Uudised

Lõuna kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Vahur Murulaidi sõnul on õppus tulevase 2. jalaväebrigaadi ja tema allüksuste staapide jaoks oluline, sest aitab brigaadil valmistuda õppuseks Kevadtorm 2014.

„Harjutame lahingtegevuse juhtimist ja planeerimist samas lahinguruumis, kus toimub kevadine õppus,“ lisas kolonelleitnant Murulaid.

Harjutus viiakse läbi KVÜÕA matkekeskuses, kus arvutisüsteemides simuleeritakse reaalne lahingolukord. Tänasest reedeni läbi viidaval õppusel osalevad tegevväelased, ajateenijad, kaitseliitlased ning reservväelased. Kokku võtab õppusest osa ligi 300 kaitseväelast.

Õppusel hinnatakse uue riigikaitse arengukava kohaselt loodava 2. jalaväebrigaadi üksuste staapide valmisolekut lahingutegevuseks.

Kahe päeva jooksul laseb 80 sõdurit õhutõrjekahurist ZU 23-2 pea 500 meetri kaugusel asuvaid maasihtmärke.

Kahuripatarei ülema kapten Kaimo Jürnase sõnul alustasid ajateenijad oma põhirelvaga tutvumist viis nädalat tagasi. "Tänaseks on sõdurid simulaatori ja kuiva trenni abil saanud kahuritega "sina peale", lahinglaskmised annavad neile kindlustunde," selgitas Jürnas.

Lahinglaskmised tähistavad õhutõrjekahuri erialakursuse lõppu. Sellele järgneb allüksuse kursus, kus ajateenijad alustavad taktika õppimist ning harjutavad koostööd õhutõrje tulejuhtimis- ja tagalapatarei üksustega.

ZU 23-2 hüüdnimega Sergei on 23-mm kaliibriga kaheraualine õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonna ülem, sihtur, suunaja, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kg kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid.

Lisaks õhutõrjekahuritele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.

Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje
täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Kahe nädala pikkusel kursusel harjutab üks ajateenijatest ning teine tegevväelastest koosnev rühm haavatute evakueerimist, kaudtule tellimist ning teisi jao-ja rühmataktika elemente, et luua eeldused järjepideva mehhaniseeritud jalaväeüksuste väljaõppeprogrammi arendamiseks.

“Kursuse eesmärgiks on omandada taktikalisi oskusi liitlastelt, kel on suured kogemused soomusmanööverüksuste kasutamisel,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus, kelle sõnul valmistuvad Kalevi ja Scoutspataljon riigikaitse arengukava kohaselt täitma soomusmanööverüksuse ülesandeid. “Alates eelmisest aastast antakse Kalevi jalaväepataljonis soomukiõpet ka ajateenijatele, järgmisel aastal algab samasugune väljaõpe ka Viru jalaväepataljonis,” lisas Kalmus.

Ühendriikide maaväe instruktori nooremveebel Michael Field´i sõnade kohaselt puutub ta eestlaste ja Sisu soomukitega kokku esmakordselt. Põhiliselt on Field tuttav Ameerika Ühendriikides valmistatud jalaväe lahingumasina Bradley, mis erinevalt ratastega Sisu-st liigub edasi roomikutega. „Sisu soomuk on vaikne, mugav ning sobib hästi jalaväe transportimiseks lahingus,“ ütles Field, kelle arvates on kaalult raskema Bradley eeliseks seevastu suurem tulejõud. „Kuigi esimene õppepäev oli väga raske, näitasid mehed end heast küljest ja jätsid väga professionaalse mulje,“ lisas Field.

Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa peab 25. veebruaril alanud kursust käesoleva väljaõppetsükli üheks olulisemaks osaks. “Kalevi ajateenijatest allohvitserid saavad parima võimaliku väljaõppe – lisaks meie endi missioonikogemusega instruktoritele aitab ameeriklaste poolt jagatav oskusteave lihvida taktikalisi oskusi ning tõsta nii jao- kui rühmaülemate professionaalsuse taset,” sõnas Alesmaa. Kalevi jalaväepataljoni ülema sõnul on üks Kalevi jalaväepataljoni prioriteetidest just tugeva allohvitserkonna kasvatamine. “Täna koolitatavad allohvitserid on nii meie pataljoni kui kaitseväe alustala,” lisas Alesmaa.

