Uudised

Sõjaväepolitsei ajateenijate patrull märkas Nõmmel Sihi tänaval kahtlase sõidustiiliga autot. Ajateenijad otsustasid sõidukit kontrollida, selles viibinud kahe noormehe käitumine tekitas kahtlust, et nad võivad olla tarvitanud alkoholi. Ajateenijad teavitasid olukorrast oma ülemaid, kes kutsusid kohale politsei.

Politseipatrull tuvastas autojuhil joobe ja toimetas ta jaoskonda. Juhi joove osutus nii suureks, et tema suhtes alustati kriminaalmenetlus.

"Ajateenijad toimisid nagu neid oli õpetatud, tänu kiirele ja täpsele tegutsemisele hoidsid nad ära ohtliku olukorra, mis oleks võinud ohustada inimeste elu," ütles sõjaväepolitsei kompanii ülem leitnant Andrei Nast.

Vahipataljoni õppus Karujälg kestab esmaspäevast reedeni Tallinnas ja Harjumaal. Õppuse käigus patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad Nõmmel ja Suur-Sõjamäel. Lisaks patrullidele harjutavad nad teede märgistamist ja juhatamist, korrakaitset, tähtsate isikute ja objektide kaitset ning kolonnide julgestamist. Viiendat korda korraldatava samanimelise õppuse eesmärgiks on hinnata reservi minevate sõjaväepolitsei ajateenijate oskusi ja teadmisi.

Ämari lennubaasis korraldataval pidulikul rivistusel võtavad Afganistanis teeninud kaitseväelased vastu kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher B. Holtby. Minister Reinsalu annab saabuvatele kaitseväelastele üle rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenu medalid.

Sõjaliselt operatsioonilt saabuvad kaitseväelased annavad Carolin Illenzeeri fondile üle 3000 eurot langenud ja vigastatud kaitseväelaste laste toetuseks, mis koguti koos liitlastega juunist septembrini korraldatud heategevuslikul laskevõistlusel.

Koju saabuva jalaväekompanii Estcoy-16 kaitseväelased teenisid Helmandi provintsis 200 päeva ja osalesid 18-l kuni nelja päeva pikkusel operatsioonil. Poole aasta jooksul oli kompaniil mässulistega 184 lahingulist kontakti, jalaväelased otsisid läbi 767 majapidamist ning leidsid 60 peidikut, mis sisaldasid hulgaliselt isevalmistatud lõhkekehade tegemiseks vajalikke materjale, erineva kaliibriga laskemoona, relvastust ja narkootikume.

Camp Bastionis paiknenud Eesti jalaväekompanii Estcoy-16 teenis Helmandi väekoondise manööverkompaniina ning opereeris üle kogu väekoondise vastutusala. Eesti jalaväelaste operatsioonide peamine eesmärk oli killustada mässulisi, piirata nende liikumis- ja tegutsemisvabadust ning läbiotsida võimalikke peidikuid.

Esmaspäeval võttis lahinguvastutuse Afganistanis üle uus kontingent, mille koosseisus teenib viimane jalaväekompanii Estcoy-17. Kontingendi ülem on kolonelleitnant Maidu Allikas, jalaväekompaniid Estcoy-17 juhib major Viljar Laaneste ning logistilist toetuselementi NSE-16 leitnant Rodion Sorokin. Viimane jalaväekompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.

Tänasest kolmapäevani patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad õppuse raames Nõmmel ning Suur-Sõjamäel. Lisaks patrullidele harjutavad nad teede märgistamist ja juhatamist, korrakaitset, tähtsate isikute ja objektide kaitset ning kolonnide julgestamist.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul ei maksa kodanikel olla üllatunud, kui märgatakse linnas tegutsemas kaitseväelasi. „ Kaitseväelased harjutavad linna territooriumil, kuna selles keskkonnas tuleb neil ka kriisi ajal ülesandeid täita.“

Õppust Karujälg korraldab Vahipataljon kokkuleppel linnaosavalitsustega. Õppuse stsenaariumi ettemängimisel arvestavad korraldajad maksimaalselt kohalike elanike rahu ja puutumatusega.

