Uudised

Teise jalaväebrigaadi staap harjutas Lõunatormil koostööd teiste staapide ja allüksustega operatsioonide planeerimisel ja juhtimisel. „Nii laiapindset õppust me varem matkekeskuses korraldanud ei ole – lisaks loodava 2. jalaväebrigaadi allüksustele osalesid õppusel sõjakooli magistriõppe kuulajad, õhuväe element ja reservohvitserid,“ ütles Lõuna kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid.

Riigikaitse arengukava kohaselt moodustatakse 2. jalaväebrigaad Lõuna kaitseringkonna baasil selle aasta teises pooles, koos 1. Jalaväebrigaadiga saab temast teine kaitseväe peamine manööverüksus.

Murulaiu sõnul harjutab praegune Lõuna kaitseringkond alates möödunud sügisest õppustel 2. jalaväebrigaadi ülesannete täitmist. Lõppenud õppus oli järjekorras kolmas, kus brigaadi staabina osaleti.

Õppusega Lõunatorm testiti loodava 2. jalaväebrigaadi tegevust lahingruumis ning koostöö toimimist allüksustega. Simulatsiooni käigus harjutasid kaitseväelased erinevaid manöövreid, tagalatoetust, meditsiinilist evakuatsiooni, õhutõrjet. Harjutus põhines maaväeõppuse Tsüklon stsenaariumil.

Lõunatormil osales üle 300 tegevväelase maa- ja õhuväest ning Kaitseliidust, samuti reservväelased, matkekeskuse operaatoritena tegutsesid ajateenijad.

Õppust külastasid kohalike omavalitsuste esindajad ja kriisikomisjoni esindajad, samuti Läti Zemessardze ning Gruusia sõjakooli delegatsioonid.

Mali lõunaosas Koulikoro väljaõppekeskuses teenivate eestlaste ülesanne on Mali relvajõudude väljaõpe ja nõustamine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega.

Meeskonna ülema kapten Marek Leineri sõnul on üksuse ülesanne õpetada Mali armee ühele rühmale maa-alahõivamist ja selle kontrollimist, seal hulgas informatsiooni kogumist, vaatluspostide ja kontrollpunktide püstitamist ja neis tegutsemist, lisaks peamisi lahinguliike - rünnakut ja kaitset rühma ja kompanii koosseisus.

Kapten Leineri kinnitusel on väljaõppemeeskond professionaalne, staažikas, ja hästi motiveeritud. "Suurimaks väljakutseks on kliima - nii palavaim kuu aprill kui suvine vihmaperiood," ütles ta. Samuti on Leineri sõnul väljakutseks tõlkide kasutamine ja tõlkimisega arvestamine, mida Soomes väljaõppes ka harjutati. "Prantsuse keele baasteadmistest on palju abi, kuigi väljaõpe ise toimub inglise keeles tõlgi kaudu."

Esimestel nädalatel on kuueliikmelisel meeskonnal Malis kohanemisaeg, mille käigus läbivad nad operatsiooni juhtiva Prantsuse armee väljaõppe uutele treeningmeeskondadele. Seejärel alustab meeskond Mali armee jalaväerühma välja õpetamisega. Eesti instruktorite meeskond teenib Põhjala-Balti väljaõppeüksuse koosseisus koos Soome ja Rootsi meeskondade ning Läti ja Leedu kaitseväelastega.

Väljaõppemeeskond ise valmistus operatsiooniks ligi pool aastat. Eestis läbisid nad prantsuse keele baaskursuse kaitseväe ühendatud õppeasutustes, rahvusvaheliste operatsioonide eelse kursuse ja operatsioonipiirkonna spetsiifilise kursuse. Soomes Pori brigaadis sai meeskond viimase lihvi, kus õpetati neile õpetamise metoodikaid ja Mali armee kasutuses olevat relvastust, samuti tehti viimane värskendus kohapealsetest oludest ja ülesannetest.

Euroopa Liidu väljaõppemissiooni eesmärk on toetada Mali relvajõudude ülesehitamist ning aidata Mali valitsusel taastada kontroll riigi territooriumi üle. Selleks õpetatakse välja neli Mali relvajõudude pataljoni. Samuti toetatakse Mali relvajõude väljaõppe ja nõustamisega küsimustes, mis puudutavad juhtimist, sõjalisi võimeid, tagalatoetust ja personali haldamist.

Harjutuse juhi ja korraldaja Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa sõnul saavad esimest korda oma oskusi proovida mehhaniseeritud jalaväerühma juhtimise väljaõppe saanud ajateenijatest aspirandid. “Kuna nii meie pataljon kui kaitsevägi tervikuna pole varasemalt ajateenijaid soomukitega sõdima õpetanud, on eelmise aasta suvel saabunud kalevlased pilootprogrammi raames väljaõppe saanud täiesti uue õppekava kohaselt,” ütles kolonelleitnant Alesmaa.