Selle nädala lõpuni harjutasid kaitseväelased Paldiskis, järgmisest nädalast jätkub  tegevus Sirgala harjutusalal. Kursus lõpeb 7. märtsil. Vastutegevust teeb kahele Sisu XA180 ja XA188 soomukitel liikuvale allüksusele Scoutspataljoni jalaväerühm.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Riigikaitse arengukava kohaselt saavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid oma käsutusse soomukid Sisu XA180 ja XA188, Scoutspataljoni tegevväelased jätkavad teenistust hangitavatel jalaväe lahingumasinatele.

Kaitseminister Reinsalu sõnul on Balti Kaitsekolledžil oluline roll Eesti-suguse väikeriigi iseseisvuse ja kaitsevõime kindlustamisel. „Kolledži igapäevatööks on koolitada meie ohvitsere ja tsiviilametnikke, tänu kellele on meie riigikaitsesüsteem tõsiseltvõetav ja tulevikku vaatav,“ ütles kaitseminister oma kõnes.

„Balti Kaitsekolledž on ka üheks parimaks näiteks niinimetatud targa kaitse
lähenemisest ja seda enam kui 10 aastat enne, kui seda lähenemist NATO-s juurutama hakati. Kolledž on ka üheks Eesti, Läti ja Leedu koostöö parimaks näiteks ning võiks isegi öelda, et tegemist on Balti riikide koostöö kroonijuveeliga,“ ütles Reinsalu.

Samuti toimus Tartus täna kolledži 15. aastapäeva puhul konverents, mille
põhiteemaks oli sõjaväelise kõrghariduse väljakutsed ning sõjaväeliste ülikoolide ühildamine akadeemilise tsiviilharidusega.

Balti kaitsekolledž on Euroopa mandriosas ainus inglise keeles staabiohvitseri haridust andev õppeasutus, mis on orienteerunud väikeriikide julgeolekuküsimustele. Kolledži asutasid 1999. aastal Eesti, Läti, Leedu koos toetajariikide Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Norra, Poola, Rootsi, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega.

Tänaseks on kolledž kasvanud regionaalse tähtsusega rahvusvaheliseks haridus- ja teadusasutuseks, mis valmistab vanemohvitsere ette teenistuseks ühendstaapides ja kõrgema juhtkonna tasemel, samuti korraldab kolledž kursusi kõrgematele tsiviilametnikele. Kolledž keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Kolledži on lõpetanud ligi 1000 vanemohvitseri ja tsiviilametnikku 39 riigist.

Seminari peaesineja on Kanada ajakirjanik ja kirjanik Jay Bahadur, kes peab loengu piraatluse põhjustest. Bahadur on avaldanud Somaalia piraatidest artikleid paljudes rahvusvahelistes väljaannetes, tema sulest ilmus 2011. aastal raamat “Somaalia piraadid: nende varjatud maailmas” (The Pirates of Somalia: Inside Their Hidden World), milles käsitleb muu hulgas isiklikke kogemusi elust piraatide seas.

Europoli meedia- ja avalike suhete juht Soren Kragh Pedersen peab loengu teemal “Julgeolekul ei ole piire.” Lisaks eelmainituile saab seminaril kuulata ettekandeid Arktika kasutamise strateegilistest mõjudest, piraatlusest kui ärist, merelisest julgeolekust Hiina vaatenurgast ning teistel merendus- ja julgeolekuteemadel.

Läänemereriikide mereväed korraldavad seminari mereseire koostööprojekti SUCBAS (Sea Surveillance Cooperation Baltic Sea) raames, mille eesmärgiks on infovahetus veeteede julgeoleku ja keskkonnakaitse paremaks korraldamiseks nii Läänemerel kui kogu maailmas.

Projekt sai alguse selle aastatuhande alguses Soome ja Rootsi vahelisest koostööst, millega 2009. aastal liitusid ka teised Läänemereäärsete riikide mereväed. Tänaseks kuuluvad SUCBAS-i organisatsiooni Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Organisatsiooni juhivad osalejariikide mereväed aastase rotatsiooni korras. Sel aastal on juhtriigiks Eesti.