Detsembri algul reservi suunduvad sõjaväepolitsei ajateenijad alustasid teenistust tänavu jaanuaris. Lisaks õppusel hinnatavatele Vahipataljoni sõduritele osalevad Karujäljel ka staabi- ja sidepataljoni kaitseväelased ning mere- ja õhuväelased.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

"Kaitseväe ja politsei kui Eesti suurimate jõustruktuuride kokkupuutepind on väga lai," ütles kaitseväe juhataja märkides, et  2010. aastal vastu võetud riigikaitse strateegias on politsei- ja piirivalveametile ette nähtud oluline roll. "Riigikaitse on laiem kui pelgalt sõjaline kaitse, sõlmitav leping annab riigi suurimatele jõustruktuuride koostööle kindla suuna, meil on ühised eesmärgid," lisas ta. Kaitseväe juhataja sõnul aitab leping senisest sihikindlamalt ja eesmärgipärasemalt kasutada mõlema organisatsiooni vahendeid ja annab kokkuhoidu, lepingu raames on lihtsam leida ühiseid kokkupuutepunkte ka näiteks teadus- ja arendustegevuse vallas.

Politseikolonel Elmar Vaheri sõnul on politsei, piirivalve ja kaitseväe koostöö kestnud iseseisvuse taastamisest saadik ning paljudes valdkondades on see pikaajaline ja sisutihe tuues välja näiteks mõlema organisatsiooni eriüksuste väljaõpet. "Leping annab võimaluse minna koostöö planeerimises enam detailidesse ja näha ette kindlad kindlad reeglid ja protseduurid väga spetsiifiliste valdkondade jaoks," ütles Vaher tuues näiteks merepääste.

Sõlmitud leping näeb ette politsei-ja piirivalevameti ning kaitseväe vahelise infovahetuse tihendamist, teineteise väljaõppe- ja koolitusvõimaluste, sealhulgas kaitseväe harjutusalade kasutamist, ühishangete läbi viimist,  koostööd õhu- ja mereseire ning õhu- ja meresõidukite kasutamisel. Lepe võimaldab kiiremini ja otstarbekamalt riigi ressursse jagada, samuti aitab lepe viia otsustamise madalamale tasandile, mille tulemusel saab ametiabi anda senisest kiiremini ja sujuvamalt.

Kaitsevägi ja politsei on ka seni osalenud teineteise koolitustel, eriti tihe on koostöö politsei ja sõjaväepolitsei vahel, samuti sai osa Norrast ostetud püstolkuulipildujad MP-5A2 enda käsutusse politsei- ja piirivalveamet.

Kaitseväe ja politsei koostööd seni reguleerinud ametiabi andmise lepe pärines 2007. aasta aprillirahutuste päevilt ning sätestas eeskätt erivarustuse ja muude vahendite laenamise üksikasju. Tänaseks on koostöö arenenud ning kasvanud on vajadus põhjalikuma koostööleppe järel.

Kaitsevägi sõlmis sarnase koostöökokkuleppe sel kevadel Tehnikaülikooli, Tehnikakõrgkooli ja Kehtna majanduskooliga. Lähitulevikus on koostöökokkulepe kavas  sõlmida ka Päästeametiga.

Pildid alla kirjutamisest:

Sõjaväepolitsei algatas neljapäeval kriminaalmenetluse Karistusseadustiku paragrahv 437 järgi, mis käsitleb omavolilist lahkumist teenistusrelvaga, Kriminaalmenetlust juhib Põhja Ringkonnaprokuratuur. Sõjaväepolitsei planeerib uurimise lõpetada lähinädalatel. Uurimismaterjal saadetakse seejärel prokuratuuri. Kui prokuratuur on esitanud süüdistuse, teeb otsuse kohus.

Reamees Pikhof jäi kadunuks möödunud kolmapäeval kaitseväe keskpolügoonil Tapal Kalevi jalaväepataljoni orienteerumisharjutuse käigus. Teda otsisid enam kui ühe ööpäeva jooksul 1. jalaväebrigaadi Kalevi pataljoni ja Scoutspataljoni kaitseväelased, Kirde Kaitseringkonna kaitseliitlased,  õhuväe helikopter ja politsei koos koertega - kokku üle 500 inimese.

