Uudised

"Scoutspataljoni nimi seostub avalikkusele pigem välisoperatsioonidega soojades maades, kuid tegelikkuses oleme kiirreageerimisüksus, mis peab aastaringselt, ilmastikuoludest hoolimata, olema võimeline oma ülesandeid täitma," sõna õppust juhtiv Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo.

Õppuse käigus harjutavad kaitseväelased rännakut, paiknemisala luuret ja hõivamist ning viivad läbi taktikalisi operatsioone suuskadel soomukite toetusel. Pataljoni staabi- ja tagalakompanii harjutab lisaks haavatute evakuatsiooni ja allüksuste varude täiendamist talvistest tingimustes. Välilaager kulmineerub pataljoni rünnakharjutusega.

Scoutspataljoni soomukite ja veokite kolonnid liiguvad Paldiskist Puurmani harjutusalale tänal kell 11.30 kuni 17 mööda Paldiski-Tallinna ja Tallinn-Tartu maanteed. Üksused alustavad liikumist tagasi 12. veebruaril kell 7.

Lisaks Scoutspataljonile võtavad neljandat korda korraldatavast talvelaagrist osa kaitseväe Lõuna ja Lääne kaitseringkonnad ning Kaitseliit, kelle Tartu, Jõgeva, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa malevate allüksuste 200 liiget teevad skautidele vastutegevust. Pataljoni kahepäevase rünnaku ajal 8. ja 9. veebruaril toetab Scoutspataljoni üksust õhuväe kopter Robinson R-44.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljoni kooseisus pole ajateenijaid, üksus koosneb elukutselistest kaitseväelastest.

Ühendriikide õhuväe piloodi kapten J. Ney sõnul tundsid nad end Ämari lennuväljal koduselt, sest siin kasutatav tehnika ning rakendatavad lennureeglid ja protseduurid on samad, mis teistelgi NATO lennuväljadel. Samuti on tema sõnul Ämaris töötavad õhuväelased samade oskustega ning samade arusaamadega, kui nende kolleegid USAs või mujal alliansi liikmesmaades.

Ameerika Ühendriikide hävitajad lendasid Ämarisse Šiauliai lennubaasist Leedust, kus baseerub Balti õhuturbe lennusalk, ning neid tervitasid kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Kaitseväe lennubaasi ülema kolonelleitnant Rauno Sirki sõnul on USA hävitajad varemgi Balti õhuruumi turvanud.

„Täna toimus aga esimene USA õhuturbehävitajate külaskäik meie lennubaasi. Lennukite vastuvõtt sujus tõrgeteta. Lennubaasi meeskonnad tegutsesid professionaalselt ning USA lendurid lülitusid iseenesestmõistetava kergusega meie lennubaasi ellu,“ ütles kolonelleitnant Sirk.

Hävitajate külaskäik Ämarisse lõppes õppehäirega ning õhuturbeharjutusega. Hävitajate piloodid pidid häire peale sööstma lennukitesse ning õhku tõusma. Eesti õhuväe õppereaktiivlennukid L-39 etendasid tundmatute õhusõidukite rolli, mis tuli meie õhuruumis üles otsida, sellele läheneda ning seejärel visuaalselt identifitseerida. Kogu seda harjutust juhiti Ämaris paiknevast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest.

Varem on Ämari lennuväljal maandunud Ühendriikide ründelennukid A-10 ning USA päritoluga hävitajad F-16 ja F-18. Lisaks on Ämarit külastanud mitmed erinevad Ühendriikide transpordilennukid.

Hävitajat F-15 peetakse tänapäeva kõige edukamaks hävitajaks. Väidetavalt on ta saavutanud õhuvõitlustes üle saja võidu ning teda pole kordagi alla tulistatud.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Pataljoni hakkab juhtima praegune Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.

Pataljon alustab ettevalmistustega sel aastal, üksuste väljaõpe kulmineerub tuleval aastal Hispaanias läbi viidava NATO reageerimisjõudude õppusega Trident Juncture.

Samuti arutasid Põhjala ja Baltimaade kaitsevägede juhid 2015. aastal Rootsi juhitavas Euroopa Liidu  Põhjala lahingugrupis osalemist. Pea 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta I poolel valmisolekus osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu. 