Konverentsi  põhiteema on sõjaväelise kõrghariduse väljakutsed ning sõjaväeliste ülikoolide ühildamine akadeemilise tsiviilharidusega. Ettekannetega esinevad ja arutelus osalevad Taani, Soome, Poola, Ungari, Läti ja Leedu riigikaitseülikoolide ja kaitseuuringute keskuste esindajad ning Balti kaitsekolledži ohvitserid.

Balti kaitsekolledž on Euroopa mandriosas ainus inglise keeles staabiohvitseri haridust andev õppeasutus, mis on orienteerunud väikeriikide julgeolekuküsimustele. Kolledži asutasid 1999. aastal Eesti, Läti, Leedu koos toetajariikide Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Norra, Poola, Rootsi, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega. 

Tänaseks on kolledž kasvanud regionaalse tähtsusega rahvusvaheliseks haridus- ja teadusasutuseks, mis  valmistab vanemohvitsere ette teenistuseks ühendstaapides ja kõrgema juhtkonna tasemel, samuti korraldab kolledž kursusi kõrgematele tsiviilametnikele. Kolledž keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Kolledži on lõpetanud ligi 1000 vanemohvitseri ja kõrgemat ametnikku  39 riigist.

Rahvusvaheline hindamiskomisjon tunnustas kaitseväe ühendatud õppeasutuste sisest kommunikatsiooni ja koostööd, lõpetajate kõrget taset ja hinnatust tööjõuturul, koostööd huvigruppidega õppekava arendusel ning aktiivset kõrgkoolist väljapoole suunatud tegevust koolituste pakkumisel.

„Positiivne akrediteerimise tulemus näitab seni tehtu head kvaliteeti ning määratud kõrvaltingimused teadusvaldkonna arenguks ühtivad suuresti meie poolt aasta tagasi valitud arengusuundadega,“ ütles õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Hindamiskomisjonid hindasid kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise raames Eesti lennuakadeemia ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste juhtimist, õppetöö korraldust, teadustegevust ja ühiskonna teenimist laiemalt.

Mõlema kõrgkooli puhul tõid komisjonid välja arendamist vajavate valdkondadena tihedama rahvusvahelise koostöö vajaduse, seal hulgas vajab suurendamist õppejõudude ja üliõpilaste rahvusvaheline mobiilsus ning võõrkeeleoskus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka rakendusuuringute planeerimisele, rahastamisele ning õppejõudude motiveerimisele.

Komisjonidesse kuulusid kõrghariduskonsultandid ja -juhid ning erialaspetsialistid Suurbritanniast, Saksamaalt, Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist. Hindamiskomisjoni eesmärk oli anda hinnang kõrgkoolide tugevustele ning teha soovitusi nende valdkondade edasiseks arendamiseks.

Kõik Eesti kõrgkoolid peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima kord seitsme aasta jooksul. 2016. aasta lõpuks läbivad akrediteerimise kõik Eesti kõrgkoolid. Välishindamise eesmärk on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut Eesti kõrgkoolides.

Alates 3. jaanuarist Balti riikide õhuruumi turvavad Ameerika Ühendriikide hävitajad F-15C said ülesande viia läbi tuvastuslend vahetult enne kaitseväe paraadi.

Hävitajad said ülesande tuvastada rahvusvaheliste vete kohal lennanud õhusõiduk. Hävitajad tuvastasid, et tegemist oli Venemaa Föderatsioonile kuulunud luurelennukiga. Pärast lennuki tuvastamist suundusid hävitajad Pärnu kohale ning sooritasid ülelennu paraadist.

Hävitajate tuvastuslennule saatmine otsustatakse NATO õhukaitse käsuliinis. Sel aastal on hävitajad sooritanud viis tuvastuslendu.

Ameerika Ühendriigid turvavad Balti õhuruumi nelja hävitajaga F-15C Eagle alates 3. jaanuarist. NATO liikmesriikide õhujõud valvavad Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 2004. aasta märtsist.

Lugupeetav vabariigi president!

Austatav riigikogu esimees!

Härra peaminister!

Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Head kaasmaalased!

Üheksakümmend kuus aastat tagasi otsis Eesti oma võimalust. Sõna otseses mõttes oli meie rahvas kahe tule vahel. Enamlaste taganemise ning sakslaste pealetungi keerises püüti leida see õige aeg ja koht, et teha teoks üks unistus. See oli unistus vabast Eesti riigist.