Politsei pidas reamees Pikhofi kinni tema kodus reede hommikupoolikul ning andis ta üle kaitseväele.

Sõlmitav koostöölepe näeb ette infovahetust, ühishangete läbi viimist muu hulgas tarbesõidukite hankimiseks, koostööd õhu- ja meresõidukite kasutamisel ning teineteise väljaõppe- ja koolitusvõimaluste, sealhulgas kaitseväe harjutusalade kasutamist.

Kaitseväe ja politsei koostööd seni reguleerinud ametiabi andmise lepe pärineb 2007. aasta aprillirahutuste päevilt ning sätestab eeskätt erivarustuse ja muude vahendite laenamise üksikasju. Tänaseks on koostöö arenenud ning kasvanud on vajadus põhjalikuma koostööleppe järel.

Kaitsevägi sõlmis sarnase koostöökokkuleppe sel kevadel Tehnikaülikooli, Tehnikakõrgkooli ja Kehtna majanduskooliga. Lähitulevikus on koostöökokkulepe kavas  sõlmida ka Päästeametiga.

Järjekorras viieteistkümnenda kaitseväe kontingendi vahetas välja arvult kuueteistkümnes rotatsioon, mille koosseisus teenib viimane eestlaste jalaväekompanii Helmandi provintsis.

Lahkuva kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann sõnul on teenistust lõpetava kompanii tõhusat tegevust korduvalt Helmandi väekoondise tasemel esile tõstetud ja kõik võitlejaid on tunnustuse ära teeninud. „Seitse kuud Hemandis olid täis väjakutseid ja võime olla uhked selle üle, millega hakkama saime,“ ütles kolonelleitnant Kruusmann kontingendile rivistusel.

Peagi kojusaabuva jalaväekompanii Estcoy-16 kaitseväelased teenisid Helmandi provintsis 200 päeva ja osalesid 18 operatsioonil, mis kestsid ühest kuni nelja ööpäevani. Ülesandeid täites oldi mässulistega lahingulises kontaktis 184 korral. Jalaväelased otsisid läbi 767 majapidamist ning leidsid 60 peidikut, mis sisaldasid endas suurel hulgal isevalmistatud lõhkekehade valmistamiseks vajaminevaid materjale, erineva kaliibriga laskemoona ja relvastust ning narkootikume.

Eesti jalaväelasi kasutati just seal, kus julgeolekuolukord seda kõige enam nõudis, sest Estcoy-16 soomukite manööverdamisvõime ja tulejõud ning Eesti jalaväelaste hea väljaõpe ja külmavereline tegutsemine pingelistes olukordades.

Camp Bastionis paiknenud Estcoy-16 teenis Helmandi väekoondise manööverkompaniina ning opereeris üle kogu väekoondise vastutusala. Kõikide Eesti jalaväelaste operatsioonide peamine eesmärk oli killustada mässulisi, piirata nende liikumis- ja tegutsemisvabadust ning läbiotsida võimalikke peidikuid.

Eesti kaitseväelasi tervitama tulnud Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral James Woodham, kelle sõnul  lahkuv kompanii on teinud märkimisväärset head tööd ning soovis uuele kontingendile sõduriõnne. Brigaadikindral Woodham andis Afganistanis esmakordselt teeninud kaitseväelastele kätte ISAF operatsioonis osalenu medali.

Pidulikul rivistusel andis kontingendi ülem  Afganistanis teenivatele kaitseväelastele edasi kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase tervitused kaitseväe 95. aastapäeva puhul.

Lahinguvastutuse üle võtnud viimase Afganistani kontingendi ülem on kolonelleitnant Maidu Allikas, jalaväekompaniid Estcoy-17 juhib major Viljar Laaneste ning logistilist toetuselementi NSE-16 leitnant Rodion Sorokin. Viimane jalaväekompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.

Mul on suur au ja heameel tervitada teid Eesti Kaitseväe 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel.

Eesti Kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit, mil Ajutine Valitsus otsustas riigi kaitseks kokku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe.