Kaitseväe juhatajad said ülevaate Läti  ettevalmistustest  NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeksuse rajamisest Riiga ning  arutasid Põhjala kaitsekoostööprojekti NORDEFCO arenguid. NORDEFCO on 2009. aastal loodud Põhjamaade kaitsekoostöö raamistik, millega 2011. aastal kutsuti liituma ka Baltimaad.

Põhjala ja Balti riikide kaitseväe juhatajad kohtuvad igal aastal regulaarselt. Möödunud aasta jaanuaris toimus kohtumine Leedus, ülemöödunud aastal said kaitseväe juhatajad kokku Rootsis.

Allüksuste arvestuses saavutas parima koha Lõuna kaitseringkond 2058 punktiga,  teisele kohale jõudis Kaitseliidu Võrumaa malev 1592 punktiga ja kolmanda koha pälvis mereväe võistkond 1220 punktiga.

Selle aasta kehva lumeolukorra tõttu võisteldi murdmasuusatamises meeste arvestuses 9-kilomeetrisel ja naiste arvestuses 3-kilomeetrisel distantsil. Murdmaasuusatamise üldarvestuses võitis reamees Uku Visnapuu  Kaitseliidu Võrumaa malevast, teise koha saavutas n-vbl Priit Narusk Kuperjanovi jalaväepataljonist ja kolmandale kohale jõudis n-srs Sander Linnus Kuperjanovi jalaväepataljonist. Ühtlasi oli nooremseersant Linnus ka parima tulemuse saavutanud ajateenija. Naiste võitlusklassides osutusid parimateks Kaitseliidu Võrumaa maleva naised, kellest vanuseklassis 21+  võitis Sirli Anni ja vanuseklassis 35+ Silja Suija.

Võistluste üldjuhi, Lõuna kaitseringkonna spordiinstruktori kapten Henn Antsoni sõnul sujus võistlus edukalt, tuli ette üks suusakepi murdumine ja mõned kergemad kukkumised ilma tõsise traumadeta. „Võistluse tegi kindlasti raskemaks külm ilm, kus külmakraadid püsisid -15 kuni -18 kraadi piirides,“  sõnas kapten Antson.

Võitlustel osales erinevaid allüksusi nii kaitseväest  kui ka Kaitseliidust, suurima osalejate arvuga olid esindatud Lõuna kaitseringkond ja Kaitseliit Võrumaa malev.  Patrullsuusatamises noppis esikoha Kaitseliidu Võrumaa malev, teiseks jäi merevägi ning kolmandaks staabi- ja sidepataljon. Patrullsuusatamine on meeskondlik spordiala, kus rajal on korraga võistkonna kõik neli liiget, kelle ajavahe rajal peab mahtuma 30 sekundi sisse, ehk liigutakse koos nagu patrull. Patrullsuusatamise seitsme ja poole kilomeetri distantsil tuli võistlejatel lisaks raja läbimisele sooritada sarnaselt laskesuusatamisele sportpüssidest lasud märklauda.

Patrullsuusatamine oli algselt rakenduslik ala, mida tutvustati laiemale avalikkusele 1890. aastal Sveitši linnas Andermatis 4 Norra armeesportlase poolt. Juba 1909. aastal viidi Andermatis läbi esimesed sõjaväespordi maailmameistrivõistlused patrullsuusatamises.

Kindral Göransoni sõnul ühendab järgmisel aastal valmisolekusse astuv Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp esmakordselt pea kõiki Põhjala ja Balti riike olles seeläbi oluline regionaalse koostöö süvendaja.  „Põhjala lahingugrupp on oluline vahend koostöö ja reformide ellu viimisel – see puudutab nii väljaõpet ja varustus kui  teenistus ühises staabis, samuti toetumist ühtsetele NATO standarditele“ ütles Göranson.  Rootsi juhitavasse lahingugruppi kuuluvad Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti,  2015. aastal on lubanud lahingugrupiga ühineda ka Läti ja Leedu. Eesti ja Rootsi kaitseväelased teenivad praegu koos Malis Põhjala-Balti treeningmeeskonna koosseisus.

Kindral Göranson külastab Eestit kindralmajor Riho Terrase kutsel. Täna hommikul kohtus Rootsi kaitseväe juhataja Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, kaitseminister Urmas Reinsaluga.

