Uudised

23. detsembril tähistasid jalaväekompanii Estcoy-17 ja logistiline toetusüksus jõule koduse õhtusöögiga. Afganistani saatsid eesti toite Saaremaa ja Rakvere lihatööstused, Salvest, Saku õlletehas ja kommivabrik Kalev. Omakootud kindad ja sokid saatsid sõduritele naiskodukaitsjad ja kodutütred. 24. detsembril võtsid kaitseväelased osa Eesti, Taani ja Ühendkuningriigi ühisest jõululaupäevast. "Eestist saadetud kingitused teevad kõigil sõduritel südame soojaks," ütles kontingendi ülem kolonelleitnant Maidu Allikas, kelle sõnul on leiavad Afganistani saadetud kindad ja sokid kohe kasutust, kuna praegusel aastaajal on õhtuti ilm üsna külm.

Novembris teenistus alustanud jalaveäekompanii Estcoy-17 on Helmandi lahingugrupi koosseisus läbi viinud mitu operatsiooni eesmärgiga leida illegaalseid relvi, ja laskemoona. "Kompanii viimased operatsioonid on olnud edukad, oleme konfiskeerinud keelatud relvi ja isevalmistatud lõhkekehade komponente, samuti vabastas kompanii mässuliste käest kaks kohalikku elanikku," ütles Allikas.

Kontingendi ülema sõnul kontrollivad Afganistani julgeolekujõud kõiki kontrollpunkte, rahvusvahelised julgeolekujõud ISAF hoiavad lahti oma liikumisteid ning toetavad Afganistani jõudusid vajadusel operatsioonide ja vahenditega, mida Afganistani jõududel pole..

Alates novembrist teenib Afganistanis kolonelleitnant Maidu Allika juhtimisel viimane Eesti kontingent. Jalaväekompaniid Estcoy-17 juhib major Viljar Laaneste ning logistilist toetuselementi NSE-16 leitnant Rodion Sorokin. Viimane jalaväekompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid

„Juhtige mõistuse, oskuse, seletamise ja õpetamisega. Käituge alluvatega nii, nagu tahate, et teie ülemad teiega käituksid,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Riik on andnud teile võimaluse olla eeskujuks näidata oma tulevastele alluvatele milline on Eesti kaitseväelane. Teile tuginebki kaitsevõime,“ märkis Terras.

Nooremseersandi või kaprali auastme saavad 194 Kirde kaitseringkonna, 156 Kuperjanovi jalaväepataljoni, 70 Kalevi jalaväepataljoni, 27 staabi- ja sidepataljoni, 51 vahipataljoni ja 54 logistikakeskuses nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijat, kes jätkavad oma teenistust meeskonna- ja jaoülemana ning kellest parimad suunduvad edasi õppima lahingukooli reservrühmaülema kursustele.

Nooremallohvitseride kursuse põhieesmärk on õpetada ajateenijaid täitma jaoülema ülesandeid rahu- ja sõjaajal. Kursuslased omandavad teadmisi jao taktikast, allüksuse relvadest, pioneeriasjandusest, pedagoogikast, sõjaväepsühholoogiast, juhtimisest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpivad teadmisi jaoülemana rakendama. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele.

Kursuse jooksul teevad ajateenijad läbi eksamid, lõpuharjutuse ja rännaku, mille alusel otsustatakse allohvitseriks saamine. Lõpurännaku eesmärgiks on testida osalejate üldfüüsilist vastupidavust, meeskonnatöö- ja juhtimisoskust. Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ja sellele järgnev kuue- kuni üheksanädalane erialakursus.

Kapral on kõrgeim sõduri auaste. Seersandi auaste võeti Eesti kaitseväes kasutusele 1930ndate lõpul. Enne seda nimetati auastet nooremallohvitseriks. Kaasajal liigituvad kõik seersandi auastmed alates nooremseersandist kuni vanemseersandini nooremallohvitserideks.

Kohtumisel leppisid kindralid  kokku, et Eesti kaitsevägi ja NATO ühendväejuhatus hakkavad operatiivinfo vahetamiseks kasutama turvalist videokonverentsi süsteemi, mis kiirendab infovahetust, võimaldab opetariivsemat tegutsemist ning parandab staapide vahelist koostööd.

Samalaadsed turvalised kommunikatsioonikanalid on sisse seatud enamiku  liitlasriikide ja NATO väejuhatuste vahel. Eesmärgiks on tõhusam infovahetus, staapide harmoniseeritud koostöö, samuti  aitab see kaasa õppuste ja operatsioonide kavandamisele.

