Uudised

Kindralmajor Riho Terrase kutsel Eestit külastav Soome kaitseväe juhataja kohtub täna Riigikogu riigikaitse komisjoni esimehe Mati Raidma, kaitseminister Urmas Reinsaluga ja külastab Tallinnas asuvat küberkaitsekeskust.

Samuti asetavad Soome ja Eesti kaitseväe juhatajad pärja Vabadussõja mälestusehisele kaitseväe kalmistul.  

Täna pärastlõunal külastab kindral Puheloinen Kirde kaitseringkonda, kus tutvub Suurtükiväepataljoni ja Õhutõrjepataljoni tegevusega.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid, Eestil on tihe koostöö Soomega logistika ja relvastuse vallas. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalisel operatsioonil Afganistanis Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

Eesti, Soome ja Rootsi panustavad Mali väljaõppemissiooni kuueliikmeliste meeskondadega, samuti kuuluvad Põhjala-Balti väljaõppeüksusesse Läti ja Leedu instruktorid.  Eestil ja Soomel on positiivne kogemus hiljutisest ühisest radarihankest, mille raames Eesti sai kaks ja Soome 12 õhuseireradarit Groundmaster.

Kindral Puheloinen lahkub Eestist homme.

„Sellel aastal torkab silma kursusel osalejate motiveeritus ja õpihimu. Siin mängib kindlasti ühelt poolt rolli väeosa allohvitseri kandidaatide selektsiooni kvaliteedi paranemine. Teisalt on see märk sellest, et noored on õppinud ajateenistusest võtma maksimaalset ning õpivad heameelega kõike, millest võib olla kasu ka oma igapäevaelus ja töökohal reservis,“ ütles nooremleitnant Jaanus Jürgenstein logistikakeskuse logistikakoolist.

Kaksteist nädalat kestval kursusel õpetasid logistikakeskuse logistikakooli instruktorid tulevastele allohvitseridele erinevate logistiliste elementide nagu väliköögid, -töökojad, -laod ja transpordimeeskonnad juhtimist jalaväeüksuste koosseisus.

Kursuse lõpus on õppurid vastavalt oma erialale valmis ise kasutama kas välikööke, juhtima ja hooldama transpordivahendeid, haldama väliladusid, käsitlema kaupa, korraldama välitöökodade tööd ning andma omakorda edasi õpitut reakoosseisule. Kursusel osalesid kaitseväelased 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist, logistikakeskuse logistikapataljonist, staabi- ja sidepataljonist ning Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljonist.

Enne allohvitseriks õppimist läbisid tulevased sõjaväelogistikud kolmekuuse sõduri baaskursuse, kus omandasid üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutasid edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi.

Sulgemine viiakse läbi alates kella 11.00 kuni kella 16.00. Ümbersõit Paldiskisse toimub marsruudil Leetse tee - Sadama tn. - Tuule tn. Ümbersõit tähistatakse ajutiste liiklusmärkidega, abiks on liikluskorraldajad.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul on tegemist tavaväljaõppest erineva õppusega, mille eesmärgiks on tee sulgemise ja kontrollposti mehitamise harjutamine võimalikult reaalsetes tingimustes. „Asula sissesõidu blokeerimine ja liikluse reguleerimine on vajalik hädaolukorra tingimustes, kus loodusõnnetuse või keskkonnareostuse puhul tuleb tagada inimeste ja kaitseväe taristu ohutus ja luua kriisi lahendamisel osalevate üksuste võimalikult suur tegevusvabadus,“ ütles kolonelleitnant Kalmus.

Õppuse raames harjutatakse osalevate üksuste koostööd- ning hinnatakse nende valmidust tulla toime kriisisituatsioonides. Õppus annab 1. jalaväebrigaadi võitlejatele kogemuse kohaliku omavalitsuse ja teiste tsiviilstruktuuride toetamisel kodanike turvalisuse tagamiseks. Kaitsevägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

„Iga jagu on varustatud positsioneerimisseadmega, allüksuste tegevus on ekraanilt jälgitav kogu 150-kilomeetrise rännaku jooksul,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse läbiviija leitnant Ivo Peets.

