Uudised

Pataljoni aastapäeva tähistamine algab juba täna kui pärast Sillamäel aset leidvat pidulikku rivistust viib pataljon läbi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades Sinimägedes ja Mummussaare positsioonidel. Külastatakse ka Utria dessandi mälestusmärki. Rännaku eesmärgiks on tutvustada ajateenijatele Eesti sõjaajaloo olulisi lahingupaiku ja kasvatada pataljoni ühtekuuluvustunnet.

Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialadel õppijad sh. laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed. Tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpet kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.

Mõlemal õppesuunal pannakse eriti rõhku lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu läbib Viru jalaväepataljonis ajateenistust üle 380 ajateenija.

Pataljoni külastamise soovist palume teada anda telefonil 53 494 656 või meiliaadressil , kaasa võtta isikuttõendav dokument.

Konverentsi peakorraldaja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema major Ahti Varblase sõnul on konverentsi eesmärk tutvustada sõjaaja arstidele kriisikoldes käitumise eripärasid.

"Sisuliselt võib öelda, et konverentsi puhul on tegemist meditsiinitöötajate reservõppekogunemisega, kus tutvustame sõjaaja arstidele kuidas toimib kriisimeditsiin," ütles major Varblane.

Kahepäevasel konverentsil esineb 18 eksperti sõjameditsiiniga seotud teemadel. Teiste hulgas esineb loenguga endine Los Angelese traumakliiniku arst doktor Peep Talving, kes räägib kliinilisest meditsiinist. Äramärkimist väärib ka Hollandi reservkolonel Walter Henny ettekanne meditsiinimeeskonna ressursside juhtimisest.

Konverentsist võtavad osa meditsiinitöötajaid erinevatest haiglatest ja kiirabi keskustest, Tartu Ülikoolist, Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolist ning rahvusvahelised külalised. Kokku osaleb konverentsil rohkem kui 250 inimest.

Lisaks konverentsile korraldatakse samal ajal Dorpati konverentsikeskuses tehnikanäitus, kus katiseväe meedikud tutvustavad erakorralise- ja katastroofimeditsiiniga seotud õppematerjale ning varustust.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus ja kaitseväe meditsiiniteenistus korraldavad konverentsi seitsmendat korda, esimest korda viidi üritus läbi 2006. aastal.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesandeks on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eestis, oma partneritega tehakse koostööd ülemaailmselt.

Rohkem infot konverentsi kohta !

Staabi- ja teeninduspatarei ülema leitnant Janek Mõttuse oli ajaloos suurtükiväelaste vajadus kaitsepühaku järele teiste relvaliikidega võrreldes kõige suurem – keskaegsed suurtükid paigutati lahingus eesliinile, kus need sattusid esimestena vaenlase rünnaku alla.

„Muude relvaliikide kaitsepühakud olid mehed. Suurtükiväelased näitasid juba keskajal üles head maitset, valides oma kaitsepühakuks noore, kauni ja armastusväärse naise – Neitsi-Barbara,“ märkis Mõttus võistluse avasõnades.

Et võita kõigi suurtükiväelaste pühaku poolehoidu, võistlesid ajateenijad omavahel nii füüsilist tugevust, head huumorimeelt kui ka suurt teadmiste pagasit nõudnud aladel.

Pühaku lemmikuks saamiseks pidid sõdurid Barbara joonistama, tõestama mõttetöös, teatevõistlusel ja laengukonteineri hoidmisel oma nutikust, tugevust, kiirust ning osavust.

Võistluse võitja tiitli ning suurtükiväelaste pühaku suurimat poolehoidu pälvis seekord nooremallohvitseride kursuslaste teine rühm.

Kokku lõpetab järgmisel nädalal Kalevi jalaväepataljonis nooremallohvitseride kursuse 70 kaitseväelast, kes lisaks tavapärastele sõduri baasoskustele on allohvitseride erialakursuse raames omandanud teadmised kaitseväe soomukitest Sisu Xa-180. Kursuse läbinud arvatakse reservi jaoülematena, tublimatel on võimalik edasi õppida rühmaülemaks.

Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa sõnul võimaldab soomukialase väljaõppe andmine ajateenijatele täita kaitseväe pikemaajalisemat eesmärki mehhaniseerida kogu 1. jalaväebrigaad. Seni on soomukid kasutusel olnud elukutselistest kaitseväelastest koosnevas Scoutspataljonis, soomukeid Sisu Xa-180 ja XA 188 on kasutatud Afganistani operatsioonil.

Jaanuaris valitsuses heakskiidu saanud riigikaitse kümne aasta arengukava kohaselt arendab kaitsevägi välja soomusmanöövervõime. 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv elukutseline Scoutspataljon saab moodsad jalaväe lahingumasinad, soomukitega varustatakse ülejäänud manööverpataljonid.

