Uudised

Kaitsevägi toob koostöös Ühendkuningriigi liitlastega Estcoy-17 kaitseväelased kojulennukiga Tristar, mis väljub  Camp Bastioni sõjaväebaasist täna hilisõhtul ningjõuab Inglismaale Brize Nortoni sõjaväebaasi homme. Inglismaalt toob kaitsevägiEstcoy-17 koju tšarterlennuga.Sõdurite puhkus on praeguseks ümber planeeritud ning kaitsevägi tegeleb aktiivselttagasisõiduks  uue lennuki leidmisega.Sõjaväelennuk, mis pidi kaitseväelased Camp Bastioni sõjaväebaasist Afganistanisesmaspäeval peale võtma, ei jõudnud sinna, kuna tegi tehnilise rikke tõttuhädamaandumise Türgis. Kaitsevägi alustas kohe koostöös Ühendkuningriigi liitlastegaotsima asenduslennukit, täna Camp Bastionist väljuv lend oli kiireim võimalus üksusekoju toomiseks.   

„Eesti sõdurite puhkus on prioriteet ka Ühendkuningriigi operatsioonide väejuhatuse jaoks, hetkel tegelevad nad tagasilennu ringitõstmisega, et Eesti kaitseväelased saaks puhata ette nähtud kümme päeva,“ ütles liikumise koordineerimise keskuse ülem leitnant Toomas Pärnpuu, kelle sõnul oli otsustamise kriteeriumiks kiirus üksuse koju toomisel. 

Täpsema aja teatab kaitsevägi koheselt, kui see on teada.

Lennuk, mis pidi kaitseväelased eile Camp Bastioni sõjaväebaasist peale võtma, ei jõudnud sinna, kuna tegi tehnilise rikke tõttu Türgis hädamaandumise. Kaitsevägi alustas kohe koostöös Ühendkuningriigi liitlastega otsima võimalusi asenduslennuki leidmiseks, et sõdurid puhkusele tuua. 

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul sisaldab õppus endas kolme võtmetegevust - operatsioonispetsiifiliste ülesannete täitmise harjutamist, üksuse tegutsemist hoonestatud alal ning jao ja rühma taseme lahinglaskmist Ida-Virumaal Sirgala harjutusalal.

"Oluline on taktikaliste harjutuste käigus keskenduda tegutsemisele tiheasustusega linnakeskkonnas, suhtlemisele kohaliku elanikkonnaga ja info kogumisele, meditsiinilisele evakuatsioonile ning koostööle teiste riikide julgeolekujõududega," ütles major Merilo.

Merilo sõnul on taktikalise harjutuse intensiivsus oluliselt kõrgem eeldatavast operatsioonitempost Kesk-Aafrika Vabariigis, kuna kahe nädala jooksul tuleb käsitleda kõiki olulisi teemasid.

Käesoleval nädalal harjutatakse liikumist hoonestatud alal, isikute ja masinate läbiotsimist ning rühma varitsusvastaseid drille. Esimese nädala kulminatsiooniks on jalaväerühma missioonispetsiifiline kompleksharjutus.

Plaanitavast 55 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus ja selle toetuselement. Eesti jalaväerühm hakkab tõenäoliselt läbi viima julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.

Tulevane kolonelleitnant Meelis Säre sündis Tartus 27. novembril 1960. Kodune vaimne kasvatus ning õpingud kirjanduskallakuga Tartu 8. keskkoolis andsid talle sügava maailmatunnetuse ning laia silmaringi. Neile lisandus käeline osavus ning erinevais materjalides väljendunud käsitööanne: puuvestmine, maalimine, metallide sepistamine ning kivide töötlemine. Huvi muinaskultuuri ning käsitöö vastu saatis teda kogu elu.