Vaid loetud päevad varem oli maad võtnud kauaoodatud vaikus Esimese maailmasõja rinnetel, kuid teadupärast ei tähendanud see rahu Eestile. See oli Eesti jaoks alles algus. Oma noore riigi eest tuli maksta kõrgeimat hinda tuhandeil. Vabadussõda oli Eesti rahva ja kaitseväe jaoks ülim ellujäämiskursus, milleks aega ette valmistuda või kokku harjutada ei olnud antud.

Otsus, värskelt väljakuulutatud vabariigi eest relv käes seista, oli ajaloolise tähendusega, sest tänu rahva juhtide kindlameelsusele ning suuresti vabatahtlikest koosneva väe vaprusele tõestati maailmale, et Eesti iseseisvuspüüe pole pelgalt suure sõja järgne tõmblus laguneva Vene impeeriumi äärealadel, vaid et meil oli oma vabadusega tõsi taga.

Tänu sellele meelekindlusele sai võimalikuks võit vabadussõjas. Tänu sellele meelekindlusele sai Tartu rahuga pandud paika riigipiir.

Täna, 95 aastat hiljem võime tõdeda, et tänu vabadussõjas näidatud kindlameelsusele saabus ka rahvusvaheline tunnustus. Seda tunnustust ei kiirustanud rahvusvaheline kogukond jagama ei iseseisvuse väljakuulutamise järel ega koheselt pärast Tartu rahu sõlmimist. Läks veel aega, et veenda maailma üldsust selles, et Eesti oli uue riigina võidelnud end maailmakaardile selleks, et jääda.

Tänu sellele rahvusvahelisele tunnustamisele ning hilisemale Eesti okupeerimise mittetunnustamisele meie sõprade ja liitlaste poolt, võisime oma riiki taastades kõva ning selge häälega rääkida õiguslikust järjepidevusest. Põhimõttest, mis seob tervikuks meie riigi ajaloo ja tänase toimimise.   

Head pidulised,

Eesti Kaitsevägi on tänapäevane vägi. Meie teadmised, oskused ja tahe on suunatud sellele, et võimalikult hästi tõrjuda tänapäevaseid ohte, lähtugu need siis mistahes ilmakaarest.

Eesti sõjalist riigikaitset planeerides; väljaõpet kavandades ning ellu viies; rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osaledes; peame silmas pidama ühte selget ning lihtsat põhimõtet (paus) –  Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, tehes seda koos meie liitlastega.

Selleks, et oma riiki parimal viisil kaitsta on aeg-ajalt mõistlik üle vaadata see arsenal, mis on meie kasutuses. Lugeda kokku inimesed ja varad, mõõta üle organisatsiooni tõhusus ning tõsiselt analüüsida, kas ning kuidas on see kõik suunatud äsjanimetatud põhiülesande täitmisele.

Riigikaitse arengukava näol oleme selle teekonna läbi teinud. Selle teekonna käigus saime esmakordselt selgust sellest, mida me olemasolevaga suudame ning mida tuleb rohkem teha selleks, et kaitsta Eesti riiki.

Kaitsevägi kaitseb Eesti riiki täna, nüüd ja praegu – kuid me saame seda veel paremini teha. Riigikaitse arengukava ja selle elluviimine on üks suur samm veelgi tugevama kaitsevõime suunas. Meil on selleks tarvis iga kaitseväelase ja kaitseliitlase usku, panust ja pühendumust. Siis on koos kindlam edasi minna. 

Kindlustunne on sõduri jaoks oluline. Olgu see siis kindlustunne, et kodus on kõik korras või siis teadmine, et sinu inimesed hoolivad su tegemistest ja sinu rahvas näeb su teenistusest riigile kasu ning tuge tõusvat.

Eesti Kaitseväe jaoks on rahva toetus väga oluline. Oleme ju oma päritolult ning ülesehituselt rahvavägi. Ajateenistusele tuginev reservvägi on see sammas, millele on üles ehitatud Eesti riigi esmane iseseisev kaitsevõime. Ajateenistusele tuginev reservvägi koos vabatahtlikke ühendava Kaitseliiduga on sild, mis ühendab rahvast ja riigikaitset. See teeb riigikaitsest sinu ja minu, meie kõigi jaoks olulise küsimuse.

