Uudised

„Sel aastal on konverentsi põhiteemaks inimlik mõõde sõjaväelises juhtimises ning emotsioonide ja konfliktidega toimetulek juhtimiskäitumises ja organisatsioonis,“ ütles konverentsi peakorraldaja ja rakendusuuringute keskuse teadur Andres Saumets.

Esinejate hulgas on mitmeid sõjaväelise juhtimise ja ohvitserihariduse spetsialiste välis- ja kodumaalt, nende seas endine Bundeswehri sõjaväepolitsei ja staabiteenistuse kooli ülem erukolonel doktor Holger Müller, endine Bundeswheri staabi- ja juhtimisakadeemia militaarsotsioloogia dotsent erukolonelleitnant Jörg Keller ning Bundeswheri staabi- ja juhtimisakadeemia sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent doktor Maren Tomforde.

Eestist esinevad konverentsil Kaitseliidu ülem brigaadkindral Meelis Kiili, Tartu Ülikooli religioonipsühholoog ja haridusvaldkonnas tippjuhi kogemustega professor Tõnu Lehtsaar, KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem ning KVÜÕA lektor major Kaspar Saul. Konverents lõpeb esinejate paneeldiskussiooniga.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Lisainfo konverentsi ajakava ja esinejate kohta leiate aadressilt:

Konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida aadressil:

Lahtiste uste päevade peakorraldaja kadett Jüri Bakhoffi sõnul on see hea võimalus tutvustada koolinoortele kadettide elu ja õpinguid ning tekitada huvi riigikaitse vastu. „Paljude jaoks on üllatav see, et tegelikult meil ei ole siin väga range sõjaväeline kasvatus, vaid me oleme samamoodi üliõpilased, kes käivad loengutes ja elavad normaalset koolielu,“ ütles kadett Bakhoff.

Sõjakool korraldab riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi aastaringselt. Käesoleval aastal on lahtiste uste päevade raames külastanud sõjakooli üle 1500 koolinoore. Sarnases formaadis lahtiste uste päevade korraldamise traditsioon sai alguse viis aastat tagasi just kodanikupäeval.

Huvilised saavad tutvuda Kõrgema Sõjakooli ja ohvitseriks õppimise võimalustega käesoleval nädalavahetusel toimuval haridusmessil Teeviit 2013. Kadettide õpingute ja eluga Tartus on sel aastal võimalik tutvuda veel 13. detsembri lahtiste uste päeval. Gruppidel on vajalik eelregistreerimine, lisainfo .

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

“Küberrünnakud on muutunud igapäevasteks, samas kui rünnakute olemus muutub järjest keerulisemaks,” ütles Jamie Shea, kes aastaid juhtis NATO kommunikatsiooni ning nõustab praegu asepeaskretäri. “NATO peab suutma küberrünnakute kui kasvava ohuga sammu pidada, Cyber Coalition võimaldab meil testida oma süsteeme ja protseduure, et veenduda arvutivõrkude turvalisuses nii täna kui ka lähemas tulevikus,” lisas Shea.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele üle Euroopa osalevad õppusel 27 liikmesriigi ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria ja Šveitsi ning Iiirimaa esindajad. Kokku võtab õppusest osa ligi 400 infotehnoloogia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku.

Õppuse eesmärgiks on testida Alliansi tehnilist valmisolekut kui ka võimet koordineerida koostööd NATO liikmes- ja partnerriikide vahel. Vaatlejatena osalevad õppusel Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa esindajad.

Eesti korraldab õppuse vastuvõtva riigi toetuse pannes välja õppuse keskkonna, milles õppuse instidente menetletakse, tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika korraldamise. Lisaks kaitseväele on kaasatud kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse spetsialistid.

Cyber Coalition on suurima osalejate arvuga NATO küberkaitseõppus, kus üle 100 osaleja võtab õppusest osa Tartus ning ligi 300 osalejat üle Euroopa, 32 riigis.