Leitnant Peetsi sõnul on positsioneerimisseadmete kasutamise puhul tegemist pilootprojektiga, mille tõhususele saab hinnangu anda peale rännakut. „Tänu paremale ülevaatele väljal toimuvast saame tulevastele allohvitseridele anda senisest parema tagasiside nende tegevuse kohta ning aidata neil mõista oma rolli suures pildis,“ ütles Peets.

Rännakust umbes pool läbitakse soomukitel ning pool jalgsi. Esimesel kahel päeval harjutatakse taktikalisi tegevusi – kiirrünnakut, varitsust, objektiluuret ning lahingolukorras esmaabi andmist, kolmandal päeval keskendutakse meeskondlikele tegevustele. Nii tuleb tulevastel nooremseersantidel läbida meeskonnana takistusriba ning liikuda üksusena läbi mineeritud ala.

Nooremallohvitseride lõpurännak lõpeb 12. detsembri südaöösel Kohtla-Järvel Vabadussõja Järve lahingu mälestusmärgi juures. Kokku osaleb rännakul 70 mehhaniseeritud väljaõppetsükli läbinud ajateenijat.

Pidulik lõpurivistus leiab aset Tapal 13. detsembril. Reservi arvatakse juulikuus teenistust alustanud ajateenijad 2014. aasta juunis.

1.jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

Rännak on jälgitav aadressilt

Kursuse jooksul valmistasid Eesti instruktorid ette ühe Mali armee 35-liikmelise rühma õpetades neile sõdurioskusi ja rühmataktikat.

Kuueliikmelise instruktorite meeskonna ülema kapten Jüri Tõnisma sõnul olid Mali armee sõdurid motiveeritud ja koostöövalmid, samuti aitasid Mali armee ohvitserid ja allohvitserid väljaõpet paremini kohalikele oludele kohandada.

Eesti instruktorite meeskond teenib Põhjala-Balti väljaõppeüksuse koosseisus koos Soome ja Rootsi meeskondade ning Läti ja Leedu kaitseväelastega. Kümnenädalasel kursusel õpetasid Mali rühma koos eestlastega kaks Leedu allohvitseri. Üksused teenivad Mali pealinnast Bamakost 60 kilomeetri kaugusel asuvas Koulikoro linnas. Enne Malisse suundumist läbisid instruktorid missioonieelse koolituse ning koostööõppe Soomes Põhjala-Balti väljaõppeüksusega. Kõik Eesti instruktorid on varasema missioonikogemusega.

Euroopa Liidu Mali väljaõppemissiooni ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja õpetamine. Missioonil osaleb 22 riiki kokku enam kui 500 kaitseväelasega, kes ei võta osa lahingulisest tegevusest.

Missiooni eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone, taastada ja tagada Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendada terrorirühmitustest tulenevat ohtu.

Märtsis saatis Eesti Malisse staabiohvitseri ja vanemstaabiallohvitseri, kelle ülesanne on Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamise planeerimine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega, samuti teenib üks kaitseväelane ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Instruktorite meeskond saabub Eestisse tagasi märtsis.

„Tõime alla kaks lennukit, ühte vigastasime, ka maasihtmärgid said ohtlikke tabamusi,“ võttis laskmispäeva kokku lahinglaskmiste läbiviija, õhutõrjekooli kursuse ülema ülesannetes nooremleitnant Karl Õunapuu.

Hommikust lõunani lasi paarkümmend õhutõrjujat kahuri abirelvast pooleteist meetriseid mudellennukeid, seejärel suunati kahurite torud madalamale ning sihiks võeti poolekilomeetri kaugusel asunud maasihtmärgid.

Enne laskmiste sooritamist treenisid eriala omandamist alustanud meeskonnaülemad vajalikke oskusi simulaatoril. „Simulaator on rohkem nagu arvutimäng, päris laskmistel on reaalne sihtmärk, reaalsed tabamused ning reaalsed tagasilöögid,“ rääkis õppur Andres Tooming, kes juba kuuaja pärast hakkab oma meeskondi treenima ning saadud kogemusi ning kinnistatud oskusi reakoosseisule edasi andma.

ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga kaheraualine õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonnaülem, sihtur, suunaja, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kg kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid. 

Lisaks õhutõrjekahurid ZU-23-2, hüüdnimega Sergei, kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe. 

Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Rivistusele järgnenud ajateenistust iseloomustava näidendiga kogusid pataljoni kaitseväelased Carolin Illenzeeri fondi toetuseks üle tuhande euro. Üle poole summast annetas Jõhvi vallavalitsus.

Viru jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Eero Kinnuneni sõnul sai üritus toimuda ainult tänu pataljoni kaadrikaitseväelaste initsiatiivile ning ajateenijate loovusele.

Kolonelleitnant Kinnunen pidas oma kõnes meeles ka pataljoni eelkäijat, Vabadussõja ajal 1. diviisi koosseisus tegutsenud 4. jalaväepolku märkides, et tänu kindralmajor Aleksander Tõnissonile suudeti vaenlane Vabadussõjas tõrjuda kodumaa piiride taha.

Esmakordselt valiti sel aastal välja ka Viru pataljoni aasta ohvitser ja allohvitser. Aasta ohvitseriks sai kapten Viljar Niinepuu, aasta allohvitseri tiitli pälvis veebel Aare Toluk.

Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialadel õppijad sh. laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed. Tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpet kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.

Mõlemal õppesuunal pannakse eriti rõhku lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu läbib Viru jalaväepataljonis ajateenistust üle 350 ajateenija.

Maaväe veebel staabiveebel Siim Saliste tõstis lõpetamisel peetud kõnes esile vanemveeblite väljakujunenud oskusi väljaõppe läbiviimisel ning märkis, et vanemveebli ülesandeks on eelkõige elukogemuse ja küpsusega anda oma panus üksuse jaoks oluliste otsuste tegemisel.

Veidi üle kahe kuu kestnud kursus jagunes kolmeks etapiks. Esimeses osas õppisid kursuslased üldaineid ning logistika ja mobilisatsiooniga seonduvat. Teises omandasid õppurid taktikalisi ja juhtimisalaseid teadmisi ning kompanii tasemel oskusi. Kursuse kolmas osa keskendus seadusandlusele ja staabitöö protseduuridele. Praktilisteks harjutusteks kasutati kursusel matkekeskuse simulatsioonisüsteeme.

Kursusel saadud täiendusharidus võimaldab lõpetanutel teenida vanemveebli auastmega ametikohtadel kaitseväes ja Kaitseliidus. Samuti said õppurid rahu- ja sõjaaja kompaniiveebli ettevalmistuse. Õppeperioodi jooksul omandasid õppurid maaväe allohvitseri kolmandaks kvalifikatsioonitasemeks nõutavad teadmised.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväelisi juhte koolitav riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Kümnendat korda läbi viidud vanemveebli kursust on Lahingukoolis korraldatud alates 2003. aastast.

“Briisi näol on tegemist iga-aastase kaardiharjutusega, mille eesmärgiks on treenida alluvaid staape ja värskendada ülemate teadmisi otsuse vastuvõtmise protsessis ning harjutada tegutsemist brigaadist suurema üksuse ehk diviisi koosseisus,“ ütles õppust juhtinud 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Brigaadiülema sõnul väärib tähelepanu, et Tallinnas korraldatavate sõjaliste operatsioonide planeerimist, millele õppus keskendus, harjutavad ka Läti, Leedu ja Taani. „Selline õppus tihendab ja tõhustab liitlassuhteid ning vastastikust usaldust NATO liikmesriikide kaitsmisel,” lisas Kalmus.

Õppuse stsenaariumi kohaselt tegutseb jalaväebrigaad konventsionaalse sõja raames Eesti pinnal asustatud alal, kus brigaadi allüksused täidavad ülesandeid liitlasüksuste koosseisus võitleva Taani diviisi osana.

Briisi on Taani diviisi väljaõppetsüklisse lõimitud õppus, mille raames treenitakse ülemaid ja staape osalemaks tuleval kevadel Taanis aset leidval õppusel Yellow Knight 2014, kus koostatud plaanid ka arvutisimulatsioonil koos liitlastega Balti riikidest ja Taanist läbi mängitakse.

1.jalaväebrigaad on seotud Taani diviisiga alates 2009. aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase koostööga, mille tulemusel on riikide staabid ja üksused suutelised osalema ühisoperatsioonidel.

Taani diviis (taani k. Danske Division) on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. jalaväebrigaadile on Taani diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt. Läti brigaad on Taani diviisiga seotud selle aasta algusest.

1.jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.