Juba keskkooli ajal koondus Meelis Säre ümber ring sõpradest, kes tulid tema juurde saama mõistmist, ideid ja nõu. Ta ei osanud öelda ei. Läinud sajandi pöördelised üheksakümnendad aastad pakkusid tema loovale vaimule uut rakendust. Selmet lasta end võtta ülikoolist sundajateenistusse Nõukogude armees, organiseeris ta koos mõttekaaslastega poolpõrandaaluse rakendusspordiseltsi Tarapita ning pisut hiljem, 1992. aastal, oli juba eestvedajana taastamas ja pealikuna juhtimas Tartu Kaitseliidu malevat. See iseseisvuse taastamise aastatel ellu kutsutud üksus elab praeguses Kaitseliidu Tartu malevas edasi 1. malevkonnana.

Loomult õpetaja ja ideede genereerija võttis ta 1992. aasta lõpus vastu uue, sedapuhku kaitseväelise väljakutse Võrus Kuperjanovi jalaväepataljoni taastajate ridades. Aastatel 1993–1997 pataljonis teenides oli ta agar kaitseväe väljaõppematerjalide looja ning uudsete väljaõppeprotsesside juurutaja -  olgu need siis kaitseväe üksuste ajateenijate sisemise sideme tugevdamiseks korraldatud sõduripäevad või meeleolukate nimedega ühisõppused koostöös lõunanaabritega, kõikjal oli tunda Säre loova vaimu osalust.

Väljaõppeprotsesside mitmekesistaja ja tänapäevastajana jätkus tema tegevus aastatel 1997-2000  Kaitseväe Peastaabi väljaõppejaoskonnas ning aastatel 2004 - 2011 kaitseväe ühendatud õppeasutuste väljaõppematerjalide keskuse ülemana. Tõelise mentorina, olgu siis õppematerjali koostamisel või sepikojas noatera sepistamisel, jättis ta oma õpilastele ka eksimise ning oma vigadest õppimise rõõmu. Lõplikult vormistatud ja parandatud toode sai seda parem.

Meelis Säre käe all valminud damaskitud terasest tera ja ainukordse lõppviimistlusega jahinoad on olnud aastaid kaitseväe salatrump oma parimatele sõpradele tänu avaldamisel. Arvukalt on tema sõprade seas neidki, kes Vana Karu eeskujust innustatuna meistri käe all ise endale selle südamelähedase vabatmehe tunnuse valmis sepistasid.

Kaitseväeteenistusest reservi arvatuna sai Meelis Säre täielikult pühenduda lapsepõlvest alguse saanud huvile ja harrastusele. Vanakaru Valukoda pakkus kõigile muinaskultuuri huvilistele muinasleidude eeskujul valatud pronksehteid ja -manuseid. Samuti jätkas ta kunstipäraste pusside ning kaunitest kividest ainukordsete ehete loomist.

Nii muinasaja vabaduse vaimu hindav kui ka homsesse vaatav innovaatiline Eesti on kaotanud suure, sooja, ausameelse ning loova, ligimesi ja elu armastava inimese.

Kolonelleitnant Meelis Säre on pälvinud Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest, mälestusmedali „10 aastat taastatud Kaitseväge” ja Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni rinnamärgi. Kaitseliidu taastajana on tal Kaitseliidu teenetemärk, Kaitseliidu teenetemedali III klass, Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk ning Kaitseliidu Tartu maleva 1. Malevkonna rinnamärk.

Kolonelleitnant Meelis Säret jäävad leinama kolm last, elukaaslane, vanemad ja vend.

Kolonelleitnant Meelis Säre ärasaatmine on reedel, 14. veebruaril algusega kell 14 Tartus Riia 12, sõjakooli aulast.