Lisaks NATO staapidele ja ametkondadele üle Euroopa osalevad õppusel 27 liikmesriigi ja partnerriikide Soome, Rootsi, Austria ja Šveitsi ning Iiirimaa esindajad. Kokku võtab õppusest osa ligi 400 infotehnoloogia eksperti, õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku. Eestis viiakse õppus läbi Tartus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses.

Stsenaariumi kohaselt tuleb osalejatel tõrjuda simuleeritud küberrünnakuid ametkondade arvutivõrkudele. Infotehnoloogia ja muude valdkondade eksperdid harjutavad küberintsidentidele operatiivset reageerimist, koostöö koordineerimist ning ühist otsuste vastuvõtmise protsessi.

Õppuse eesmärgiks on testida Alliansi tehnilist valmisolekut kui ka võimet koordineerida koostööd NATO liikmes- ja partnerriikide vahel. Vaatlejatena osalevad õppusel Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa esindajad.

Eesti korraldab õppuse vastuvõtva riigi toetuse pannes välja õppuse keskkonna, milles õppuse instidente menetletakse, tagades õppuse keskjuhtimise ning taristu ja logistika korraldamise. Lisaks kaitseväele on kaasatud kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Eestis asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse spetsialistid.

Cyber Coalition on NATO peakorteri korraldatav küberkaitseõppus, eesmärgiks on testida Alliansi ja partnerriikide valmisolekut seista ühiselt vastu erinevatele küberrünnakutele.

Cyber Coalition 2013 on suurima osalevate riikide arvuga NATO küberkaitseõppus, kus üle 100 osaleja võtab õppusest osa Tartus ning ligi 300 osalejat üle Euroopa, 32 riigis.

Esimene sarnane õppus viidi läbi 2008. aastal Brüsselis ja Monsis, Belgias, 2009. aastal kaasati lisaks NATO ametkondadele ka liikmesriikide esindajad.

„On aeg tõsisteks ja sisulisteks aruteludeks, kuidas riik soovib merepiirivalve ja mereseire küsimustes edasi minna. Meri on osa meie riigi territooriumist ja vajab sama palju tähelepanu kui maismaa. Loodame lähitulevikus osaleda sisukas diskussioonis,“ ütles mereväekapten Sepper viidates vajadusele teha erinevamate riigiametkondade vahel tulemuslikumat koostööd merekaitse küsimustes. „Eesti territoriaalmeri ei ole pelgalt Eesti territoorium vaid ka NATO ja Euroopa Liidu territoorium -  alliansi kaitse on niisama tugev kui on selle nõrgima liikme kaitse,“ ütles oma aastapäevakõnes mereväeülem mereväekapten Sten Sepper.

Lõppevale aastale tagasi vaadates tõi mereväe ülem välja riigikaitse arengukava valmimise, mereväe eduka osalemise õppustel ja miinitõrjeoperatsioonidel, miinijahtija Admiral Cowan’i osalemise NATO miinitõrjeeskaadris, miinisadamas alanud renoveerimistöid, miinijahtijate moderniseerimiskava algatamise ning kolmanda mereväe põhikursuse avamise Kõrgemas Sõjakoolis.

Mereväe ülem tunnustas kõiki neid, kes teenivad kodust kaugel ning tänas koduseid toetuse eest.

Lennsadamas korraldatud vastuvõtul tänas mereväe ülem koostööpartnereid ja tunnustas parimaid mereväelasi.  Aasta liitlase auhind kuulus Ameerika Ühendriikide mereväeatašee Eestis kaptenleitnant Ronalt Rios’ele. Aasta tsiviilpartneri auhinna sai Ülle-Marika Maasik kaitseministeeriumist. Mereväe aasta ametnikuks valisid mereväelased mereväebaasi referendi Klarika Hansoni, aasta allohvitseriks veebel Rasmus Pruuli ning aasta ohvitseriks mereväe kaplani leitnant Tõnis Karki.

