Uudised

Saksa lambakoer Bruno Saules Vilkas asus teenistusse aasta alguses ja on sõjaväepolitseinikele oluline kolleeg.

„Eelkõige tuleb tal kõrgete külaliste visiitide ajal teha erinevatel objektidel niiöelda pommikontrolli. Sellisteks kontrollideks on olemas erinevaid vahendeid, kuid eriväljaõppe saanud koer on nendest kõigist vaieldamatult kõige kiirem ja tõhusam,“ ütles sõjaväepolitsei ülema asetäitja major Meelis Sarapuu. „Meil on erinevate julgestusülesannete maht viimastel aastatel kasvanud ja pommikoeri on kogu riigis väga vähe.“

Seni laenas kaitsevägi koeri päästeametilt, kus seni olid ainsana Eestis sellise väljaõppega koerad. Lisaks lõhkeainetele, suudab Bruno leida ka relvi. Samuti on ta edukalt sooritanud jäljekoera eksami ehk ta on võimeline üles võtma kadunud või põgenenud isiku jälje.

Kaheaastase Bruno ettevalmistamine kestis poolteist aastat. Oluline roll koera koolitamisel oli päästeametil ning politsei- ja piirivalveametil. Ettevalmistus algas baastreeningust koerale ning hõlmas ka koerajuhi koolitust. Alguses õpetati koerale kuuletumist, hiljem aga juba keerukamate ülesannete täitmist nagu näiteks jäljeajamist ja lõhkeainete otsimist erinevatest paikadest. Eelmise aasta lõpus sooritas Bruno edukalt eksamid ja sai vastava tunnistuse.

Koera omaniku, sõjaväepolitseinik nooremveebel Martin Sihti sõnul jätkub nii koera kui tema enda väljaõpe edaspidigi. Samuti peab Bruno igal aastal tegema ka vastavad eksamid, mis lähevad koera jaoks aasta aastalt rangemaks.

„Kogu aeg peab õppima, et pädevus säiliks ja areneks. Teeme kaks kuni kolm korda nädalas trenni ja tahame ka võistlustel osaleda, näiteks jäljeajamise võistlusel. Eelmisel aastal osalesime kuulekusvõistlusel ja saime neljanda koha,“ ütles nooremveebel Siht. „Talle meeldib tööd teha ja vabal ajal on ta lemmiktegevus palli mängimine. Lisaks on ta vahel nagu väike laps, nimelt meeldib talle süles istuda, hoolimata oma suurusest.“

Major Sarapuu sõnul on teenistuskoerad mitmes NATO riigi sõjaväepolitsei üksuses, lähinaabritest on väga võimekas teenistuskoerte üksus Läti sõjaväepolitseil. Ta lisas, et praegu Eesti kaitseväel kindlat plaani rohkem koeri teenistusse võtta pole, kuid mõtteid selles suunas on.

Pidulikul rivistusel tänas vahipataljoni ülem major Kaido Sirman kaitseväelasi hea teenistuse eest ning soovis neile jõudu ja vastupidavust edasiseks. „Vahipataljoni teeb eriliseks juba loomisest alates kuulumine presidendi kaardiväkke. See ei ole pelgalt loosung, vaid see on staatus, mille üle oleme uhked,“ ütles major Sirman.

Presidendi kaardiväeks kutsutud vahipataljonil on traditsiooniks aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad vahipataljoni kaitseväelased täna pärja president Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Aastapäeval võtavad spordi- ja laskevõistlustel mõõtu väeosa kaitseväelased ja kutsutud külalised. Päev kulmineerub õhtul vahipataljoni ülema piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ning autasustatakse tublimaid tänukirjade ja meenetega.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 382 ajateenijat ja 48 kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ning väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.

Maximillian Maksolly õlimaalist „Tapa vallutamine“ inspireeritud näidislahingu korraldasid kaitseväelased esimest korda viis aastat tagasi. Võrreldes toonasega oli tänavune lahing intensiivsem, soomusrongi imiteeris  AS EVR Cargo Tapa depoode vedur ja platvorm suurtükile. Lahingus osales ligi sada õhutõrjepataljoni ajateenijat ja seda vaatas ligi 500 pealtvaatajat.

Kirde kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Enno Mõtsa sõnul ei olnud  näidislahingu eesmärk täpselt taasehitada 95 aastat tagasi toimunud ajaloolist võitlust, vaid pigem äratada laste ja noorte huvi kodumaa ajaloo vastu.

