Uudised

Reamees Pikhof on sündinud 1990. aastal, ta on heledate juustega, 177 cm pikk ja kõhna kehaehitusega. Tal oli seljas kaitseväe välivorm, kadumise ajal oli tal kaasas automaat Galil AR ilma laskemoonata ning eeldatavalt ka imitatsioonivahendid.

1.Jalaväebrigaadi ja Kirde kaitseringkonna kaitseväelased alustasid sõduri otsinguid kohe pärast tema kadumist ja teavitasid  politseid. Täna on aidanud lisaks brigaadile sõdurit otsida õhuväe helikopter, politsei koos koertega ning Viru maleva kaitseliitlased. Kaitsevägi jätkab otsinguid, praegu on otsingutesse kaasatud pea üle 350 inimese.

Kaitsevägi on teavitanud kadunud ajateenija perekonda Lääne-Virumaal ja on nendega tihedas kontaktis.

Kõigil, kel on kadunud ajateenija kohta informatsiooni palutakse teavitada kaitseväge telefonil 7171190 meiliaadressil või Kalevi jalaväepataljoni 59195125.

Sel aastal saab 3200 euro suuruse aasta ohvitseri preemia kapten Eero Aija Kalevi jalaväepataljonist, aasta allohvitser on vanemveebel Margus Soodla Viru pataljonist.

Kapten Eero Aija teenib kaitseväes alates 2001. aastast. Pärast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetamist asus ta teenima Scoutspataljoni. Ta on juhtinud Afganistanis rühma ja kompaniid ning olnud kompaniiülema abi. 2011. aastal lõpetas kapten Aija kiitusega magistriõppe kõrgemas sõjakoolis.

Kapten Aija kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul on kapten Aija tugev juht ja õpetaja ning intelligentne kaitseväelane. Kapten Aija on aktiivselt tegev veteranide ja vigastatud sõdurite teemadega ning kuulub ka ise Vigastatud sõjameeste ühingusse.

Aasta allohvitser vanemveebel Margus Soodla teenib Viru pataljonis pataljoniveebli ametikohal. Vanemveebel Soodla teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Aasta allohvitseri tiitli pälvis ta eelkõige oma pühendumise ja panuse eest pataljoni nooremallohvitseride väljaõppesse. Tema algatusel on loodud keskkond tegevväelaste testipõhiseks täiendõppeks ning ta on mitmete pataljoni traditsioonide algatajaks.

Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.

Kaitseväe 95. aastapäeva üritused algavad täna kell 14, mil Kaitseväe Peastaabis esitletakse juubeliraamatut Kaitsevägi 95. Kell 16 panevad kaitseväe juhataja, väeliikide ja Kaitseliidu ülemad ning üliõpilasorganisatsioonide esindajad pärjad kaitseväe kalmistule Eesti eest langenute mälestuseks, aastapäev lõpeb piduliku kontserdiga Estonia kontserdisaalis.

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse idee algatasid reservohvitserid ja ettevõtjad major Toomas Luman ja major Neinar Seli. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.

Kaitseväe juhataja rõhutas vajadust arutada julgeoleku- ning kaitseküsimusi riigipeadest ja valitsusjuhtidest koosneva ülemkogu tasandil regulaarselt, kuna nii on võimalik Euroopa julgeoleku jaoks olulistes küsimustes kiiremini edasi liikuda.

Euroopa Liidu kaitseväe juhatajad arutasid Brüsselis täna ja eile julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi. Kahe päeva jooksul sai sõjaline komitee ülevaate Euroopa Liidu operatsioonidelt Malis ja Somaalias ning piraatlusevastaselt operatsioonilt Atalanta. Istungil viibinud Mali kaitseväe juhataja kindral Toure tänas liikmesriike panuse eest Mali julgeoleku tagamisel ning relvajõudude välja õpetamisel.

Kaitseväe juhatajad esitavad detsembris kogunevale Euroopa Liidu ülemkogule ettepanekud sõjaliste võimete planeerimise, Euroopa Liidu kiirreageerimisvõime, merendusalase julgeoleku ja kaitsetööstuse tuleviku kohta. See on esimene korda üle viie aasta, mil Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimused tuuakse riigipeadest ning valitsusjuhtidest koosneva ülemkogu ette.

Euroopa Liidu Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise Komitee esimees on alates möödunud aasta novembrist Prantsuse kindral Patrick de Rousiers.