Esimese maailmasõja kammitsate vahele surutud Eestis oli üks paik, kus kohalike inimeste kartmatus ning soodsamad asjaolud toetasid selle unistuse elluviimist. See koht oli Pärnu linn.

23. veebruaril Endla teatri rõdult etteloetud „Manifest Eestimaa rahvastele” vallandas pärnakate hulgas tõelise vaimustusetormi.

Vabariigi väljakuulutamiseks olid toimekad Pärnu koolitüdrukud saanud valmis sinimustvalged lindid, mida rahvale jagati ning uhkusega rinnas kanti. Uhkusega kanname neid värve ka praegu.

Nii nagu täna on Eesti vabariigi auks üles rivistatud kaitseväe, Kaitseliidu, sisekaitseakadeemia ning meie liitlaste üksused, peeti üheksakümmend kuus aastat tagasi 24. veebruaril siin Eesti vabariigi esimene sõjaväeparaad. Pärnu on meie riikliku iseseisvuse häll.

Nagu me kõik teame, tuli iseseisvuse kaitseks peagi, relv käes, sõtta astuda. Vabadussõja rinnetel karastus Eesti iseolemise jõud. Sealt sai tuld vaimsus, mis kandis meie rahva vabaduse leeki nii headel kui ka halbadel aegadel. Selles sõjas sündis, kasvas ja võitis koos eesti rahvaga Eesti kaitsevägi.

Alates Vabadussõja esimestest lahingutest on Eesti kaitsevägi olnud rahvavägi. Tõeline löögijõud ja võitlusind saavutati Vabadussõjas alles siis, kui kogu rahvas ühise eesmärgi järgi joondus. Koolipoisid ja üliõpilased olid need, kes oma noorusliku uljuse ning vaimustusega sütitasid sõdima ka teisi. Paljude ohvriks toodud elamata elude ja kannatuste pinnale rajati riik, mida me peame oma koduks.

Sama vaimsust, mida Vabadussõjas kandsid tudengid ning õpilased, on tarvis ka praegu. Hariduse ja tarkuse poole püüdlevate noorte osalemine riigielus on selge märk sellest, et Eesti on ka tulevikus kindlalt hoitud ja kaitstud.

Meie peredes ja kodudes, külades ja linnades, meie keskel on inimesed, kes hoiavad värskena sidet rahva ja riigikaitse vahel. Seda tehakse ajateenistuses ja reservis, Kaitseliidus ja elukutselistes üksustes, missioonipiirkondades ja staapides.

Ajateenistusele tuginev reservvägi on meie sõjalise riigikaitse peamine sammas. Sellele sambale tugineb meie iseseisev kaitsevõime, mis koos liitlaste panusega moodustab raudse terviku.

Reservväe tugevuse ning võitlusvõime vundament valatakse ajateenistuses. Sestap on oluline, et see aeg, mis väljaõppele on mõeldud, oleks võimalikult targalt sisustatud.

Eesti kaitseväe ja riigi ülesanne on luua parimad võimalused ning tingimused selleks, et lisaks kõrgel tasemel sõjalisele väljaõppele saaksid noored ellu kaasa isamaa-armastuse, õiged väärtushinnangud ning püsiva relvavendluse.

Reservarmee vankumatult seisev müür laotakse õppekogunemistel, kus teadmisi ja oskusi värskendatakse ja proovile pannakse. Samm-sammult oleme liikunud selles suunas, et reservõppused kaasaksid üha rohkem jõudu. Nii saame parema ja täpsema pildi oma riigi kaitsevõimest.

Meie reservväe tugevus sõltub ka meie rahvast – seega toetagem lähedasi, sõpru ja kaastöötajaid, kes lisaks oma igapäevatööle ja pereelule annavad oma panuse meie kõigi julgeolekusse.

On siiras heameel sellest, et üha enam tööandjaid on näidanud üles mõistmist ning tuge. Nemad mõistavad, et ühest korralikust reservväelasest paremat töötajat ja kolleegi on raske leida.