Kindralmajor Terras ja kindral Domröse tõdesid, et sel aastal korraldatud NATO suurõppus Steadfast Jazz  näitas Eesti ja liitlaste planeerijate tõsist koostööd Balti riikide kaitseplaanide läbi töötamisel õppusele eelnenud aasta jooksul. Kaitseväe juhtaja sõnul on Eesti jaoks oluline, et liitlasvägedel on olemas nii piirkondlikud kaitseplaanid kui viimaseid toetav õppuste kava.

Eesti osaleb 2014. aastal NATO reageerimisjõudude õppustel Trident Jaguar ja Trident Juncture staabiohvitseridega ning 2015. aastal Hispaanias korraldataval õppusel Balti pataljoniga. 2016. aastal annab Eesti koos Läti ja Leeduga NATO reageerimisjõudude käsutusse Balti pataljoni, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon.

Kindral Domröse külastas Eestit viimati novembris, et arutada NATO vägede vasturünnakut ja sõjalist tegevust Eesti pinnal õppuse Steadfast Jazz raames, kus alliansi liikmesriigid harjutasid Eesti kaitsmist kui liikmesriigile tungib kallale vaenulik suurriik. Kui NATO reageerimisjõud 2014. aastal aktiveeritakse, vastutab Brunssumi väejuhatus reageerimisjõudude sõjaliste operatsioonide eest.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine, samuti vastutab Brunssumi vaejuhatus algava NATO missiooni Resolute Support ettevalmistamise eest. NATO Brunssumi väejuhatus ja Napoli väejuhatus vastutavad reageerimisjõudude eest rotatsiooni korras aastase perioodi kaupa.

"Riik peab toimima ka kriisi- ja sõjaolukorras, mil julgeolekuasutuste vastutus suureneb," ütles kaitseväe juhataja koostöölepet alla kirjutades. "Täna sõlmitud lepingu eesmärgiks on nutikas ressursikasutus ja tõhus koostöö, et riik  toimiks sujuvalt ka kõige ootamatutes olukordades," lisas ta.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on koostöö kaitseväega ka seni olnud sujuv, kuid nüüd saab see praktilisel tasandil täpsemalt määratletud.

"Täna sõlmitud raamlepingus on selgelt paika pandud, kuidas päästeamet ja kaitsevägi saavad teineteist aidata, leping loob aluse praktiliseks koostööks, mille  kohta varem nii täpsed kokkulepped puudusid."

Kaitsevägi ja päästeamet tegid seni koostööd hädaolukorra seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse raames. Raamleping aitab kaasa laiapõhjalise riigikaitse igakülgsele arendamisele, turvalise elukeskkonna kujundamisele ja hoidmisele, ohtude ennetamisele ning operatiivsele ja professionaalsele abistamisele.

Lepe sätestab täpsemalt  koostöövaldkonnad ja tegevuskavad. Lisaks päästetöödele ja kriisireguleerimisele toob lepe eraldi välja demineerimise, haridus- ja koolitustegevuse, logistika ja liitlasvägede vastuvõtu alase koostöö.
Seni on kaitsevägi aidanud päästjaid oma tehnika ja oskusteabega õnnetusjuhtumite ja loodusõnnetuste korral, näiteks Padaoru lumetormis ja Poola lennuki maandumisel Ülemiste järvele 2010.aastal, Pärnu üleujutusel 2005.aastal, metsatulekahjude kustutamisel. Päästeametnikud on osalenud liitlasvägede vastuvõtuõppustel, pidev infovahetus ja koostöö seob mõlema organisatsiooni demineerijaid. Ämari lennubaasi kasutuse suurenemisel vajab kaitsevägi päästeameti tuge tulevikus lennubaasis nõuetekohase tuletõrjetoetuse tagamisel.

Kaitsevägi sõlmis sarnase koostöökokkuleppe sel kevadel Tehnikaülikooli, Tehnikakõrgkooli ja Kehtna majanduskooliga ning novembris Politsei-ja Piirivalveametiga.

Sõlmitava leppe eesmärgiks  on süvendada koostööd riigikaitse, kriisireguleerimise ja siseturvalisuse vallas ning kasutada senisest tõhusamalt riigi võimalusi ja vahendeid. 

Kaitsevägi ja päästeamet on seni teinud koostööd hädaolukorra seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse raames. Kaitsevägi on aidanud päästjaid oma tehnika ja oskusteabega õnnetusjuhtumite ja loodusõnnetuste korral, näiteks Padaoru lumetormis ja Poola lennuki maandumisel Ülemiste järvele 2010.aastal. Päästeametnikud on osalenud liitlasvägede vastuvõtuõppustel Eestis, pidev infovahetus seob mõlema organisatsiooni demineerijaid.

