Uudised

„Vastuvõtt oli Vene esindajate poolt väga sõbralik ja positiivne,“ ütles miinijahtija Admiral Cowan komandör vanemleitnant Tanel Leetna. Lisaks ligi 13 000 linnakodanikule külastasid Cowanit ka Vene mereväe kõrged ohvitserid.

Reedel külastas NATO miinitõrjeeskaadri mereväelaste esindus Priskarevskii memoriaali, kuhu asetati pärg Leningradi blokaadi käigus hukkunute mälestuseks. Nädalavahetusel said NATO riikide mereväelased tutvuda Peterburi vaatamisväärsustega ning pidasid Vene mereväelastega maha sõpruskohtumise jalgpallis.

Kuuest laevast koosnev NATO 1. miinitõrjeeskaader viibis Peterburis sadamavisiidil neljapäevast kuni esmaspäevani. Peale Admiral Cowani kuuluvad Poola mereväe kaptenleitnandi Piotr Sikora juhitava NATO 1. miinitõrjeeskaadri koosseisu Poola lipulaev Czernicki ja miinitõrjelaevad Narcis (Belgia), Makkum (Holland), Rauma (Norra) ja Dillingen (Saksamaa).

Eskaader lahkus Peterburist koos kahe Venemaa Föderatsiooni fregatiga, kellega koos viiakse läbi erinevaid harjutusi merel. Järgmisena peatub NATO 1. miinitõrjeeskaader 17. oktoobril Helsingis.

​„Me oleme huvitatud, et nii eesti rahvas kui ka ajateenistuses olevate meeste ja naiste lähedased oleksid kursis kuidas teenistus kaitseväe pataljonis välja näeb. Kui me räägime, et meie riiki on vaja kaitsta, siis kohapeal saavad inimesed ülevaate ja läbilõike sellest, kuidas riigi kaitsmine igapäevaselt välja näeb,“ ütles Vahipataljoni ülem major Kaido Sirman.

Lahtiste uste päeva raames oli külalistele avatud Vahipataljoni kasarmu, kus kõigil külalistel oli võimalus tutvuda ajateenijate päevakava, olmetingimuste ja sõdurivarustusega. Samuti seati territooriumil üles tehnika- ja relvanäitus ning välilaager ja meditsiinipunkt.

Üles oli rivistatud Vahipataljoni auvahtkond kõigi kolme väeliigi vormides ning külalistel võimalus vaadata sõjaväepolitsei kompanii ajateenijate demonstratsioonesinemisi. Lisaks toimus lahtiste uste päeva raames palju erinevaid spordi ja osavus võistlusi, kus kõigil külalistel oli võimalus osa võtta ja end proovile panna.

Piduliku meeleolu loomiseks mängis külalistele kogu päeva jooksul Kaitseväe orkester ning külma ilma peletamiseks pakuti külalistele sõdurisuppi ja sooja teed.

Põhja kaitseringkond korraldab koostöös Vahipataljoni ja Kaitseväe orkestriga avatud uste päevi kaks korda aastas. Lisaks külastab Vahipataljoni aasta jooksul keskmiselt 40-50 haridusasutust ja organisatsiooni. Põhja kaitseringkond viib läbi ka välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele.

Kuperjanovi pataljoni taristust, väljaõppevõimalustest ja vaba aja veetmise võimalustest andis ülevaate  Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. Peaminister huvitus eeskätt sõdurite elu- ja väljaõppetingimistest ning riigikaitse uue arengukavaga seonduvatest muudatustest pataljonis.

„Kuperjanovi pataljoni hoolitsetud sõjaväeosa ning head väljaõppevõimalused annavad  kindlustunde, et meie riik on hästi kaitstud“, sõnas Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip kinnitades, et korras sõjaväeosad loovad eelduse tugevamale kaitsetahtele ja suurendavad osavõttu riigi kaitsest ka reservväelaste hulgas.

 „Peaministri visiit andis hea võimaluse tutvustada Kuperjanovi pataljoni, sealseid väljaõppe- ja olmetingimusi“, rääkis kolonelleitnant Tõevere. „Saime arutleda paljudel riigikaitset puudutavatel teemadel nagu laskeväljade kasutamine, ajateenijate tervisenõuded ja Lahingukooli ümberpaiknemine pataljoni territooriumile“.

Kuperjanovi pataljonis teenib praegu aega ligi 800 ajateenijat, kes omandavad sõdurioskusi ja riigikaitsealaseid teadmisi luure-, tagala-, staabi-ja jalaväekompaniis ning miinipildujapatareis.