Meie sõjalise riigikaitse peamisest jõust ehk reservväest rääkides, tahan eriti esile tõsta meie reservohvitseride tublit panust. Ühest küljest tegutsevad ja toimivad nad saadikutena kaitseväe ning ühiskonna vahel. Teiseks ning sama oluliseks tuleb pidada nende kohta üksuste juhtidena meie reservväes. Reservohvitseride algatusvõime, siiras huvi riigikaitse käekäigu pärast ning reaalne panus sellesse, seavad nad eeskujuks meile kõigile.

Lugupeetavad,

Kaitsevägi ning Kaitseliit on pälvinud Eesti inimeste tugeva toetuse. Koos rahva suure usalduse ning toetusega kaasneb suur vastutus. Sõjalise riigikaitse kasutusse on antud 2 % meie riigi sisemajanduse kogutoodangust. Seda on märkimisväärselt rohkem kui paljudel meie sõpradel ja liitlastel Euroopas, mis on andnud meie sõnale suurema kaalu. See on Eestile loonud tõsiseltvõetava ning usaldusväärse maine.

Nii peame ka seda rahalist ressurssi igapäevaselt sõjalistesse võimetesse valades mõtlema sellele, et iga sent ja euro saaksid kasutatud kõige paremal ning õigemal kombel. See tähendab, et meie kaitsevõimesse paigutatud vahendite kasutamisel peab valitsema mõistlik tasakaal. Tuleb väärtustada meie olulisima vara – meie inimeste panust; tuleb vaadata tulevikku ning teha kaalutletud investeeringuid ning hankeid; tuleb kaitseväge kestlikult käigus hoida.

Selle aasta kevadel viidi ellu palgatõus kaitseväes, mis tõstis olulisel määral meie inimeste sissetulekuid. Kuid vaadakem rahanumbritest kaugemale. Kaitseväelaseks olemine on ühtlasi nii auasi kui ka kohustus. Raha on küll oluline, kuid ilma oma staatuse ning sellest lähtuva au ja kohustuste ülemaks tunnistamiseta poleks me väärt oma riigi ja rahva kaitseks relv käes seisma. Pidagem oma kutsumust au sees!

Daamid ja härrad,

Nii nagu ennist sai öeldud, kaitseme me oma riiki koos meie liitlastega. Liitlassuhe on Eesti jaoks oluline, sest see tagab tugeva ja nähtava heidutuse. NATO asutamislepingu V artikkel; musketäride põhimõte – üks kõigi, kõik ühe eest; annab Eestile parima võimaliku julgeolekutagatise.

Selleks, et see tagatis oleks kehtiv nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus, on tarvis koos õppustel oskusi lihvida, teada ja tunda oma sõpru ja liitlasi. Meie pingutused on suunatud eesmärgile, et NATO oleks paremini valmis vastama mistahes ohtudele. Selleks tarbeks on parim ning kindlaim viis ühiselt harjutada ning seda tuleb teha järjekindlalt ning kõikide liitlaste huvisid arvesse võttes.

Äsja Poolas ning Lätis lõppenud suurõppus Steadfast Jazz on selge märk sellest, et Eesti ning meie naabrite kaitsmist võetakse tõsiselt. Meie julgeolek on osa Alliansi julgeolekust.  

Oleme teinud palju selleks, et Eesti sõnum oleks kuuldav, et meiega arvestataks. Koostöö nii NATO kui Euroopa Liidu raames, aga ka kahepoolselt meie olulisemate liitlastega on suunatud kõrgeima eesmärgi täitmisele – meie julgeoleku ja püsimise kindlustamisele.

Nagu kõik saalisviibijad teavad, ei tegele NATO vaid õppustega. NATO on kümme aastat sõdinud Afganistanis. See näitab alliansi tugevust ja otsusekindlust. Nõrk ning selgrootu NATO seda ei suudaks. See on selgemast selgem.