Kohtumisel osalenud Keeni kooli direktor Diana Sarapuu ütles, et kaitseväe üksuste paiknemine Keeni koolis Kevadtormi käigus on kindlasti väga huvitav kogemus kooli lastele. „See haakub ju laste uudishimuga, aga laiemalt kaasub sellega isamaaline haritus, kaitsetahe ja laste teadmiste tõus, mis puudutab Eesti kaitsevõimet. Usun, et lapsi huvitab ka kaitseväeline haridus ja võimalused, mida kaitsevägi pakub karjääri kujundamiseks. Oleme väga elevil!“

„Kevadtorm, kui kaitseväe suurõppus, annab väga hea võimaluse luua tugevat sidet kaitseväe ja kohalike inimeste ja neid esindavate kohalike omavalitsuste vahel. Te kõik saate võimaluse näha kaitseväge päriselt tegutsemas ilma televiisori vahenduseta,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Teil on ka võimalus hinnata reservväelaste ja kaitseväe üksuste valmidust täita oma ülesannet – kaitsta Eestit.“

Kindralmajor Riho Terras tutvustas kohaletulnutele ka 4. veebruaril kaitseminister Urmas Reinsalu poolt avalikustatud laiapindse riigikaitse kava, kus tsiviilstruktuuridel on väga tähtis roll. „See dokument ja need põhimõtted, mis seal kirjas, käsitlevad riigikaitsest laiemalt kui ainult sõjaline riigikaitse. Esimest korda Eesti lähiajaloos on kokku võetud, kuidas peab riik toimima riigina ka sõjaolukorras, ja seda mitte ainult sõjalises aspektis.“

„Laiapindne riigikaitse kaasab avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna. Sõja ajal peab toimima riigi juhtimine, ehk avalik sektor ja sinna hulka kuuluvad nii maavalitsused kui ka kohalikud omavalitsused. Erasektor peab samuti tööd tegema ja kaitseväe koostöö ettevõtetega on sõjaolukorras märkimisväärselt tähtsal kohal. Kodanikuühiskond on selles plaanis üks tähtsamaid sektoreid, kes peab panustama. Vaba tahe ja tegevus on kaitsetahte üks olulisimaid osi,“ rõhutas kaitseväe juhataja.

Kolonelleitnant Margus Kirsimäe andis lühiülevaate õppusest Kevadtorm 2014. Õppus toimub ajavahemikul 5. maist kuni 23. maini Viljandi-, Võru-, Tartu-, Valga-, Põlvamaal. Kaasatud on toetavate keskustena Ämari lennubaas Harjumaal, kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskus Tartus ja Lääne kaitseringkonna staap Eametsas. Õppuste juhtimine toimub Käärikult ning õppus lõpetatakse Otepääl.

Kevadtorm 2014 on jaotatud nelja etappi: I etapis toimub üksuste koondumine Kanepi piirkonda; II etapis toimub üksuste rännak Nursipalu polügoonile; III etapis toimub lahingülesande täitmine, kus kaasa on haaratud kõik maakonnad, mis eelpool nimetatud ja IV etapp on õppuse lõpetamine Otepääl.

Kohtumisel osales ka reservohvitseride kogu vanematekogu juhataja reservmajor Toomas Luman, kes tutvustas kohaletulnutele oma 10 aastast kogemust tsiviil-militaarkoostöö vallas kaitseväe õppustel. „Kaitsevägi on hästi juhitud organisatsioon, kuid sellistel suurõppustel juhtub alati ka midagi, mis kohalikke elanikke võib ärritada,“ ütles Luman. „Kuid minu kogemus ütleb, et alati on kaitsevägi oma vead parandanud ja teinud rohkemgi, et kahju kannatanu oleks igati rahul.“

Esikohale tulnud võistkonnas sõitsid nooremveebel Priit Narusk ja malevlane Sirli Hanni, kes edestasid 11 sekundiga Leedu esimest võistkonda ja 15 sekundiga teist eestlaste võistkonda.

Meeste 7,5 km laskesuusatamises kindlustas eestlastele kaksikvõidu taas Lõuna kaitseringkonna nooremveebel Priit Narusk, kes kaotas võistkonnakaaslasele 38 sekundit, eksides tiirus kolmel korral.