Nädal aega kestnud õppekogunemise Läänetorm jooksul tuletasid reservväelased meelde ajateenistuses õpitut ning harjutasid sõjaaja üksuste tegevust nii ükskivõitleja kui allüksuste tasandil. Esmakordselt koosnes kogu reservpataljoni juhtkond ja koosseis peale pataljoni ülema eranditult reservväelastest.

Õppekogunemise raames viidi sel nädalal läbi ka lahinglaskmised, mille käigus kümme reservväelastest koosnevat meeskonda tulistas Sirgala harjutusalal sihtmärkide pihta kokku ligi kolmsada miini.

Meeskonnad lasid 500 meetri kaugusel olevate sihtmärkide pihta 81mm ja 120-mm miinipildujatest, kus vaatamata tugevale tuulele suudeti koostöös tulejuhtidega miinid edukalt sihtmärkidele suunata. 120mm miinipilduja laskekaugus on kuni 7200 meetrit ja 81mm miinipildujal kuni 4900 meetrit, sõltuvalt relvatüübist on meeskond võimeline sihtmärgi pihta tulistama 15-20 miini minutis.

Läänetormi raames lasksid reservväelased ka tankitõrje relvasüsteemist Milan 2. Kahest Milan-tüüpi tankitõrjerelvast lasti kokku seitse lasku 1400 meetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta.

Kaitseväe relvastuses olev Milan 2 tankitõrjesüsteem on mõeldud kuni 1950 meetri kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks, relva opereerimiseks on vajalik kolmeliikmeline meeskond. Milani 115mm-kaliibriga rakett on võimeline läbistama soomust paksusega kuni 800 millimeetrit.

Lisaks laskmisele harjutasid meeskonnad standard - ja sideprotseduure. Reservõppekogunemine algas 30. septembril, kui Lääne kaitseringkonda kogunesid reservväelastest üksuste ülemad ning korralduslike küsimuste eest vastutavad reservohvitserid. Õppuse aktiivne faas algas esmaspäeval.

Läänetorm kulmineerus Pärnumaa metsades korraldatud lahingutega, kus reservväelased harjutasid tegevust eri lahinguliikides - viivitust, kaitset ja vasturünnakut. Vastutegevust tegid reservpataljonile Pärnumaa maleva kaitseliitlased ja vastase õhurünnakuid imiteerisid õhuväe üksused.

Õppuse korraldusliku külje eest vastutasid reservohvitserid. Aasta esimesel suuremal õppekogunemisel õppuse Kevadtorm raames osales pea 1000 reservväelast. Reeglina on õppekogunemine reakoosseisule ühe nädala ning ohvitseridele ja allohvitseridele kuni kahe nädala pikkune.

Aprillis kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt makstakse õppekogunemisel osalevatele reservväelastele toetust sõduritele 27 eurot, allohvitseridele 30 ja ohvitseridele 40 eurot päevas. Varem said reservväelased õppekogunemisel oldud aja eest oma sõja-aja ametikohale vastava palga keskmist.

Vaata lisaks pilte õppusest !

„Üksuste taktikaline liikumine ja lahingu üldpilt oli muljetavaldav, sain kinnituse, et reservpataljon on lahinguvõimeline,“ ütles Terras. Kaitseväe juhataja tõi välja, et reakoosseisu õppekogunemine on reeglina ühe nädala pikkune, allohvitseridele ja ohvitseridele veidi pikem. “Usun, et üks nädal oma riigi heaks on jõukohane nii reservväelastele kui tööandjatele, kutsun tööandjaid säilitama õppekogunemise ajaks reservväelaste töötasu ja tänan neid, kes on seda võimalust juba kasutanud,” lisas ta.

Kaitseminister Urmas Reinsalu tunnustas osalenud reservväelasi, kes vastutasid seekordsel õppekogunemisel esmakordselt kogu õppuse ette valmistamise ja läbi viimise eest ning rõhutas, et õppekogunemised puudutavad palju enam inimesi kui pelgalt osalejad ja korraldajad. “Oma riigi kaitset ei saa sisse osta turvafirmadelt,” ütles kaitseminister, “lõppev õppus näitab, et õppekogunemiste korraldamine ei ole pelgalt tegevväelaste mure - sellega on seotud nii reservväelased kui ka nende pereliikmed ja tööandjad. Reservväelased vajavad ühiskonna toetust,” ütles minister.