Alesmaa sõnade kohaselt on Kalevi pataljoni õppekompanii jaoülemad näidanud end heast küljest, seega võib ka rühmaülematele panna suuri lootusi. “Õnneks oleme saanud oma väljaõpet piisava põhjalikkusega läbi viia, eeldused ka kompanii tasandil tegutsemiseks on minu hinnangul head,” ütles Alesmaa, kelle sõnul on pataljoni järgmiseks eesmärgiks ajateenijate kokkuharjutamine ja hindamine juba tervikliku kompaniina.

Õppuse esimene osa leiab aset Tsiatsungõlmaa harjutusalal, kus Kalevi jalaväepataljon viib koos Kuperjanovi jalaväepataljoniga läbi ühise koostööõppuse, mille käigus harjutatakse nii kiirrünnakut kui kaitsetegevust.

Alates 13. märtsist paiknevad kalevlased ümber Nursipalu harjutusalale, kus viiakse läbi üksikvõitlejale, jaole ja rühmale mõeldud hoonestatud alal tegutsemise õpe. Sula lõpuni 21. märtsil harjutavad Kalevi jalaväepataljoni A-kompanii ning staabi- ja tagalakompanii ajateenijad Nursipalu linnalahingu alal nii hoonestatud ala ründamist kui kaitsmist, samuti viiakse kolmel päeval läbi laskeõpe.

Kalevi jalaväepataljoni kolonnid asuvad Võrumaa sunnas Paldiskist ja Tapalt teele kell 10.00 esmaspäeva hommikul. Paldiskist liigub Võrumaa suunal marsruudil Paldiski-Jüri-Paide-Tartu-Võru 35, Tapalt marsruudil Tapa-Paide-Põltsamaa-Tartu-Võru 25 sõidukit.

Alates 2013. aastast on 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi jalaväepataljoni käsutuses soomukid Sisu XA180, pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

"Inimesed, kelle tervis on Eesti eest võideldes kannatada saanud, väärivad kaaskodanike toetust ja lugupidamist, kuid vajavad teistest enam kindlust, et riik tagab neile töökoha ja vajaliku ravi," ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juhataja kinnitas, et kõigile vigastatutele on kaitseväes olemas töökoht, mille valikul arvestatakse maksimaalselt inimese enda soovidega.

Möödunud aastal vastu võetud veteranipoliitika toetab Eesti eest sõjalistel operatsioonidel osalenud veteranide õpinguid ja ümberõpet, võimaldab võtta Kredexi käendusega laenu ning kindlustab vigastatud kaitseväelastele vajaliku ravi ja taastusravi. Samuti näeb poliitika ette veteranide ühenduste toetamist. Veteranide ühiskondliku tunnustuse suurendamiseks korradavad kaitsevägi ja Kaitseministeerium 23. aprillil veteranipäeva. Veteranipoliitika plaanitakse rakendada aastatel 2013-2017.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2500 inimest.

Vigastatud kaitseväelaste ja nende lähedaste sotsiaalset ja psühholoogilist toetust ning rehabilitatsiooni korraldab kaitseväe tugikeskus.

Orkestrit juhatab dirigent Margus Kasemaa, esinevad solistid Peep Lõhmus, Jaanus Kaldoja ja Kevin Müürsepp. Kontsert on külastajatele tasuta.

„Soovime peredele pakkuda koos pühapäevase jalutuskäiguga Riia mäele võimaluse saada muusikaline elamus. Lisaks kingivad Kõrgema sõjakooli kadetid kontserti kuulama tulnud naistele lilleõie,“ ütles KVÜÕA teabeohvitser, kapten Kristjan Kostabi.

MTÜ Puhkpilliorkester Tartu ühendab puhkpilli- , löökpilli-, rivitrummide ja orkestrimängu huvilisi Tartust ja Tartumaalt. Tegevuses osaleb ka noori teistest paikadest, kes on tulnud õppima, töötama või elama Tartusse.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.

Mõlema riigi kaitseväe juhatajad  olid ühel meelel, et NATO operatsioonide raames viimasel kümnel aastal saavutatud hea koostöö on aluseks, mis annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonna muutustele.

Kindral Houghtoni sõnul on Ühendkuningriigi jaoks väga oluline saada informatsiooni, kuidas hindab hea liitlasriik Eesti Ukrainas ning piirkonnas toimuvat. Ta tundis huvi Eesti üldsuse reaktsiooni ning hinnangute kohta seoses Vene Föderatsiooni agressiooniga Ukraina vastu.

Kindralmajor Terras kinnitas, et on väga tähtis NATO ühtsust tugevdada ka edaspidi ning sellest lähtuvalt oleks loomulik organisatsiooni otsekohene käitumine.

Eesti kaitseväe juhataja kordas ka sel nädalal oma ameerika kolleegile kindral Dempseyle väljendatud seisukohta, et Euroopa tegevus Ukraina suunal peab olema selge ning konkreetne. „Eestile on väga oluline NATO ühtsus ning sellest lähtuv otsusekindel käitumine,“ ütles Terras.

Eeldatavalt viivad ameerika hävitajad lähiajal läbi harjutusi ka Eesti õhuruumis.