Eesti rahvaväe soomusrongid ja dessantgrupid vallutasid 95 aastat tagasi  vastupealetungi käigus Tapa raudteesõlme. Operatsioon algas kell 5 hommikul, kell 9 oli tollane Tapa alev Eesti vägede valduses. Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda – Narva ja Tartu peale.

Lahingu aastapäeval pidas Tapa vaksali juures mälestusteenistuse Kirde kaitseringkonna kaplan kapten Endel Apsalon. Pärast lahingut said huvilised  tutvuda ajalooliste relvadega, maitsta sõdurisuppi ja vaadata filmi „Nimed marmortahvlil“.

Kindralmajor Webbi sõnul on eriüksuste roll viimase aastakümne konfliktides kasvanud ning katab lisaks traditsioonilistele operatsioonidele oluliselt laiemat spektrit, muu hulgas kohalike üksuste väljaõpet ja nõustamist.

Kaitseväe erioperatsioonide üksus teenib alates 2012. aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Ameerika Ühendriikide erivägede alluvuses. Nende ülesanne on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe, sealhulgas ühisharjutuste ja vajadusel operatsioonide toetamine.

Kindralmajor Webb kohtus visiidi käigus kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase, Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja Eesti erioperatsioonide üksuse ülema kolonelleitnant Riho Ühtegiga. Täna pärastlõunal kohtub kindralmajor Webb kaitseminister Urmas Reinsaluga.

Kindralmajor Webb võttis USA Euroopa erivägede juhtimise üle kindralmajor Repassilt möödunud aasta juulis. Eestit külastab ta esmakordselt. 

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus.

Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega. Möödunud kevadel osalesid USA eriväelased kaisteväe aasta suurimal õppusel Kevadtorm.

„Rakendus „Sõjakooli sõnastik“ sisaldab kaitseväes olulisi termineid, üldkeelesõnu ja -väljendeid täiendades sel moel sõjandusterminoloogia andmebaasi Militerm,“ ütles rakenduse projektijuht Epp Leete.

Leete sõnul seisneb sõnastiku peamine erinevus Militermist selles, et siia on koondatud lisaks terminite ka üldkeelesõnu ja –väljendeid, mis on kaitseväelastele olulised. „Üldjuhul ei hakata sõnastikku lisama termineid, mis esinevad juba Militermis,” sõnas Leete.

Nutirakendus on Google Play keskkonnast tasuta allalaaditav ja kasutab Google-otsingut, mis tähendab, et ta otsib kõiki kirjed, kus sõna või täheühend esineb. Lisaks vastetele eesti ja inglise keeles on rakenduses ka terminitega seotud muud infot, lühendeid, selgitavaid märkusi ja definitsioone.

Rakendus uueneb automaatselt kaks korda kuus ja kõigil kasutajail on võimalik teha sõnastiku täiendamise ettepanekuid. Sõnastik põhineb peamiselt tõlgitud tekstidel ja sisaldab keelendeid, mille kogumisega on Kaitseväe keelekeskus tegelenud mitu aastat.

Kolmest laevast ja staabist koosneva miinitõrjeeskaadri värske ülema sõnul aitab osalus Baltronis  tõsta Eesti, Läti ja Leedu mereväe aluste lahingu- ja koostöövõimet ning aidata kaasa ettevalmistusele liitumiseks NATO miinitõrjeeskaadriga.

Sel aastal kuuluvad Baltroni  Eesti staabi- ja toetuslaev Tasuja, Läti miinijahtija Rūsiņš ning Leedu mereväe miinijahtija Kuršis.  Aasta esimesel poolel ootab eskaadrit ees neli õppust, sealhulgas miinitõrjeoperatsiooni "Open Spirit" Läti vetes ning Läänemere suurim mereväeõppus "Baltops" Läänemere lõunaosas.

Kaptenmajor Tarmo Sepp läbis ajateenistuse mereväes 1994 -1995. aastal . Ta on lõpetanud Rootsi kuningliku mereväeakadeemia ning Ameerika Ühendriikide mereväe staabikolledži,

teeninud miinijahtijal Sulev relvastusohvitserist komandörini, samuti mereväe staabi jaoskonna ülemana ning mereväebaasi ülemana.

1998. aastal asutatud Balti riikide ühise miinitõrjeüksuse eesmärk on Läänemere puhastamine meremiinidest ja teistest lõhkekehadest, samuti merevägedevahelise koostöö harjutamine, et tõsta suutlikust koostööks NATO struktuuridega.

2015. aastal annab Eesti Baltroni juhtimise üle Läti mereväele.

