„Lahtiste uste päev möödus väga hästi, sest seekord oli päris palju huvilisi, kes juba mõtlevad sõjakoolis õppimisele,“ ütles kadett Raido Mednis 5. õhuväe põhikursuselt. Kadett Mednise sõnul huvitas külalisi kõige enam sõjakooli õppetöö ja õppeained ning see millised on erinevad üritused, kust kadetid saavad õpingute ajal osa võtta.

Kadetid rääkisid lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja sõjakoolis õppimisest, tutvustasid kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Sel aastal on Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päevad veel aprillis, oktoobris ja novembris. Järgmine lahtiste uste päev, kus huvilistel on võimalus tutvuda tulevaste ohvitseride õppe ja eluoluga on 17. aprillil. Gruppidel on vajalik eelregistreerimine, lisainfo .

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Mereväe peaarstile Heli Vasarale omistati kaptenleitnandi auaste, mereväe staabi personaliosakonna ülem Janek Naur teenis välja kaptenmajori auastme.

Ühendkuningriigi Grenaderide kaardiväerügemendi teise pataljoni Nijmegeni kompanii sõdurid saabuvad Eestisse täna hilisõhtul ning osalevad pärjapanekutseremoonial Tallinnas koos kaitseväe juhataja kindramajor Riho Terrase ja Ühendkuningriigi suursaadiku Chris Holtbyga. Pärja panekule eelneb tseremoniaalne marssimine Vabaduse väljakul. Sõdurid rivistuvad Vabaduse väljakule kell 12.50.

Tuleval paraadil Pärnus esindavad Ühendkuningriike 23 kaitseväelast Grenaderide kaardiväerügemendist. See üksus on teeninud nii Iraagis kui Afganistanis, aga ka kuninglike residentside valveüksusena. Vabaduse väljakul ja paraadil marssiva rügemendi teise pataljoni Nijmegeni kompanii sõdurid paiknevad Wellingtoni kasarmutes Londonis ning nende peamine ülesanne on osaleda Ühendkuningriigi riiklikel tseremooniatel. Homme Tallinnas marssivaid Briti kaitseväelasi saab tavapäraselt näha Buckinghami palee, Windsori lossi ja Londoni Toweri juures, aga ka Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II sünnipäevatseremoonial.

Grenaderide kaardiväerügement asutati 1656. aastal. Lisaks tseremoniaalülesannete täitmisele valmistub ja treenib üksus regulaarselt ka sõjalisteks ülesanneteks.

24. veebruaril Pärnus toimuv Eesti Vabariigi 96. aastapäeva paraad on taasiseseisvumisaja suurim ning esimest korda osalevad paraadil liitlaste üksused - Ühendkuningriik on esindatud rühmaga, Ameerika Ühendriigid, Läti, Leedu ja Taani Kuningriik liputoimkondadega.

Õppuse käigus tuli sadamakaitserühmal kaitsta rannikuala, harjutada positsioonide valikut, kontrollpunkti ülesseadmist ja isikute ja sõidukite läbiotsimist.

Rannikuala kaitsmise eesmärgiks on tagada sõjalise ohu korral mereväe ja liitlaste üksuste maabumine sadamas ning vajadusel osutada vastupanu vastasele. Erinevate rahvusvaheliste õppuste raames on mereväelased Hara lahes harjutanud nii dessantide, maabumisoperatsioonide kui ka dessanditõrje läbi viimist. Dessandid on üks ohtlikemaid viise vaenlase tegevuse häirimisel - eduka dessandi eesmärgiks on tekitada vastase väejuhatuses segadus, et saavutada nii lahingus vastase üksuste üle ülekaal.

Eesti oma meredessantide ajalugu ulatub Vabadussõja päevisse, mil 23. detsembril 1918. aastal viis tulevane merejõudude juhataja admiral Johan Pitka läbi alles loodava mereväe esimese ja eduka dessantoperatsiooni Kundas. Ühtlasi oli dessant esimene eestlaste ühisoperatsioon Briti laevastikuga. Meredessandi edukusest innustatuna korraldas Pitka hiljem Hara lahes hulga väiksemaid maabumisoperatsioone.

Sel nädalal läbi viidud harjutus oli mullu juulis teenistust alustanud sadamakaitserühma ajateenijatele esimene võimalus jao suuruse üksusena kokku harjutada ning õpitut praktikas kasutada. Väljaõppe käigus kasutasid mereväelased käsitulirelvi koos paukmoona, lõhkepakettide ning valgustusrakettidega.

Esmaspäeval Pärnus aset leidval Vabariigi aastapäeva paraadil esindavad sadamakaitserühma ülem nooremleitnant Erika Raudsepp ning kaks ajateenijast jaoülemat.

Osavõtjate arvult on tänavune paraad taasiseseisvumisaja suurim ning esimest korda osalevad Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil liitlaste üksused - Ühendkuningriik on esindatud rühmaga, Ameerika Ühendriigid, Läti, Leedu ja Taani Kuningriik liputoimkondadega. Esimest korda on paraadil ajateenijatest soomusmanööverkompanii soomukitel Sisu XA-180.