Sel nädalal konsulteeris ja analüüsis kaitseminister Urmas Reinsalu Ameerika Ühendriikidega Ukraina sündmuste tõttu muutunud Euroopa julgeolekuolukorda ning küsis liitlastelt õhuturbe tugevdamist meie õhuruumis. Täna saatiski Ameerika Ühendriikide õhuvägi lisalennukid Läänemere piirkonda, et tõsta NATO õhuturbe võimekust.

USA võttis jaanuaris Belgialt üle Balti riikide õhuruumi turvamise. Tavaliselt koosneb õhuturbesalk neljast hävitajast. Nüüd turvab Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kümme hävitajat ja tankurlennukid. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Hävitajad on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.

Hävitajat F-15 peetakse tänapäeva kõige edukamaks hävitajaks. Lennuki lennukaugus ilma õhus tankimata 5600 kilomeetrit, maksimaalne kiirus ületab helikiiruse rohkem kui kahekordselt.

Tankurlennuk KC-135 Stratotanker on arendatud lennukist Boeing 367-80.  Teadaolevalt on neid toodetud üle 800. Tänu seda tüüpi lennukite suurele hulgale on USA õhujõud väga võimekad globaalses mastaabis, see tähendab, et õhus tankimise võimalusele suudavad need lahingulennukid väga kaugele lennata.

Seminari peaesineja on Kanada ajakirjanik ja kirjanik Jay Bahadur, kes peab loengu piraatluse põhjustest. Bahadur on avaldanud Somaalia piraatidest artikleid paljudes rahvusvahelistes väljaannetes, tema sulest ilmus 2011. aastal raamat “Somaalia piraadid: nende varjatud maailmas” (The Pirates of Somalia: Inside Their Hidden World), milles käsitleb muu hulgas isiklikke kogemusi elust piraatide seas.

Europoli meedia- ja avalike suhete juht Soren Kragh Pedersen peab loengu teemal “Julgeolekul ei ole piire.” Lisaks eelmainituile saab seminaril kuulata ettekandeid Artkita kasutamise strateegilistest mõjudest, piraatlusest kui ärist, merelisest julgeolekust Hiina vaatenurgast ning teistel merendus- ja julgeolekuteemadel.

Läänemereriikide mereväed korraldavad seminari mereseire koostööprojekti SUCBAS (Sea Surveillance Cooperation Baltic Sea) raames, mille eesmärgiks on infovahetus veeteede julgeoleku ja keskkonnakaitse paremaks korraldamiseks nii Läänemerel kui kogu maailmas.

Projekt sai alguse selle aastatuhande alguses Soome ja Rootsi vahelisest koostööst, millega 2009. aastal liitusid ka teised Läänemereäärsete riikide mereväed. Tänaseks kuuluvad SUCBAS-i organisatsiooni Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Organisatsiooni juhivad osalejariikide mereväed aastase rotatsiooni korras. Sel aastal on juhtriigiks Eesti.

Kindral Martin Dempsey sõnul on USA peamine sõnum liitlastele NATO ühtsuse demonstreerimine. "Täna on reaalne vajadus demonstreerida NATO  ühtsust, sest kõigi liitlaste julgeolek on USA-le esmane prioriteet," ütles kindral Dempsey.

Kaitseväe juhataja rõhutas, et ka Euroopa peab antud olukorras tegutsema konkreetselt ja saatma Venemaale sõnumi, et sellist käitumist Ukrainas ei tolereerita. "Vajadusel tuleb seda sõnumit tugevdada poliitiliste ja majanduslike meetmetega," sõnas Terras.

Kindral Martin Dempsey on USA staabiülemate komitee esimees alates 2011. aastast. Eesti kaitseväelased on teeninud tema juhitud üksustes Iraagis aastatel 2003-2004, mil Eesti jalaväerühmad Estpla-7 ja Estpla-8 teenisid USA armee 1. Soomusdiviisi alluvuses ning aastal 2007 NATO treeningmissiooni koosseisus.

NATO kompetentsikeskus valis seminari "Sõjaline juhtimine infoajastul" korraldamiseks Eesti, kuna see võimaldab koostööd ja mõttevahetust Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega ning Eestil on arvestatavad kogemused kübervallas.

Eesti-poolsetest esinejatest peab loengu infoajastu väljakutsetest doktor Eneken Tikk-Ringas, küberohtudest annab ülevaate doktor Rain Ottis - mõlemad on endised küberkaitsekeskuse töötajad. Kübermaailmas rakendatavat rahvusvahelist õigust käsitlevast "Tallinna käsiraamatust" (The Tallinn Manual) annab ülevaate keskuse teadur Liis Vihul. Kaitseliidu küberkaitseüksusest teeb ettekande selle pealik Andrus Padar.

Eesti liitus Hollandis asuva sõjalise juhtimise kompetentsikeskusega eelmisel aastal. Seminari korraldust toetab Eestis asuv NATO küberkaitsekeskus ja kaitsevägi.