Pärastlõunal pani kindral Göranson pärja Vabadussõja mälestusmärgile kaitseväe kalmistul  ning külastas NATO küberkaitsekeskust. Homme külastab Rootsi kaitseväe juhataja Balti kaitsekolledžit ja Kuperjanovi jalaväepataljoni. Eesti visiidi järel suunduvad Eesti ja Rootsi kaitseväe juhatajad Riiga Põhjala ja Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumisele.  

Kindral Göransonile on see tema esimene visiit Eestisse Rootsi kaitseväe juhatajana. Eesti kaitseväe juhataja külastas Rootsit 2012. aastal.

Eesti Kaitseväe koostöö Rootsiga ulatub kaitseväe taasloomise aastatesse. Rootsis on saanud hariduse või osalenud täiendõppes üle 50 mereväeohvitseri, Eesti ja Rootsi osalevad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis, 2009. aastal loodud Läänemere mereseire projektis SUCBAS ning koordineerivad Põhjala-Balti initsiatiivi raames kaitsealase abi andmist Ukrainale, Lääne-Balkanile ja Gruusiale.

Rootsi on läbi aastate panustanud Balti Kaitsekolledzi projekti nii õppejõudude kui õppurite saatmisega. Aastatel 2001-2009 ning praegu täidab Rootsi kolledži ülema asetäitja ametikohta.

2010. aastal allkirjastasid kaitseministeerium ja Rootsi kaitsehangete amet kaitsealaste ühishangete raamlepingu, mis sätestab võimalike kuulivestide, öövaatlusseadmete, laskemoona, rivisõidukite ja lennuväljaseadmete hanked. Lepingu raames on logistikakeskus hankinud Eesti Afganistani üksustele kõrbesaapaid.

2011. aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Eesti, Läti ja Leedu alustasid esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.

Esimestena kaitseväes soomukialase väljaõppe saavad Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad määrati laskelaagri käigus eriala ametikohtadele.

“Laskmisel oli näha, milline ametikoht ja milline relv kellelegi sobib. Lisaks peavad ka jaoülemad, nende abid ja autojuhid olema võimelised vajadusel mistahes enda üksuse relva kasutama,” ütles Kalevi jalaväepataljoni A-kompanii ülem kapten Artur Meerits.

Esmaspäeval alanud ja pühapäeval lõppenud lahinglaskmistel Sirgalas lasid Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad kõigist kompanii relvastuses olevatest relvadest, sealhulgas soomukitele paigutatud 12,7mm kaliibriga raskekuulipildujatest Browning ning tankitõrje granaadiheitjast Carl Gustav.

Kapten Meeritsa sõnul olid neljapäeva õhtuks kõik ajateenijad proovinud kõiki kompanii kasutudes olevaid relvi ja nädala teises pooles lasid ajateenijad juba värskelt määratud ametikohtade alusel. Reedel lasti kergekuulipildujast KSP kuni 800 meetri kaugusel asuvaid sihtmärke ja laupäeval raskekuulipildujast “Browning” kuni 1500 meetri kaugusel olevaid märklaudu. Samuti harjutasid sihtmärkide tabamist värskelt määratud tankitõrjujad.

Taolise mastaabiga laskelaagrit korraldas Kalevi jalaväepataljon esimest korda - väljas oli kuusteist soomukit ja toitlustamise eest vastutas värskelt väljaõppe läbinud väliköögi meeskond.

Kalevi jalaväepataljon on üks kolmest 1. jalaväebrigaadi pataljonist, kes vastavalt riigikaitse arengukavale saavutab soomusmanöövervõime ning mis on lisaks Scoutspataljonile juba oma käsutusse saanud soomukid PASI XA-180.

Prantsuse kaitseväe juhataja tänas kindralmajor Terrast Eesti valitsuse toetuse eest ning rõhutas, et Eesti eeldatav otsus saata kriisipiirkonda reaalselt tegutsev võime ja üksus on tähelepanuväärne ja ka tegelikkuses toetav, mitte pelgalt lipu heiskamise missioon. "Eesti kiire tegutsemine aitas kaasa ka Euroopa Liidu kiirele ja tänuväärsele tegutsemisele," rõhutas prantsuse kaitseväe juhataja.

Admiral Guillaud andis ülevaate julgeolekuolukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis ning Prantsusmaa edasistest sammudest humanitaarolukorra leevendamisel ning stabiilsuse taastamisel.