Eesti riigikaitse ülesehituse siduv element on vaba tahe. Esmapilgul on kõrvalseisjal keeruline aru saada, miks ja kuidas meie inimesed omast vabast tahtest riigikaitsesse panustavad. Eestile on Kaitseliit aga loomulik osa oma kodu ja riigi kaitsmisest.

Kaitseliidu suurim väärtus on oma riigi kaitseks välja õppinud ja kokku harjutanud inimesed, kes teavad ja tunnevad oma kodukoha metsi, soid ja heinamaid, aga ka tänavaid ja tagahoove. See paneb aluse tugevale maakaitsele, mis on Kaitseliidu peamine sõjaline ülesanne.

Eesti sõjaline riigikaitse tugineb kahele võrdselt olulisele alustalale – iseseisvale kaitsevõimele ning liitlassuhetel põhinevale kollektiivsele kaitsele.

Kuu aja pärast tähistame kümne aasta möödumist sellest päevast, mil Eesti võeti NATO täieõiguslikuks liikmeks. NATO on selle kümne aasta jooksul teinud läbi olulised muutused.

Esiteks on nüüdseks selgelt aru saadud, et külma sõja lõppemisega pole need ohud kuhugi kadunud, mille tõrjumiseks NATO loodi, ehk teisisõnu – alliansi põhiline ülesanne on ka tulevikus kollektiivne enesekaitse.

Teiseks on enam kui kümme aastat kestnud sõda Afganistanis lihvinud liitlaste relvajõudude koostöö sellisele tasemele, millest varem ei osatud unistadagi. See on väärtus, mida tuleb hoida. Selleks tuleb liitlastel regulaarselt mahukaid õppusi läbi viia, eriti aga neid, mis harjutavad kollektiivse kaitse rakendamist.

Näiteks viimasel NATO suurõppusel läinud sügisel harjutati Eesti kaitsmist NATO lepingu viienda artikli alusel. Kordan veelkord – see on vajalik! Meie idapiiri taga eelmisel aastal toimunud mastaapsed manöövrid kinnitavad seda tõdemust.

Meie sõjaline kohalolek Afganistanis hakkab praegusel kujul ümber saama. NATO koos paljude partneritega on teinud ära suure töö. Aeg on küps selleks, et afgaanid võtaksid vastutuse korra tagamise eest eneste õlule.

Ma tänan Eesti kaitseväelasi, allohvitsere ja ohvitsere, kelle teenistus Afganistanis on olnud silmapaistev. Mul on au ja hea meel juhtida kaitseväge, kus teenivad Eesti ja maailma parimad sõdurid!

On selge, et kriisid ja mured ei ole maailmast kadunud. Esiteks, Kesk-Aafrika vabariik – Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti otsustanud anda oma panuse selleks, et olukord seal rahuneks ning Aafrika Liidu rahuvalvajatel tekiks võimalus seal korda hoida. Eesti riigi otsus minna appi kodust kaugel näitab veelkord veenvalt, et oleme liitlased, kellega saab keerulistel aegadel arvestada.

Teiseks, ma ei tea, mis ootab ees kodusõjas vaevlevat Süüriat ning kas ja kuidas maailm seal toimuvale lõpuks reageerib. Ka Eesti piiridest mitte kaugel, Ukrainas, on olukord jätkuvalt murettekitav ning selge on, et sealsete sündmuste võimalik tumedam käik ei jäta mõjutamata tervet Euroopat.

Eesti on oma riigikaitset üles ehitades ning NATO ja Euroopa Liidu sõpradega koostööd tehes lähtunud ikka talupojatarkusest ning arusaamast, et oma kodu ja pere turvalise käekäigu eest tuleb hoolt kanda. See tähendab ka oma riigi kaitsesse tarka ja oskuslikku panustamist.

Nutikad lahendused ja uudne mõtlemine on Eesti riigaikaitse jaoks sama olulised kui meie traditsioonid ja väärtused. Üha tähtsamaks muutub selge suunataju ja terav nägemine kõbermaailmas, sest see maailm on väga selgelt põimunud meie tegelikkusega. See on osa meie igapäevaelust.