Kaitsevägi asus sellest sügisest andma Kalevi jalaväepataljoni ajateenijatele soomukimeeskondade väljaõpet. Esimesed ajateenijad, kes soomukialase väljaõppe saavad tulid teenistusse juulis, erialase väljaõppega alustasid nad pärast sõduri baaskursuse lõpetamist septembri keskpaigas.

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180 EST võeti kaitseväes kasutusele 2004. aastal. 2010. aastal hankis kaitsevägi Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus, vastupidavam põhjasoomus isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide kaitseks ning mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele.

Sisu XA tüüpi soomukid on Soomes valmistatud kuuerattalised jalaväe soomustransportöörid, mis olid algselt mõeldud Soome kaitsejõududele. Soomuki loomisel olid tähtsal kohal kasutusmugavus, lihtne ehitus ning madalad hoolduskulud.

Praegu on Eesti kaitseväes kasutuses 56 soomukit XA 180 ja 52 soomukit XA 188, viimaste tarne jätkub aastani 2015, mille lõpuks lisandub olemasolevatele veel 25 soomukit XA 188.

Rännaku läbiviija vanemveebel Tanel Aldošini sõnul näitas rännak õppurite meeskonnatöö oskust ja füüsilist taset. „Veeblirännaku peamine eesmärk on jätkata juba üle kümne aasta kestnud traditsiooni ning tõsta kursuse sisemist sidet ja distsipliini,“ ütles vanemveebel Aldošin.

Rännaku edukalt lõpetanud seersantõppur Kristo Aderil aitas lõpuni vastu pidada kõrge motivatsioon. „Olgugi, et öösel tekkisid loobumismõtted, oli tahtmine suur ja olenemata ligi 20 kilogrammisest seljakotist kõndisime meeskonnana lõpuni,“ rääkis seersantõppur Ader.

Üle 90 kilomeetri pikkusel rännakul sooritasid õppurid gruppidena erinevaid meeskonnaharjutusi, mille eesmärk oli kontrollida nende juhiomadusi ning füüsilist ja vaimset valmisolekut. Rännakust võttis osa 50 õppurit.

Vanemallohvitseride baaskursuse ühisõpingud lõpevad järgmisel nädalal. Seejärel lähevad õppurid erialaõpingutele, kus omandavad järgneva kolmeteistkümne õppenädala jooksul vastavalt valitud erialale teadmisi jalaväe-, pioneeri-, side-, sõjaväepolitsei- ja logistika suunal ning sooritavad üheteist õppenädala pikkuse praktika. Järjekorras 39. vanemallohvitseride baaskursus lõpeb 18. juunil piduliku lõpuaktusega.

Vanemallohvitseride baaskursusel saavad osaleda kõikide väeliikide vanemallohvitserid. Kursusel õppimise eelduseks on läbitud nooremallohvitseri õpe. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Vanemallohvitseride koolitamist alustati lahingukoolis 1993. aasta alguses.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülema major Ahti Varblase sõnul on kohtumise eesmärgiks jõuda ühtse arusaamani, millised peaksid liikmesriikides kehtivad sõjameditsiini väljaõppe nõuded olema ja kuidas neid kaasajastada.

„Muuhulgas käsitleme sõduritele antava esmaabiõppe kaasajastamist, kus Eesti roll on jagada oma kogemust,“ ütles major Varblane.

Samuti plaanitakse töögrupi kohtumistel ühiseid sõjameditsiini õppuseid ja harjutusi. Kohtumisest võtavad osa esindajad NATO peakorterist, NATO meditsiini kompetentsikeskusest ning liikmes- ja partnerriikide esindajad Eestist, Norrast, Taanist, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Prantsusmaalt ja Rootsist. Eesti osaleb kaks korda aastas kohtuva töögrupi töös kolmandat aastat.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesandeks on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Sõjakooli kadetid rivistusid Tondipoiste mälestusmärgi juures kell 5.25 - samal kellaajal, kui mässajad sõjakooli 89 aastat tagasi ründasid. Vaatamata ootamatule rünnakule katse sõjakooli üle võtta nurjus ning kadetid lõid mässajad tagasi. Võitluse käigus langes neli õppurit - Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas mälestusmärgi juures kõneldes, et iga kaitseväelane on tõotanud vajadusel anda Eesti kaitseks oma elu. "Oma riigi kaitsel langesid neli kadetti, kes olid andnud sarnase vande nagu meie - vajadusel ohverdada oma elu." ütles Tikerpuu kinnitades, et langenud kadetid on igavesti sõjakooli pere liikmed.

Pärast pärja asetamist monumendile viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal. Tallinna linna poolt asetas monumendile pärja abilinnapea Kalle Klandorf.

Kõrgem Sõjakool mälestab rivistusega mässukatses langenud koolivendi alates 2009. aastast. Traditsiooniliselt rivistuvad kadetid endiste Tondi kasarmute juures asuva mälestusmärgi ees. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

Detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse Eestis 1. detsembril 1924. Kommunistide eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ja sõjaväeosad ning haarata seejärel võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid ründasid.