Kindralmajor Terrase sõnul on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu raames tehtav kaitsealane koostöö leiaks reaalse väljundi missioonide näol seal, kus seda kõige enam vajatakse. "Prantsusmaa ning Eesti koostöö missiooni kavandamisel Kesk-Aafrika Vabariigis hoogustas vastavasisulist debatti Euroopa Liidus ning on tänaseks toonud laua taha mitmeid potentsiaalseid panustajaid."

Kindralmajor Riho Terras tutvustas prantsuse kolleegile kavandatava operatsiooni ettevalmistusi ning kinnitas, et Eesti Vabariigi valitsus on riigikogule esitanud vastava otsuse-eelnõu, mille  heakskiitmisel on Eesti valmis oma rühma-suuruse üksuse ning toetuselemendi lähetama neljakuulisele missioonile alates 28. veebruarist.

Eesti ja prantsuse kaitseväe juhatajad kohtusid Brüsselis NATO sõjalise komitee istungi raames.

Pärastlõunal korraldatud rivistusel pidas kaitseväelastele kõne pataljoni ülem major Andrus Merilo, kes andis kuuele kaitseväelasele üle ka Scoutspataljoni teenetemärgid.

„Pikksaare lahing on meie jaoks märgilise tähendusega, ka pataljoni lipul on lisaks asutamist ja taasasutamist märkivatele kuupäevadele eraldi välja toodud Pikksaare lahingut märkiv kiri,“ ütles major Merilo, kelle sõnul on Scoutspataljonis teenimine ühtlasi nii au kui kohustus. „Kuulsusrikas minevik, professionaalsus ja kuulumine NATO kiirreageerimisjõudude hulka on need märksõnad, mis meie üksust täna kõige paremini iseloomustavad,“ ütles Merilo.

Päeval enne pidulikku rivistust korraldas Scoutspataljon traditsioonilise ajalookonverentsi, kus  kombe kohaselt tegi ettekande väeosa noorim ohvitser. Ettekandja kohustus on kaasvõitlejaid harida pataljoni ajalugu puudutavatel teemadel. Sel aastal tegi ettekande leitnant Raido Jõgi teemal Scoutspataljon Narva rinde Fedorovka lahingus 1919. aasta detsembris.

21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni  hiilgavaim lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni  grupp jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, pataljoni lipule. Praeguste skautide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalne, iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel alates 2005.aastast.

Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ning taasasutati 29. märtsil 2001.

Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust anda sügisesel tippkohtumisel tugev signaal NATO sõjalise valmiduse ja liitlasi mõjutavate tõenäoliste ohtude osas. „NATO on elujõuline ning on olnud edukas. Lisaks enam kui kümne-aastasele missioonile Afganistanis on allianss laienenud ning kaasanud olulisi globaalseid partnereid nagu Uus-Meremaa ja Austraalia. Nõrk NATO poleks seda suutnud,“ ütles Terras, kelle sõnul tuleb NATO-l tippkohtumisel kinnitamiseks ette valmistada laiaulatuslik ning tulevikkuvaatav õppuste programm. „Kõrgel tasemel väljaõpe ning sõjalised õppused aitavad ülal hoida Afganistanist saadud koostöökogemust,“ ütles kaitseväe juhataja oma ettepanekus.

Kaitseväe juhataja rõhutas vajadust tõsta NATO valmidust küberkaitse valdkonnas. „Eestis on läbi viidud ning korraldatakse ka tulevikus suuremahulisi NATO egiidi all toimuvaid küberkaitseõppuseid. Selleks tarbeks oleme Eestis välja arendanud kõrgel tasemel taristu ning tehnilised lahendused“, ütles Terras. „Õppused, mis kätkevad endas küberkaitse komponenti, tõstavad liitlaste valmisolekut ning koostöövõimekust.“

NATO missioonist Afganistanis andsid ülevaate NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja operatsioonide väejuhatuse ülem  kindral Philip Breedlove ning ISAF vägede ülem kindral Joseph Dunford. Mõlema sõnul on Afganistani julgeolekujõud üle võtnud suurem osa sõjalisi ülesandeid ning täna on NATO ning partnerriigid juba toetavas ning väljaõpet korraldavas rollis.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Sel aastal toimub kohtumine Leedus.