Koos oma liitlaste ning sõpradega oleme osa kindlusest, mille kaitsmine on meie kõigi ühine ülesanne, see kindlus on NATO. Selle kinnituseks on täna siin kaitseväe paraadil meiega sõbrad ja relvavennad Ühendkuningriigist, Ameerika ühendriikidest, Taanist, kellega koos Eesti sõdurid teenisid Helmandi provintsis Lõuna-Afganistanis. Samuti on täna siin head naabrid ja sõbrad Lätist ja Leedust. Me täname teid!

Eesti riigi julgeoleku ning hea käekäigu eest seismisel on esirinnas olnud meie veteranid, keda esmakordselt peeti üldrahvalikult meeles eelmise aasta aprillis, täpsemalt jüripäeval. Need mehed ja naised, kes meie riiki on teeninud Eestist eemal, väärivad tunnustust ja sügavat lugupidamist.

Selle lugupidamise ning toetuse väljendamiseks sai eelmisel aastal valitud sinilillemärk. Õige pea on teil kõigil põhjust silmi rohkem lahti hoida ja sinilille märgata, sest ka sel aastal tähistame jüripäeval veteranipäeva.

Head kaasmaalased, täna oleme koos samas paigas, kus peeti esimene kaitseväe paraad. Seda silmas pidades ja oma riigi sünnipäeva tähistades tuleb teha sügav kummardus kõigi nende ees, kes oma julguse ja pealehakkamisega meie riigile aluse panid; kes seda oma elu hinnaga kaitsesid, aga kindlasti ka nende ees, kes seda täna, nüüd ja praegu teevad.

Olgu meil selge see, et Eesti rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud ega saa mitte kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

"Meile on see suur au ja eriline eesõigus marssida Eestis õlg-õla kõrval oma liitlastega, et sellisel viisil Eesti Vabariigi aastapäeva ja Briti-Eesti kaitsekoostööd austada," ütles grenaderide kaardiväerügemendi teise pataljoni Nijmegeni kompanii ülem major Neil Strachan.

Briti suursaadik Eestis Chris Holtby  sõnul on Grenaderide kaardiväerügemendi üksuse osalemine Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise üritustel üks viise, kuidas Ühendkuningriik saab näidata sügavat austust ja tänu Eesti inimestele ja kaitseväele selle eest, mida kaks riiki on saavutanud tiheda koostöö raames Afganistanis. „Eesti on Ühendkuningriigi jaoks üks kõige lähematest kaitsekoostöö partneritest ja see partnerlus jätkub kindlasti ka tulevikus.“

Sama rügemendi esimese pataljoni sõdurid teenisid 2009. aastal koos Eesti jalaväelastega Afganistanis Helmandi provintsis.

Ühendkuningriigi Grenaderide kaardiväerügemendi teise pataljoni Nijmegeni kompanii sõdurid saabusid Eestisse eile hilisõhtul ning osalesid täna pärjapanekutseremoonial Tallinnas koos kaitseväe juhataja kindramajor Riho Terrase ja Ühendkuningriigi suursaadiku Chris Holtbyga. Pärja panekule eelnes tseremoniaalne marssimine Vabaduse väljakul.

Tuleval paraadil Pärnus esindavad Ühendkuningriike 23 kaitseväelast Grenaderide kaardiväerügemendist. See üksus on teeninud nii Iraagis kui Afganistanis, aga ka kuninglike residentside valveüksusena. Pataljoni Nijmegeni kompanii sõdurid paiknevad Wellingtoni kasarmutes Londonis ning nende peamine ülesanne on osaleda Ühendkuningriigi riiklikel tseremooniatel. Neid Briti kaitseväelasi saab tavapäraselt näha Buckinghami palee, Windsori lossi ja Londoni Toweri juures, aga ka Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II sünnipäevatseremoonial.

Grenaderide kaardiväerügement asutati 1656. aastal. Lisaks tseremoniaalülesannete täitmisele valmistub ja treenib üksus regulaarselt ka sõjalisteks ülesanneteks.

24. veebruaril Pärnus toimuv Eesti Vabariigi 96. aastapäeva paraad on taasiseseisvumisaja suurim ning esimest korda osalevad paraadil liitlaste üksused - Ühendkuningriik on esindatud rühmaga, Ameerika Ühendriigid, Läti, Leedu ja Taani Kuningriik liputoimkondadega.

Fotogalerii pärjapanekust: http://tinyurl.com/oqwz4nd