Paraadi võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja rivistab Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus.

Vabariigi aastapäeva paraadil rivistuvad jalgsiüksused Akadeemia ja Vee tänavatele (ümber Vaasa pargi). Paraadmarsil liiguvad jalastunud üksused teatri eest mööda Pikale tänavale, millel marsitakse kuni Pargi tänavani ning Pargi tänavalt keeravad üksused omakorda Vanapargi tänavale.

Tehnika on paraadi alguseks rivistunud Pikale tänavale. Tehnika hakkab liikuma viimase jalastunud üksuse järgi ja teeb ringi ümber Vaasa pargi, teatri eest mööda ja sealt kuni Pika tänava lõpuni.

Kokku osaleb paraadil kaheksa kompaniid, viis patareid, üksteist rühma ja kaks orkestrit. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, kõrgem sõjakool ja lahingukool , staabi- ja sidepataljon, Kalevi pataljon, vahipataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, Scoutspataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, õhuseiredivisjon, logistikakeskus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, miinipildujarühm, tankitõrjerühm ja akadeemiline malevkond, sisekaitseakadeemia, kaitseväe orkester, politsei- ja piirivalveameti orkester. Liputoimkonnaga on samuti esindatud erioperatsioonide üksus.

Relvastusest ja tehnikast saab paraadil lisaks käsitulirelvadele näha veel 155 ja 122 millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjeraketikomplekse Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse Milan ja Mapats, 120 ja 81 millimeetriseid miinipildujaid, 90 millimeetriseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188, mobiilset õhuseireradarit Ground Master ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukeid.

Plaani kohaselt ja sobiva ilmaga sooritavad paraadist ülelennu Eesti õhuväe lennuvahendid ning Balti riikide õhuruumi turvavad NATO hävitajad.
Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi saab sellel osalenud tehnikat näha Keskväljakul näitusel.

Paraadi peaproov korraldatakse Pärnu Keskväljakul 23. veebruaril kell 21, samal ajal loetakse Rüütli platsil teater Endla mälestusmärgil ette Eesti iseseisvusmanifest. Sellega meenutatakse 1918. aasta 23. veebruari, kui advokaat Hugo Kuusner luges kadunud teatrimaja rõdult ette Pärnus trükitud manifesti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

Koju saadetud ajateenija oli teenistuse läbinud 2006-2007. aastal Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonis. Enda sõnul tuli ta uuesti ajateenistusse, et aidata sõpra, kes oli väidetavalt rahaliste raskuste tõttu palunud ajapikendust, kuid polnud seda saanud.

Ajateenistusest kõrvale hoidnud noormehe suhtes algatatakse väärteomenetlus, mille tulemuseks võib olla dokumentide esitamine kriminaalmenetluse algatamiseks.

Kaitsevägi tuletab meelde, et nii ajateenistusse mitte ilmumine kui isikliku dokumendi kuritarvitamine teise isikuna esinemiseks on mõlemad kriminaalkorras karistatavad teod, mille eest on ette nähtud karistus rahatrahvist kuni kolme aasta vabadusekaotuseni.

„Olen kuulnud kaitseväelasi ütlemas, et missioonidel teenimine on nende karjääri tipphetk,“ rääkis Ansip ning tunnustas kaitseväelasi nende panuse ja Eesti kaitsevõime tugevdamise eest.

Peaminister tänas ka kaitseväelaste lähedasi, pereliikmeid ja lapsi. „Ilma teie toetuseta ei oleks kaitseväelaste pühendumine võimalik,“ sõnas Ansip.

Peaminister kinkis igale kaitseväelasele Eesti ja Gruusia koostöös valminud filmi „Mandariinid“, kuhu ta oli oma käega sisse kirjutanud tänusõnad.

Suurim üksus vastuvõtul oli kaitseväe Afganistani viieteistkümnes kontingent, mille koosseisu kuulusid jalaväekompanii Estcoy-16, logistiline toetuselement NSE-15 ja staabiohvitserid. See kontingent teenis Afganistanis eelmise aasta maikuu algusest kuni novembri lõpuni.

Teine suurem üksus vastuvõtul oli miinijahtija Admiral Cowani meeskond, kes teenis oma laevaga eelmise aasta augusti algusest kuni novembri lõpuni NATO miinitõrjeeskaadri koosseisus.

Näitus on pühendatud kindral Johan Laidoneri 130. sünniaastapäevale ning Eesti Vabariigi 96. aastapäevale. Näituse koostaja ja stereograafi Meelis Pilleri sõnul annab stereofoto unikaalse võimaluse näha, millised nägid välja tänaseks hävinud Vabadussõja mälestusmärgid oma ajas ja ruumis.

Stereofotod pildistas 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Viljandi fotograaf Jaan Riet, kes kasutas pildistamiseks spetsiaalset kahe objektiiviga kaamerat. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse ka tänapäeval nn 3D-kinofilmide tootmisel.