Järgmisel aastal saab liitlaste missioon Afganistanis praegusel kujul ümber. Kümne aasta jooksul on NATO sõjaline võimekus kasvanud peaasjalikult tänu õlg-õla kõrval sõjatandril tegutsemisele. See kogemus on hindamatu väärtusega ning selle pinnalt tõusnud oskused ning teadmised tuleb rakendada kõigi liitlaste julgeolekut silmas pidades.

Eesti jaoks on sõdimine rahutus Helmandi provintsis avanud uue lehekülje koostöös Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Taani ning mitmete teiste liitlastega. Teineteisemõistmine ning koostegutsemine lahinguväljal on pannud tugeva aluse veelgi tihedamaks koostööks tulevikus. Teadmine, et saad oma sõpru ja liitlasi usaldada ning oled ka ise usaldatud kõige raskemates olukordades, annab julgust sõdureile ning lisab julgeolekut Eestile. Loodan tervitada meie heade sõprade brittide, taanlaste ning ameeriklaste üksusi Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil 24. veebruaril Pärnus.  

Lugupeetavad,

Paari nädala eest tõime Camp Bastioni sõjaväebaasist koju tagasi messingplaadi, millele on graveeritud Afganistanis langenud kaitseväelaste nimed. Lihtne sammas, mis hoidis au sees langenute mälestust kodust kaugel, saab endale uue asupaiga Paldiskis, Esimese jalaväebrigaadi kõrval kasesalus.

Ma tahan tänada Riigikogu esimeest ning riigikaitsekomisjoni esimeest aga ka Eesti reservohvitseride kogu toetuse eest. Selle toetuse abil paneme mälestusmärgi püsti sinna, kus on sõbrad, kaasvõitlejad ja relvavennad – inimesed, kes kõige enam tunnevad selle tagasihoidliku mälestusmärgi tähendust.

Ma palun püsti tõusta, et pidada meeles neid, kes on andnud elu Eesti eest. Me mäletame teid.    

Ma tänan!

Eesti riik on oma liitlaskohustusi täitnud ausalt ja eeskujulikult. Ma ei väsi kordamast – Eesti sõdur on maailma parim sõdur. Ma tahan esile tõsta kaitseväe allohvitsere, meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel.

Eesti Kaitsevägi on arenenud ja kasvanud koos Eesti riigiga. Meie ülesanne on selle riigi kaitsmine ning me võtame seda ülesannet täie tõsidusega. Täna on sobiv päev sellele mõelda tavapärasemast pidulikumas õhkkonnas.

Kaitseväe aastapäev on päev, mil saame tunnustada neid, kes oma teenistuses on andnud parimast parima. Neid, kes on äramärkimist leidnud tänu oma panusele kaitseväe arengusse. Ma olen kindel, et kõik siin saalis olijad kui kaitseväelased väeosades üle kogu Eesti, eriti aga missioonipiirkondades kodust kaugel, väärivad tunnustust.

Õnnitlen teid kaitseväe 95. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.

Mereväe 95. aastapäeva puhul tutvustavad oma varustust ja tööd mereväe miinituukrid, samuti tutvustavad mereväeohvitseriks saamise võimalusi kõrgemas sõjakoolis õppivad mereväe eriala kadetid.

Laevad on külastamiseks avatud laupäeval ja pühapäeval kell 11-18. Laevade külastamine on tasuta.

Merevägi asutati 21. novembril 1918. Tänavu 1. juulil möödus 20 aastat mereväe taasasutamisest. Mereväe peamine ülesanne on miinitõrje. Selleks on Eestil kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mis haldab ja täiendab Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase ning osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses.

Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha, mereväe alused on alates 2005. aastast pidevalt osalenud NATO miinitõrjegrupi tegevuses.

Mereväe laevade kodusadam on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

Reamees Pikhof jäi kadunuks Kalevi jalaväepataljoni orienteerumisharjutuse käigus. Teda otsisid enam kui ühe ööpäeva jooksul 1. Jalaväebrigaadi Kalevi pataljoni ja Scoutspataljoni kaitseväelased, õhuväe helikopter ja politsei koos koertega, kokku üle 500 inimese.

 Politsei annab noormehe üle kaitseväele, juhtumit menetleb sõjaväepolitsei.