Homme sõlmitav lepe sätestab koostöövaldkonnad ja tegevusplaanid täpsemalt. Lisaks päästetöödele ja kriisireguleerimisele toob lepe eraldi välja demineerimise, haridus- ja koolitustegevuse, logistika ja liitlasvägede vastuvõtu alase koostöö.

Kaitsevägi sõlmis sarnase koostöökokkuleppe sel kevadel Tehnikaülikooli, Tehnikakõrgkooli ja Kehtna majanduskooliga ning novembris Politsei-ja Piirivalveametiga. 

Kirde kaitseringkonnas andis truudusetõotuse 471, Kalevi jalaväepataljonis 90 ja logistikapataljonis 46 oktoobris teenistust alustanud sõdurit.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul kinnitasid ajateenijad täna antud tõotusega, et võtavad Eesti riigi vabaduse hoidmist ja kaitsmist väga tõsiselt „Värskelt antud tõotus ei ole pelgalt kinnitus sõduri baasväljaõppe läbimisest, vaid seob teid Eesti iseseisvuse ja vabaduse kaitsmisega kogu eluks,“ ütles major Sirman oma kõnes.

Vahipataljoni ajateenija reamees Matis Leima sõnul peab iga Eesti kodanik austama nii oma rahvast kui riiki ning ajateenistuse läbima. „ Arvan, et iga noormees peab oma riiki teenima, et kaitsta oma riiki, rahvast ja vabadust.“

Täna kaitseväelase truuduse andnud ajateenijad alustasid teenistust oktoobris. Sõduri baaskursuse jooksul omandasid ajateenijad teadmisi erinevatest relvadest, meditsiinist, sidetehnikast, seadusandlusest ja üksikvõitleja oskustest. Lisaks tuleb neil läbida nii metsalaagrid kui ka rännakud.

Pärast baaskursust ja truudusetõotuse andmist jätkavad sõdurid teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.

„Eesti kaitseväe arengus on viimastel aastatel näha tuntavat progressi,“ ütles kindral Puheloinen, kes viimati külastas Eestit 2010. aastal. „Nii Eesti kui Soome kaitsevägi teevad praegu sarnaseid ümberkorraldusi, et muuta kaitseväe juhtimine tõhusamaks ja säästlikumaks: mõlemad on muutnud ringkondade juhtimist, koondavad staape ja logistilisi võimekusi ning kasutavad efektiivselt tehnilisi lahendusi.“ Kindral Puheloise sõnul on nii Eesti kui Soome riigikaitse olulisimaid alustalasid kohustuslik ajateenistus ning lähenemine riigikaitseküsimustele sarnane.

Kindralmajor Riho Terras ütles kaitsevägede käimasolevaid muutusi kommenteerides, et Eesti ja Soome riigikaitseline mõtlemine on teineteisest sõltumatult jõudnud samade tulemusteni. „Oleme praegu koos soomlaste ühisel sõjalisel operatsioonil Malis, kindlasti on tulevikus võimalik tihedam koostöö ka Balti pataljoni raames ja NATO reageerimisjõududes,“ ütles Terras. Eesti, Läti ja Leedu on kutsunud Soomet osalema NATO reageerimisjõududes 2016.aastal Balti pataljoni koosseisus.

Kindral Puheloinen kohtus Eesti visiidi käigus lisaks kaitseväe juhatajale Riigikogu riigikaitse komisjoni esimehe Mati Raidma, kaitseminister Urmas Reinsaluga ning külastas NATO küberkaitsekeskust ja Kirde kaitseringkonda, kus tutvus suurtükiväepataljoni ja õhutõrjepataljoni tegevusega. Samuti sai Soome kaitseväe juhataja ülevaate jaanuaris kinnitatud riigikaitse arengukavast ja elluviimise hetkeseisust.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledži ohvitserid, haridusalane koostöö jätkub Eesti ohvitseride ja instruktorite soomusvõimekuse alase väljaõppega Soomes.

Soome kaitseväelased on osalenud viimastel aastatel NATO reageerimisjõudude õppustel Steadfast Juncture ja Steadfast Jazz. Samuti osalesid Soome esindajad novembris Eestis korraldatud NATO küberkaitseõppusel  Cyber Coalition.

Eesti ja Soome väljaõppemeeskonnad teenivad koos Rootsi, Läti ja Leedu kaitseväelastega Põhjala-Balti väljaõppeüksuses Euroopa Liidu missioonil Malis. Hiljutise ühise radarihanke tulemusena  sai  Eesti kaks ja Soome 12 õhuseireradarit Groundmaster.

Kindral Puheloinen lahkus Eestist täna.

