikkuseks on ligikaudu 30 km ja selle läbimiseks on aega 8 tundi.

Pärast rännakut on avatud Scoutspataljoni tehnikat, ajalugu ja varustust tutvustav näitus ning heategevuslik kalendrimüük.

Scoutsrännakule registreerimine lõpeb 27. märtsil, piirarvu 1700 täitumisel lõpetatakse registreerimine enne tähtaega.

Osalemiseks saada kiri: . E-maili märkige oma eesnimi, perekonnanimi ning organisatsioon.

Lisainfo ja täpsem juhend asub Scoutspataljoni kodulehel http://scouts.mil.ee

"Sõdurid on oma relva õppinud juba seitse nädalat ja allohvitserid 13 nädalat, ma ei liialda, kui väidan, et mehed suudavad süsteemi kokku panna ka kinnisilmi," rääkis tankitõrjekompanii ülem leitnant Vladimir Kolotõgin ja lisas, et enne reaalse lasu sooritamist pidi iga meeskond oma teadmisi ja valmisolekut tõestama.

Lahinglaskmiste eel harjutasid mehed relvasüsteemi käsitsemist alustades Milani ohutustehnikast ja lõpetades laskmise harjutamisega simulaatoril. "Ükski treening ei suuda praktikat asendada - selleks, et ka kriisiolukorras jääks närv rahulikuks ning käsi kindlaks, on meeskondadel vaja kogeda reaalse raketi teele saatmist," lisas ta.

Tänavuste laskmiste stsenaarium nägi lisaks laskmisele ette ka jalaväe rünnaku tõrjumist. "Kindlasti tegi taktikalise elemendi lisamine ajateenijate jaoks ülesannet raskemaks, aga kahtlemata ka põnevamaks. Olen meeste sooritusega väga rahul," kiitis oma alluvaid kompaniiülem.

Lahinglaskmistega lõppes ajateenijate jaoks jao- ja meeskonnakursus, järgmisena ootab sõdureid ees allüksuse kursus, kus ajateenijad alustavad taktika õppimist ning harjutavad koostööd jalaväelastega.

Keskmaa tankitõrjeraketikompleks Milan 2 on välja töötatud Prantsusmaa ja Saksamaa koostööna. Eesti kaitseväe relvastuses ja väljaõppes on süsteem 2004. aastast. Milan 2 kuulub ligi neljakümne riigi relvastusse. Milani laskekaugus on kuni 2 km ja soomustläbitavus üle 800 mm. Relv kaalub 17,8 kg, kompleksi juhitav 115 mm rakett kaalub 11,8 kg. Relva meeskonda kuulub kolm liiget: ülem, sihtur ja laadur.