Eesti osaleb alates selle aasta algusest Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis väljaõppemeeskonna ja staabiohvisteridega. Varem on Eesti osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas ning piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel merel.

Kaitseväe Peastaabi 95.aastapäeva laskevõistluse võitis strateegilise kommunikatsiooni osakond.

Võistkond koosseisus kolonel Aivar Jaeski, major Ivar Jõesaar, kapten Viljar Kurg, nooremleitnant Taavi Karotamm ja Vallo Toomet saavutas esikoha kümne võistkonna seas keskmise tulemusega 57,1 punkti.

Teiseks jäi operatiiv- ja väljaõppeosakond 53,9 punktiga ning kolmandaks side- ja infosüsteemide osakond 49,6 punktiga.

Individuaalarvestuses oli parim veebel Aigor Paas 75 punktiga, teiseks ja kolmandaks jäid nooremveebel Sulev Raudsepp ja kolonelleitnant Rain Jano 73,5 punktiga. Kõik kolm teenivad operatiiv- ja väljaõppeosakonnas. Naiste arvestuses oli parim vanemveebel Kärt Potter 65 punktiga ning leitnant Carmen Brus 56 punktiga - mõlemad teenivad personaliosakonnas, kolmandaks jäi kapten Karin Kanarik strateegilise kommunikatsiooni osakonnast 55,5 punktiga.

Võistlejad lasksid püstolit Heckler ja Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt tehes kummastki relvast 10 lasku.

Võistlusele järgnenud rivistusel  tunnustas peastaabi ülem aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke ning andis lisaks laskevõistluse karikale üle peastaabi  teeneteristid kapten Ants Torimile ja Karl Taklajale. “Visadus, pühendumine ja keskendumisvõime tagavad tulemuse nii laskmises kui teenistuses,” ütles kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede kaitseväelasi tunnustades.

Kaitseväe Peastaabi traditsiooniline laskevõistlus viidi sel aastal läbi kolmandat korda.

Peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 95 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe Peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.

Tsiatsungõlmaa lasketiirus 11. novembril kell 11.11 korraldatud võistluse võitis major Tõniste neljandal laskeringil. Käekell oli kinnitatud 100 meetri lasketiirus märklehele, iga võistleja sai igas voorus lasta kella pihta ühe lasu. Kokku oli planeeritud lasta viis laskevooru. Laskmise tegi raskemaks esmakordselt rakendatud reegel, mille kohaselt kuperjanovlased ei tohtinud oma lasketulemusi peale sooritust ise kontrollida, et tulemusi seejärel parandada.

Pataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul näitas võistlus, et kuperjanovlaste laskeoskus on kõrgel tasemel. Sama kinnitas ka võitja. „Vaatamata sellele, et kella korpust tabati alles neljandal ringil oli tabamistihedus hea,“ ütles ta lisades, et sihtimispunkti valida oli äärmiselt keeruline, kuna rohelisel sihtmärgil on rohekat kella väga raske sihtida.

Laskevõistluse sihtmärgiks kella loovutanud kolonelleitnant Hando Tõevere asus pataljoni juhtima sel kevadel. Sama kaua oli teda teeninud ka sihtmärgiks seatud kell.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi pataljoni ülem kolonel Aarne Ermus leidis, et tema pidevalt valet aega näitav kell sobib paremini märklauaks kui ajanäitajaks. Olles pidevalt täpsem kui kell otsustas ta ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusel lasta katki tulistada. Kell loetakse tabatuks kui kella korpus on purustatud. Alates 1994. aastast on pataljoniülema kell jäänud terveks ühel korral 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

"See päev ei meenuta sõdurile sõja kurvemat poolt, vaid on austusavaldus kõigile neile relvavendadele, kes jagavad ühiseid  väärtusi," ütles kevadest Afganistanis teeninud kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann lisades, et mehed ja naised, kes võitlevad oma riigi iseseisvuse püsimise nimel, trotsides surmaohtu kaugel kodust, väärivad ühiskonna austust ja tuge. "Veteranide  jaoks on kõige olulisem tunda inimeste südamest tulevat toetust ja mõistmist," ütles Kruusmann.

Mälestustseremooniast võtsid osa  alates maikuust Afganistanis teeninud kui ka järgmisel nädalal lahinguvastutuse üle võtvad Eesti kaitseväelased.
Eestis tähistatakse Esimese maailmasõja vaherahupäeva Ühendkuningriigi saatkonna eestvedamisel ja kaitseväe toel igal aastal kaitseväe kalmistul. Samuti tähistatakse Eestis Vabadussõja vaherahu aastapäeva 3. jaanuaril ja veteranipäeva 23. aprillil. 