Eesti merejõud asutati vabariigi sõjaministri 21. novembri 1918 aasta käskkirjaga. Vabadussõjas korraldasid merejõud maavägede toetuseks meredessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Daugava jõele, miine käidi panemas ka Kroonlinna laevateedele, samuti tegi vastloodud merevägi aktiivselt koostööd Eesti Vabariigile appi saabunud Ühendkuningriigi ristlejate eskaadriga. Tänavu möödus ka 20 aastat mereväe taasasutamisest 1. juulil 1993.

Kaliningradist Tškalovski suunas liikunud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas poole meremiili sügavuselt ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides ning tema transponder oli sisse lülitatud.

Annetatud summa kogusid Afganistanis teeninud logistikud tavapärase teenistuse kõrvalt korraldatud heategevuslike laskevõistlustega. Ettevõtmise eestvedajaks oli toetusüksuse ülem kapten Lauri Kriisa, kuid laskmiste ettevalmistamisega ja läbiviimisega oli seotud pea kogu toetusüksuse meeskond.

Võistlusel osalesid Camp Bastionis teenivad kaitseväelased ja tsiviilisikud, eriti suure populaarsuse saavutas ettevõtmine Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste seas. Laskevõistlused toimusid juuni ja septembrikuu pühapäevadel, võistlusrelvaks oli kuuliplduja MG-3.

„Meil kõigil on võimalus head teha ning nõrgemaid aidata,“ ütles heategevusliku ettevõtmise eestvedaja, logistilise toetusüksuse NSE-15 ülem kapten Lauri Kriisa. „Kaitseväelastele on see auasi, seda enam kui tegemist on meie langenud või haavatud relvavendade lastega.“

Annetuse vastu võtnud Carolin Illenzeeri fondi nõukogu esimees kapten Lauri Kurvits ültes, et selle annetuse väärtus on tunduvalt suurem rahatšekil olevast summast. Kurvitsa sõnul on viimasel ajal toetatavate laste arv tõusnud, kuid mitte sellepärast, et oleks langenuid juurde tulnud, vaid sellepärast, et vigastatud kaitseväelased on perekondi loonud.

Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fondi eesmärk on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust.

Carolin Illenzeer on operatsioonil „Iraagi Vabadus“ 2004. aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütar, keda isa nägi vaid üks kord 2004. aasta suvel pärast Carolini sündi, kui isa Arre operatsioonipiirkonnast kodus puhkusel käis.  Sihtasutus alustas tegevust 2011. aasta alguses ja peamisteks tegevusteks on heategevuslikud projektid.

Koju saabunud Estcoy-16 ja NSE-15 liikmeid ning staabiohvitsere tervitasid kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher B. Holtby ning kojusaabunud kaitseväelaste lähedased.  Ämari lennubaasis korraldatud vastuvõtutseremoonial andis kaitseminister Urmas Reinsalu NATO operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.

Kaitseminister tänas Afganistanist naasnud kaitseväelasi tubli teenistuse eest ja nende lähedasi toetuse eest.

“Iga võitleja saab keskenduda rahulikult oma sõjalise ülesande täitmisele siis, kui ta teab, et kodus, tema tagalas, on kõik korras. Te võite oma meeste, naiste, poegade, tütarde, vendade, õdede, isade ja emade üle uhked olla,” ütles minister.

Kojusaabunud kaitseväelased pälvisid mitmeid ergutusi, seal hulgas tunnustas kaitseväe juhataja kuut Estcoy-16 kaitseväelast lahingus üles näidatud vapruse eest kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest ja kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest said neli kaitseväelast. Kaitseväelased saavad ergutused kätte oma väeosades.

Kaitseväe juhataja avaldas siirast heameelt, et kõik kaitsevälased jõudsid Afganistanist tervelt koju. Ta lisas, et sõdurite kogemused on edaspidi väga vajalikud NATO kiirreageerimisjõududes, mille koosseisu 2016. aastal panustavad Balti riigid ühise pataljoniga, mille põhituumiku moodustab Scoutspataljon.