„Liitunud koolidelt oodatakse juba teatud kvaliteeti, mis annab meie jaoks ka kindluse partnerite leidmisel. Lisaks saab programmiga taotleda rahalisi vahendeid, mis hõlbustavad õppimist ja õpetamist rahvusvahelises keskkonnas,“ ütles KVÜÕA õppekavade arendamise nõunik Nele Rand.

Ranna sõnul on Erasmus+ programm esialgu mõeldud õppejõudude mobiilsuse toetamiseks. „Esimesed üliõpilased võiksid välismaale õppima minna 2015. aasta kevadsemestril. Programmist on kasu ka KVÜÕA teadustegevuse arendamisele ja spetsiifilisemate erialade kadettidele, kelleks on Kõrgemas Sõjakoolis näiteks õhu- ning mereväe põhikursused,“ ütles ta.

Erasmus+ programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada kõrgharidust ning suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas. Peamiselt tegeleb Erasmus+ üliõpilaste ja õppejõudude õpirändega, mille eesmärk on viia läbi õppetööd või võimaldada õppimist Euroopa riigi kõrgkoolides.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega üle maailma.

Leedus, Šiauliai lennubaasis aset leidnud rotatsiooni üleandmistseremoonial osales teiste seas NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc, kes ühtlasi vastutab Euroopas paiknevate USA õhujõudude tegevuse eest. Eesti õhuväge esindasid õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge ning õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas.

Tänaseks on Balti riikide õhuturbes osalenud neljateistkümne riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Sloveenia ja Albaania õhuruumi eest.

Islandi õhuturbes osalevad lisaks NATO liikmesriikidele ka alliansi partnerriigid Soome ja Rootsi. Eesti õhuvägi on panustanud Islandi õhuturbemissiooni sihitusohvitseridega.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.

Kaitseressursside Ameti kutsel asub enamik kutsealuseid ajateenistusse Vahipataljonis ja mereväebaasis. Osa noormehi läheb aega teenima ka Kirde Kaitseringkonna väeosadesse ja tagalapataljoni.

Seekordse kutsumisega asub teenisutusse ka kuus neidu, kelle teenimiskohaks on pioneeripataljon, suurtükiväepataljon ja õhutõrjepataljon.

Vastavalt kaitseministri määrusele toimub järgmine ja tänavuse aasta suurim ajateenistusse kutsumine 27.nädalal, mil oodatakse aega teenima ligi 1700 kutsealust.

​3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Vabadussõjas relvad, kui jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu. Vabadussõda oli lõppenud Eesti täieliku võiduga.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamiseks toimus täna  Vabadussõja võidusamba jalamil tseremoonia, kus kõnelesid kaitseminister Urmas Reinsalu ja Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann ning palvuse pidas EELK peapiiskop Andres Põder.

Kaitseminister Reinsalu ütles tseremoonial peetud kõnes, et ilma Vabadussõja võiduta ning selle võidu eest sõdinuteta ega hukkunuteta poleks olemas Eesti riiki ja kaheldav oleks olnud rahva kestmine. „Just Vabadussõja sõdurid andsid võimaluse Eesti riigi ülesehitamiseks ja arenguks nii Vabadussõja järel 94 aastat tagasi kui ka iseseisvuse taastamise järel 22 aastat tagasi. Ilma Vabadussõja võiduta ei oleks meil täna sellist Eestit,“ ütles kaitseminister.
Tallinna Reaalkooli õpilase Kaarel Allemanni sõnul on meie rahvuse, eelkõige aga noorte kanda olev vastutus sama oluline, kui oli 94 aastat tagasi tehtud otsus kaitsta Eestit relvajõul.

„On ülimalt vale arvata, et meist ei sõltu midagi. Demokraatlik riik ei suuda seista ainult juhtidel, tema püsimise eest peab vastutama kogu rahvas. Kui tahame esiisade väljavõideldut hoida, ei tohi me laskuda mugavustsooni, vaid peame olema ühiskondlikult aktiivsed, huvituma poliitikast ja muretsema riigi käekäigu pärast,“ ütles Allemann tseremoonial peetud sõnavõtus.

Lisaks Vabadussõja võidusamba juures toimunud tseremooniale asetasid Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Samuti tähistati relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides.

28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena ligikaudu 5000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Eesti omariikluse eest võitlesid Vabadussõjas eestlastega õlg-õla kõrval sakslased, venelased, soomlased, taanlased, juudid, rootslased, inglased, prantslased, ameeriklased.