Vaherahupäev mälestatakse sõdureid, kes on andnud elu oma riiki teenides ja austatakse neid, kes teenivad ja on teeninud erinevates konfliktikolletes. Vaherahupäeva peetakse 11. novembril, sest sel päeval 1918. aastal kell 11 hakkas kehtima Esimeses maailmasõjas vaherahu. Ühendkuningriigis peetakse 11. novembril kell 11 kaheminutiline leinaseisak langenud sõdurite austuseks, kuid suurem vaherahupäeva tähistamine toimub novembri teisel pühapäeval.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. Järgmisel nädalal võtab lahinguvastutuse Helmandis üle viimane Eesti jalaväekompanii. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Kompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta hiliskevadel. Pärast jalaväekompanii väljatulekut jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.

"Eesti ja kogu Läänemere piirkonna kaitsmisele üles ehitatud NATO stsenaarium, mille raames rakendatakse ka artikkel 5 näitab, et NATO võtab oma liikmesriikide kaitsmist tõsiselt," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kelle sõnul suureneb lähiaastatel regionaalsete õppuste roll Euroopas. "NATO on kümme aastat sõdinud, täna teevad liitlased kõik selleks, et Afganistanist saadud kogemus jääks alles ning peale NATO missiooni lõppu Afganistanis pööratakse see kogemus läbi ühiste õppuste üha enam kollektiivkaitse tugevdamiseks."

Õppuse stsenaariumi kohaselt ründas Eestit suurriik, ÜRO julgeoleku nõukogu koguneb kuid otsustab sõjalist sekkumist mitte lubada. Põhja-Atlandi nõukogu otsustab sellest hoolimata rakendada artikkel 5 tulenevat kollektiivkaitsepõhimõtet ja Eesti kaitseks välja astuda ning saadab Eestisse NATO reageerimisjõud.

“Steadfast Jazz põhines realistlikul stsenaariumil, millega NATO liikmesriigid võivad silmitsi seista,” ütles NATO arendusväejuhatuse ülem kindral Jean-Paul Palomeros õppuse stsenaariumi detaile kommenteerides. Palomerose sõnul võimaldab stsenaaium muuhulgas harjutada ka humanitaarkriisi lahendamist, küberohtudele vastu seismist ning raketitõrjet.

NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel üle terve maailma.

NATO reageerimisjõudude õppusest võttis sel aastal osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, sealhulgas üle 1000 jalaväelase mehhaniseeritud üksustes, üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse. Õppuste juhtstaap asus Lätis Adazis, õppuste taktikaline osa viidi läbi Poolas. Koos tsiviilpoolega panustas Eesti õppustele pea 300 inimesega. Taktikalistest üksustest osales lisaks mehhaniseeritud jalaväekompaniile ja Kaitseliidu miinipildujarühmale veel mereväe miinijahtija Admiral Cowan, mis kuulub NATO reageerimisjõudude alaliselt tegutsevasse 1. miinitõrjeeskaadrisse.

Steadfast Jazz oli NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärgiks oli kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NRF, NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele ja astuda vajadusel välja liikmesriikide kaitseks.

Pilte õppusest leiab aadressilt:

Õppuse kodulehekülg:

Algselt peamiselt logistikale keskendunud Balti riikide harjutus oli esmakordselt seotud NATO suurõppusega Steadfast Jazz. "Esimest korda harjutasid Eesti tsiviilametkonnad liitlaste vastuvõttu samaaegselt NATO artikkel 5. raames Eesti kaitseks läbi viidavate lahinguoperatsioonidega," ütles täna õppust külastanud kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede.

Alates 2. novembrist harjutasid Eesti sõjaväelogistikud, tsiviilametkonnad ja ettevõtted Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses NATO vägede vastuvõtmist Eestis. Samal ajal harjutasid NATO Euroopa väejuhatused ja õppusel osalevad staabid üheksas eri paigas artikkel 5. raames Eesti kaitsmist.

Koos kaitseväelastega harjutasid suurte väekontingentide liigutamist riigikantselei, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseressursside ameti, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, veeteede ameti, maanteeameti, terviseameti, tehnilise järelevalve ameti, kaitsepolitseiameti, Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Tallinna lennujaama ja Eleringi eksperdid.