"Kuigi Rieti sada aastat vanad fotod on mustvalged, korvab värvide puudumise piiramatu inimfantaasia, pilguheit kaugesse aegruumi on unustamatu kogemus, Kui nägemismeelele anda võimalus heita pilk fotole, mis on kui aken minevikku, teeb mõistus ülejäänu, et vaataja tunnetaks fotosse kätketud ruumi reaalsusena," ütles Piller.

Kui Rieti kaasaegsed pidid ruumilise efekti saamiseks vaatama fotosid läbi spetsiaalse seadme, siis praeguse tehnoloogiaga on võimalik vanu negative töödelda anaglüüf-fotodeks, mida saab esitleda ruumis. Et pilte kolmemõõtmelisena näha, tuleb kasutada vastavaid prille. Samuti saab ruumilisi fotosid kuvada vastavate projektsiooniseadmetega, kuid vaatamiseks tuleb taas kasutada prille.

Stereofotode näitus Vabadussõja mälestusmärkidest sai teoks tänu kaitseväe teavituskeskuse initsiatiivile. Jaan Rieti fotod on pärit Eesti Filmiarhiivist.

Kolonelleitnant Säre sündis Tartus 27. novembril 1960. aastal. Ta oli üks esimesi Kaitseliidu taastajaid veel enne Eesti Vabariigi taasloomist ning Tartu maleva esimene pealik. Kaitseväe taasloomisel asus ta aktiivselt taastama Kuperjanovi pataljoni, kus teenis eri ametikohtadel olles aktiivne õppematerjalide looja ning uudsete õppeprotsesside juurutaja.

Õpetamisega seotuks jäi ka tema edasine teenistus nii Kaitseväe Peastaabi väljaõpejaoskonna ülemana kui hiljem Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste väljaõppevahendite keskuse ülemana.

Kaitseväeteenistusest reservi arvatuna pühendus Meelis Säre lapsepõlvest alguse saanud muinaskultuuri ja metallikunsti harrastusele. Tema Vanakaru Valukojas valmisid muinasleidude eeskujul pronksehted, samuti oli ta hinnatud sepakunsti tundja, kes juhendas ja nõustas aktiivselt kunstikoolide õpilasi ning teisi metallikunsti huvilisi.

Kolonelleitnant Säret olid saatmas kaitseväe juhtaja kindralmajor Riho Terras, Kaitseliidu staabiülem kolonel Ilmar Tamm, kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitserid ning liikmed. Matusetalitlusel osalesid Vahipataljoni kaitseväelased ja kaitseväe orkester. Lahkunu ja tema lähedaste soovil viidi matusetalitusele toodud pärjad ja lilled Julius Kuperjanovi hauale.

Kolonelleitnant Meelis Säre oli pälvinud Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest, mälestusmedali 10 aastat taastatud Kaitseväge ja Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni rinnamärgi. Kaitseliidu taastajana on tal Kaitseliidu teenetemärk, Kaitseliidu teenetemedali III klass, Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk ning Kaitseliidu Tartu maleva 1. Malevkonna rinnamärk.

1.Jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul soovivad kaitseväelased sõbrapäeval meeles pidada neid Eesti noori, kes kaitseväega tavaoludes kokku eipuutu. "Oma ipäevases teenistuses riigi ja rahva hüvanguks peame mõistma, et sõna"rahvas" on kaitseväe jaoks laiem mõiste kui  pealtvaatajad paraadidel, see hõlmabkogu ühiskonda," sõnas Kalmus. Brigaadiülema sõnul soovivad kaitseväelased Imastukool-kodu elanikele tuua sõbrapäeval rõõmu ning öelda, et oma elanikest hoolimine onnii tegevväelastele kui ajateenijatele au asi.Imastu kool-kodu külastab kaks soomukit, kümme kalevlast ja brigaadi juhtkond, keskorraldavad õpilastele Eesti Vabariigi lipu heiskamise koos piduliku möödamarsiga,seejärel saavad kool-kodu elanikud  uudistada kaitseväe kasutatavaid raadiojaamu jamaskeerimisvahendeid ning sõita soomukiga, samuti esineb neile ajateenijateansambel. Imastu kool-kodu on koduks psüühilise erivajadusega täiskasvanutele jaintellektipuudega lastele, kelle heaolu eest kannavad hoolt väljaõppinudtegevusjuhendajad ja kasvatusala-töötajad ning meditsiiniline personal. Imastukool-kodu ruumides asub ka Mihkli Kool, kus puudega lapsed õpivad. Imastu kool-kodu juhi Ülle Keinastu sõnul teeb kaitseväelaste külaskäik sõbrapäevatähistamise eriliseks. "Mul on hea meel, et 1.jalaväebrigaad on otsustanud meieargiellu vaheldust tuua ning valinud selleks just sõbrapäeva," ütles Keinaste.1. jalaväebrigaad on Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamikajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub kaelukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljonScoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.