Pidulikul vastuvõtutseremoonial annetasid äsja koju saabunud kaitseväelased Carolin Illenzeeri fondile 3000 eurot, mille nad kogusid heategevuslike laskevõistluste korraldamisega Afganistanis teenides.

Camp Bastionis paiknenud Estcoy-16 teenis Helmandi väekoondise manööverkompaniina ning opereeris üle kogu väekoondise vastutusala. Eesti jalaväelaste operatsioonide peamine eesmärk oli killustada mässulisi, piirata nende liikumis- ja tegutsemisvabadust ning läbiotsida võimalikke peidikuid.  Jalaväelased teenisid Helmandi provintsis 200 päeva ja osalesid 18 operatsioonil, mis kestsid ühest kuni nelja ööpäevani. Ülesandeid täites oldi mässulistega lahingulises kontaktis 184 korral. Jalaväelased otsisid läbi 767 majapidamist ning leidsid 60 peidikut, mis sisaldasid endas suurel hulgal isevalmistatud lõhkekehade valmistamiseks vajaminevaid materjale, erineva kaliibriga laskemoona ja relvastust ning narkootikume.

Pühapäeval võttis lahinguvastutuse Afganistanis üle kontingent, mille koosseisus teenib viimane jalaväekompanii Estcoy-17. Viimased jalaväelased pöörduvad koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.

Järjekorras kolmanda õhuväeohvitseride lennu lõpetanud asuvad teenima Ämari lennubaasi ja õhuseiredivisjoni. „Värsked ohvitserid tõhustavad meie võimet vastu võtta liitlaste lennuvahendeid ning tugevdavad panust NATO integreeritud õhukaitse süsteemi,“ ütles kolonel Tarien.  

Õhuväe ülem tunnustas Eesti ´Lennuakadeemia rolli õhuväeohvitseride väljaõppes ning kinnitas, et järjekorras kolmas lõpenute lend on tunnistuseks, et õhuväeohvitseride koolitamine Eestis on jätkusuutlik.

Õhuväe põhikursuse parim lõpetaja – nooremleitnant Mikk Habakuk sai kingituseks õhuväe vestu. Habakuk kirjutas ka parima lõputöö teemal „Õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskuse võimearendus“.

Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal radari- ja sideohvitseride ettevalmistuse. Radari- ja sideohvitseride töö on seotud Ämari lennubaasi igapäevase lennutegevusega. Erialaseid õppeaineid õpetavad kadettidele lennuakadeemia õppejõud, väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, õpingute ajal läbivad kadetid praktika õhuväe üksustes.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Kõrgema sõjakooliga on võimalik tutvuda novembris toimuval infomessil Teeviit 2013.

Sõjaväepolitsei ajateenijate patrull märkas Nõmmel Sihi tänaval kahtlase sõidustiiliga autot. Ajateenijad otsustasid sõidukit kontrollida, selles viibinud kahe noormehe käitumine tekitas kahtlust, et nad võivad olla tarvitanud alkoholi. Ajateenijad teavitasid olukorrast oma ülemaid, kes kutsusid kohale politsei.

Politseipatrull tuvastas autojuhil joobe ja toimetas ta jaoskonda. Juhi joove osutus nii suureks, et tema suhtes alustati kriminaalmenetlus.

"Ajateenijad toimisid nagu neid oli õpetatud, tänu kiirele ja täpsele tegutsemisele hoidsid nad ära ohtliku olukorra, mis oleks võinud ohustada inimeste elu," ütles sõjaväepolitsei kompanii ülem leitnant Andrei Nast.

Vahipataljoni õppus Karujälg kestab esmaspäevast reedeni Tallinnas ja Harjumaal. Õppuse käigus patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad Nõmmel ja Suur-Sõjamäel. Lisaks patrullidele harjutavad nad teede märgistamist ja juhatamist, korrakaitset, tähtsate isikute ja objektide kaitset ning kolonnide julgestamist. Viiendat korda korraldatava samanimelise õppuse eesmärgiks on hinnata reservi minevate sõjaväepolitsei ajateenijate oskusi ja teadmisi.