"Baltic Hostil osalenud ametkonnad on viie aasta jooksul astunud pika sammu edasi nii omavahelise kui liitlastega koostöö vallas," ütles Schvede, kelle sõnul on praeguseks kaardistatud valdkonnad, mida edasises koostöös arendada.

Kokku oli Eestist sel aastal õppustega Steadfast Jazz ja Baltic Host hõivatud üle 300 inimese. Lisaks Tartus toimunud õppusele harjutab Poolas Drawsko Pomorskie harjutusalal Eesti 134 liikmeline kontingent, kuhu kuuluvad Scoutspataljoni kaks mehhaniseeritud jalaväerühma ning Kaitseliidu miinipildujapatarei.

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab sel aastal osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, sealhulgas üle 1000 jalaväelase mehhaniseeritud üksustes, üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse.

Steadfast Jazz on NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärk on kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NRF, NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele ja astuda vajadusel välja liikmesriikide kaitseks. Steadfast Jazz kestab 2.-9. novembrini.

Taani diviisi ülema kindralmajor Michael Lollesgaardi sõnul  näitasid kõik õppusel osalejad üles motiveeritud ja positiivset suhtumist ning arvestades õppuse keerulisi ja raskeid planeerimise ülesandeid olid brigaadi staabid väga professionaalsel tasemel.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ütles, et eestlastele oli õppusel oluline lisaväärtus see, et said koos liitlastega treenida Eesti riigikaitset uues riigikaitsearengukavas planeeritud sõjaliste võimete alusel. „Brigaadi osas saime näha, et uus kava on jõukohane ja toimiv,“ lisas kolonelleitnant Kalmus.

Esmaspäevast reedeni kestnud õppuse „Red Knight“ eesmärk oli treenida Balti riikide ja Taani Diviisi koostöö Eesti kaitsmisel. Õppusele eelnes tänavu septembris toimunud staabiõppus õppus „Errant Knight“, kus Eesti, Läti, Leedu ja Taani brigaadide juhid kavandasid lahinguoperatsioonide läbiviimist Tallinna ümbruses, samuti koostööd kohalike omavalitsuste ja tsiviilstruktuuridega. Õppetsükli lõpetab 2014. aasta aprillis „Yellow Knight“ Taanis, kus kavandatud operatsioonid arvutisimulatsiooni abil läbi mängitakse.

Õppusel „Red Knight“ osales Eesti kaitseväest 26 allohvitseri ja ohvitseri. Lisaks 1. jalaväebrigaadi staabi koosseisusule võtsid õppusest osa ka kaitseväelased lennubaasist ning Põhja-, Kride- ja Lõuna kaitseringkonnast.

Ajateenijad tutvustasid 81 õpilasega Tilsi kooli lastele kaitseväge, pataljoni ajalugu ja tegevusi, õpilased esitasid vanematele ja ajateenijatele oma õpitud tantse ja laule, mis meenutasid sõdurpoistele oma kooliaega.

 „ Sõdurite läbiviidud isadepäev oli nagu ideaalne tund, kus oli nii teoreetiline, praktiline kui ka spordiline osa, sai juurde uusi teadmisi oli võimalik oma käega katsuda relvi mida tavapäraselt teha ei saa ning lapsed ja vanemad said põnevas teatevõistluses üksteiselt mõõtu võtta“ rääkis  direktor Pikksaar lisades, et sõdurite läbi viidud tund oli ka metoodiliselt õigesti üles ehitatud ning oli huvitav nii isadele kui lastele.

Põnevaimaks osaks nii isadele kui lastele oli relvastuse ja varustuse tutvustus. Lapsed said proovida kui palju kaalub sõdurite varustus ja oma silmaga näha milliseid relvi kaitsevägi kasutab.

Isadele oli kohtumine ajateenijatega kui pilguheit oma ajateenistuse aega. Omal ajal Viru jalaväepataljonis aega teeninud Rauno Pundonen koos poja Kristianiga jäi korraldatuga väga rahule.

„Lapsed tahaksid isadega kindlasti rohkem koos teha ja tore on kui kool loob sellised huvitavad ajaviitmisvõimalused lastega, sest siin saavad isad meenutada oma kogemusi ajateenistusest ja  tutvustada poegadele, mis neid tulevikus ees ootab“ sõnas Rauno Pundonen.