Esikoha võitis ühe möödalasu teinud Võru maleva kaitseliitlane Uku Vislapuu. Kolmandaks tuli Läti kaitseväelane Gints Rozenbergs. Lõuna kaitseringkonna ajateenija reamees Sander Linnus saavutas viienda koha, kaotades võitjale 2,47min.

Naiste 4,5km laskesuusatamise distantsil saavutas esikoha Võru maleva kaitseliitlane Sirli Hanni. Noorte gaidide arvestuses tuli 3 km distantsil teiseks puhtalt lasknud Brita Liivamaa Kaitseliidu Harju malevast.

"Eesti kõrgeim tänu kuulub erinevate elualade inimestele nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi tunnustust," ütles president Ilves. "Nende inimeste tubliduse lood kokku näitavad Eesti suuremaks kasvamist,“ rõhutas ta.

Kotkaristi teenetemärgiga tunnustab Eesti seitsmel välisoperatsioonil teeninud kaitseväelasi – nooremveebel Tiit Roodenit ja nooremveebel Eiko Õimu, Kotkaristi saab ka kolonel Aivar Kokka, kel on suured teened nii Eesti esmase riigikaitse arendamisel, maaväe väljaõppe tõstmisel kui ka üksuste ettevalmistamisel ohtlikeks NATO juhitud operatsioonideks Afganistanis.

Kolonel Aivar Kokka teenib hetkel Poolas NATO kirdekorpuse vanemstaabiohvitserina. Muuhulgas on ta enne teeninud maaväe staabiülema asetäitjana ning Scoutspataljoni ülemana. Nooremveebel Tiit Roodenil ja nooremveebel Eiko Õimul on mõlemal pikaaegne välisoperatsioonidelt saadud jaoülema kogemus.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril.

Kindralmajor Terras avaldas lootust, et kaitseväe spordirühma kuuluvad laskesuusatajad annavad endast Eesti esindamisel parima ning kinkis sportlastele kaitseväe juhataja meenemündid.

Enim medaleid on Eesti meistrivõistlustelt toonud kapral Roland Lessing, kes on võitnud laskesuusatamises 23 medalit, millest 14 kulda, viis hõbedat ja neli pronksi. Salt Lake City olümpiamängudelt naasis Lessing 45. kohaga distantssõidus.

Kapral Indrek Tobreluts on Eesti meistrivõistlustel laskesuusatamises võitnud seitse kulda, kaheksa hõbedat ja kaks pronksi ning murdmaasuusatamises kaks hõbedat ja kolm pronksi. Vancouveri sprindisõidus kuulus talle 31. koht.

Seersant Kauri Kõiv on Eesti meistrivõistlustel võitnud kokku üheksa medalit, millest neli kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Vancouveri distantssõidus kuulus talle 44. koht.

Kapral Indrek Tobreluts on olümpiamängudel Eestit esindanud neljal, kapral Roland Lessing kolmel ja seersant Kauri Kõiv ühel korral.

Laskesuusatajad kuuluvad kaitseväe spordirühma, mis tegutseb 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 18 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Nii tegevväelastest kui ajateenijatest koosnev hokimeeskond peab hokilahinguid Lätis Valmieras.

Talimängudeks kokkutulnud meeskonnas mängivad kaitseväelased erinevatest väeosadest ja asutustest nagu maaväe staap, 1. jalaväebrigaad, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, aga ka kaitseväe ühendatud õppeasutustes ja kaitseväe logistikakeskuses teenivad kaitseväelased.

Esimestel Balti sõjaväespordi talimängudel esindavad Eesti kaitseväge lisaks jäähokimeeskonnale ka laske- ja murdmaasuusatajad ning kolmeliikmeline talvise kalapüügi meeskond. Koos tegevväelaste ja ajateenijatega võistlevad mängudel Eesti koondise koosseisus kaitseliitlased ja noorkotkad. Suusaaladel ja talvises kalapüügis võisteldakse Cesises.

Esimesed Balti sõjaväespordi talvemängud kestavad kuni 7. veebruarini Lätis Cesises ja Valmieras.