„Mul on hea meel tänada ajateenijate vanemaid ja lähedasi, kelle panus eeskujulike kodanike õpetamise ja kasvatamisega on iseseisva riigikaitse arendamisel olnud eeskujuks,“ ütles kolonelleitnant Kalmus, kelle sõnul on pärast nooremallohvitseride kursuse läbimist instruktoritena teeninud ajateenijad oma õlul kandnud keskmisest suuremat koormust ning seega panustanud kaitseväe väljaõppesse rohkem kui tavaliselt.

Seitsmeteistkümnest Kalevi jalaväepataljonis teeninud ajateenijast läheb reservi 14, tegevteenistusse jääb kolm noort allohvitseri.

Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa sõnul said noormehed oma ülesannetega hästi hakkama ning omandasid soomustatud üksuse taktikaalased teadmised kiiresti.

Kalevi jalaväepataljonist reservi saadetavad noormehed on kaitseväes teeninud alates 2013. aasta jaanuari algusest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesandeks on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsus- ja snaiprivõimekust.

„Küberrünnakud on tänaseks muutunud reaalsuseks, millega NATO ja liikmesriigid õppusi ja operatsioone planeerides peavad arvestama,“ ütles õppuse Eesti-poolne korraldaja kapten Uko Valtenberg. „Cyber Coalition 2013 tähendus on tegelikult laiem, nende õppuste eesmärgiks on luua ühtne arusaam, et kaasaegses maailmas, kus sõjaliste operatsioonide juhtimine toetub olulisel määral infotehnoloogiale on selle valdkonna turvalisus kriitilise tähtsusega nii sõja kui ka rahu ajal,“ lisas Valtenberg.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele üle Euroopa osalesid õppusel alliansi liikmesriikide ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria ja Šveitsi ning Iirimaa esindajad. Vaatlejatena võtsid õppusest osa Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa esindajad.

Lisaks erinevate riikide sõjaväelastele mängisid õppusel olulist rolli osalevate riikide tsiviilametkonnad. Kokku võttis õppusest osa ligi 400 infotehnoloogia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku. Eestis viidi õppus läbi Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses.

Eesti korraldas õppuse vastuvõtva riigi toetuse pannes välja õppuse keskkonna, milles õppuse intsidente menetletakse, tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika korraldamise. Lisaks kaitseväele olid kaasatud kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse spetsialistid.

Cyber Coalition on NATO peakorteri korraldatav iga-aastane küberkaitseõppus, mille eesmärgiks on testida Alliansi ja partnerriikide valmisolekut seista ühiselt vastu erinevatele küberrünnakutele.

Cyber Coalition 2013 oli suurima osalevate riikide arvuga NATO küberkaitseõppus, kus ligi 100 osalejat võttis õppusest osa Tartus ning ligi 300 osalejat üle Euroopa.

„Nõuded NATO miinitõrjeeskaadrisse kuuluvatele laevadele ja nende meeskondadele on kõrged, võin julgelt öelda, et Admiral Cowani meeskonnaliikmed andsid oma parima missiooni õnnestumiseks,“ ütles NATO 1. miinitõrjeeskaadri ülem Poola mereväe kaptenleitnant Piotr Sikora.

Sikora tõi esile Poola vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsiooni, kus vaatamata raskele töösektorile ja kivisele merepõhjale sai miinijahtija meeskond neile pandud ülesannetega hästi hakkama. „Eesti mereväe osalemine on oluline ja ma näeksin hea meelega, et Eesti panustaks pidevalt ühe laevaga eskaadri töösse,“ lisas kaptenleitnant Sikora.

Lisaks Poolas läbi viidud miinitõrjeoperatsioonile, osales Admiral Cowan koos eskaadriga Leedu vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit, Taani õppusel Danex Noco ning Poolas aset leidnud NATO kollektiivkaitseõppusel Steadfast Jazz. Õppuste ja operatsioonide käigus leidis laeva meeskond lisaks miinidele ka ühe allveelaeva ning ühe patrull-laeva vraki.

Lisaks Eesti mereväe miinijahtijale kuulus Läänemeres tegutsenud NATO 1. miinitõrjeeskaadrisse samaaegselt veel viis sõjalaeva: Belgia miinijahtija Narcis, Hollandi miinijahtija Makkum, Norra miinijahtija Rauma, Saksamaa miinijahtija Dillingen ning Poola staabi- ja toetuslaev Kontraadmiral Sczernicki.

Miinijahtija Admiral Cowani meeskond koosneb pea 40 inimesest, kelle hulka kuuluvad ka miinituukrid ning kaks mereväe ajateenijast laevamadrust.

Eskaader külastas missiooni käigus mitmeid sadamaid, kus huvilised said eskaadrisse kuuluvate laevadega tutvuda. Admiral Cowani külastajaterekord sündis Peterburis, kui laeva käis kahe päeva jooksul uudistamas ligi 13 000 inimest.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest, mille koosseis roteerub pidevalt. Valmisoleku treenimiseks viib eeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja -operatsioone.