Lisaks pioneeripataljoni kaitseväelastele võtsid väeosa ülemate vahetuse tseremooniast osa ka Kirde kaitseringkonna üksuste ülemad, pioneeriinspektor major Raul Kütt ning Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts, kes andis uuele pataljoni ülemale üle väeosa lipu.

„Jalaväelased vajavad liikumisteid, suurtükiväelased positsioonide kindlustamist ning õhutõrje ülesannete täitmine annab eelduse, et vastase maaväe edasitung oleks tõkestatud,“ märkis kolonelleitnant Mõts rääkides pioneeride tähtsusest lahinguväljal.

Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus asuvas pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijatele miinide käsitsemist, B-kategooria minööri tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete ja puitsildade rajamist ning jooksusildade paigaldamist. Lisaks pioneerierialale saavad ajateenijad ka jalaväelase ettevalmistuse.

Truudusetõotusega lõpeb tulevaste reservväelaste väljaõppe esimene etapp ehk sõduri baaskursus, mille jooksul sõdurid omandavad üksikvõitleja põhioskused ja teadmised nagu relva kasutamine, maastikul ellujäämine ja tegutsemine ning saavutavad edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi.

„Kaitseväeteenistusse tulnud noormeestel võtab alguses aega kohanemine väeosa igapäevaeluga nii nagu ka harjumine olukorraga, kus kõiges tuleb arvestada oma allüksuse kaasvõitlejatega. Tänaseks on see esimene ehmatus jäänud selja taha ning noormeestest on saanud igati tublid sõdurid,“ ütles nooremleitnant Kaspar Tammert logistikakeskuse logistikapataljonist. Nooremleitnant Tammert lisas, et oma arengu- ja õpivõimet tuli noorsõduritel näidata lõpurännakul, kus otsustavaks saab meeskonnatöö ja valmidus vaatamata rasketele oludele sundida ennast kindlaks jääma püstitatud eesmärgile.

Vandeandmistseremooniatel saavad sõdurieksami kuldmärgi 11 ja hõbemärgi 24 logistikapataljoni kaitseväelast. Sõduri baaskursuse parimaks sõduriks valisid logistikapataljoni instruktorid Läänemaalt Oru vallast pärit reamees Kristo Martini.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Logistikakeskuse logistikapataljonis jätkub ajateenijate väljaõpe pärast jõulu- ja aastalõpu puhkust jalaväe taktika baaskursusega ning vahipataljonis autojuhi, sõjaväepolitsei ning jalaväelase erialakursustega. Paarkümmend vahipataljoni ajateenijat alustavad teenistust kaitseväe orkestris.

Logistikakeskuse logistikapataljoni ajateenijad annavad sõdurivande oma väeosas aadressil Marja 4 kell 11 ning vahipataljoni ajateenijad Jüriöö pargis kell 11.

„Tänaseks on juba traditsiooniks kujunenud, et igal talvel kirjutavad meie kooli õpilased kirja Eesti sõdurile. Tahame oma kaitseväelastele kinnitada, et neist hoolivad ka eesti lapsed kaugel Kanadas. Soovime Eesti sõduritele tahtekindlust, üksteisemõistmist ja rahulikke jõule,“ ütles Toronto Eesti Täienduskooli esinaine Elle Rosenberg.

Enam kui kolmekümne Toronto Eesti Täienduskooli algklassi ja gümnaasiumi lapse kirja ja jõulukaardi valmisid kohaliku Eesti Seltsi juhatuse eestvedamisel. Kanada eesti keelt õppivad lapsed on saatnud Afganistanis teenivatele kaitseväelastele oma jõulutervitusi juba alates 2008. aastast.

„Kallis Eesti sõdur! Ma tänan sind, et sa kaitsed minu Eestimaad ja maailma. Soovin, et sul oleksid ilusad jõulud. Olen väga õnnelik, et ka mina olen eesti poiss!“ kirjutas kaheksa aastane Oliver oma läkituses. Torontos elav Genevieve kirjutas oma jõulukaardile: „Ma tean, et sul on raske töö ja et sa teed seda uhkustundega. Ma ise ei saaks seda teha, sest mina kardaksin. Aga sina oled julge! Aitäh sulle selle eest!“ Nagu enamus lapsi, palus ka Genevieve, et sõdurid leiaksid võimalusel aega ja kirjutaksid neile vastu.

Alates novembri kuust teenib Afganistanis kolonelleitnant Maidu Allika juhtimisel viimane Eesti kontingent. Jalaväekompaniid Estcoy-17 juhib major Viljar Laaneste ning logistilist toetuselementi NSE-16 leitnant Rodion Sorokin. Viimane jalaväekompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.