30. septembril alanud õppusel Läänetorm oli täna viimane tegevuspäev, alates eilsest harjutas Pärnumaal Surju lähistel kaitse-, viivitus- ja vasturünnakut üle pooletuhande mehe. Läänetorm algas reservohvitseride ja allohvitseride teenistusse saabumisega, 7. oktoobril formeeriti õppekogunemise raames reservväelastest pataljon. Esimestel päevadel viisid reservväelased läbi laskmised automaadist AK4, tankitõrjesüsteemist Milan ning 81mm ja 120mm miinipildujatest.

Vastutegevust tegid reservpataljonile Pärnumaa maleva kaitseliitlased, vastase õhurünnakuid imiteerisid õhuväe üksused.

Õppus lõpeb homme piduliku rivistusega Sauga vallas Eametsas.

Täna Ämari lennubaasi külastanud kaitseminister Urmas Reinsalu tänas Belgia õhuväge pikaajalise panuse eest Eesti õhuturbesse ning tõstis esile Soome õhuväe hävitajate F18 osalemist regionaalsel õhuturbeharjutusel. „Balti õhuturbeharjutus on kindel märk sellest, et NATO õhuruum on jagamatu ning NATO on võimeline oma õhuruumi kontrollima ja kaitsma,“ ütles Reinsalu. „Samuti on Ämari lennubaas arenenud operatsioonivõimeliseks ja on valmis vastu võtma liitlaste lahingu- ja transpordilennukeid.“

Balti õhuturbeharjutust külastanud NATO esindaja brigaadikindral Marek Sobiechowski tõstis esile Eesti õhuväe võimekust keerulisi õhuoperatsioone juhtida ning rõhutas ka, et NATOl on kindel tahe turvata oma liikmesmaade õhuruume.

NATO Balti õhuturbeharjutus BRTE XVI toimus Baltimaade õhuruumis 8.-10. oktoobrini. Balti õhuturbe sarja harjutusi viiakse läbi kolm korda aastas, iga kord on õppuse keskus ühes Balti riigis. Harjutuse eesmärk on Balti õhuturbes osalevate hävituslendurite koostöö harjutamine Balti riikide õhuvägedega. Äsjalõppenud õppusel oli põhirõhk Belgia hävitajate F-16 kanda, nemad teostavad ka praegu Balti õhuturvet.

„Kaitseväelastele pakutav söök peab olema toitev, tervislik ning samas ka maitsev. Meil ei ole põhjust kurta toidu kvaliteedi üle, kuid tahame, et kokad oleksid kursis uute maitseainetega ja võimalustega, kuidas nendega toitu maitsvamaks muuta,“ ütles Triin Tõitoja logistikakeskuse haldusteenistusest. Tõitoja lisas, et logistikakeskusel on plaanis hakata korraldama sarnaseid koolitusi senisest veelgi süstemaatilisemalt.

Ühepäevasel koolitusel Sauel, aktsiaseltsi Santa Maria ruumides, osalevad kolmkümmend kokka kõikidest kaitseväe toitlustuskompleksidest. Koolituse raames õpivad kokad kasutama värskeid ürte nagu basiilik, rosmariin, tüümian, paprika jmt ning maitseainesegusid. Lisaks teoreetilistele teadmistele saavad kokad ka ise kohapeal valmistada hommikusööki ning seejuures katsetada, kuidas erinevad ürdid muudavad selle toidu maitset.

2009. aastal korraldas logistikakeskus koostöös aktsiaseltsiga Santa Maria ühiskoolituse „Maitsevägi“, et tutvustada kaitseväe kokkadele uusi maitseaineid. Tookord uuendati koolituspäeva tulemusel retsepte kõiki kaitseväe toitlustuskohtasid ühendavas ning enam kui 1800 retsepti sisaldavas tarkvarasüsteemis Buum. Santa Marial on maitseainetootmisel Baltimaades kõrgeim toiduohutuse ja -kvaliteedi sertifikaat Euroopa Toiduohutuse Kontrolli Organisatsioonilt (EFSIS).

Hetkel on käimas kaitseväe toitlustuskomplekside tsentraliseerimine, mille käigus liidetakse kõik toitlustuskompleksid kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistusega. Tänaseks on logistikakeskuse haldusteenistusega liidetud staabi- ja sidepataljoni ning logistikapataljoni toitlustuskompleks. Kava kohaselt liituvad logistikakeskuse haldusteenistusega tänavu oktoobriks mereväe, novembriks Põhja kaitseringkonna ja detsembriks Ämari toitlustuskompleksid ning järgmise aasta jaanuariks Lõuna kaitseringkonna, veebruariks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, märtsiks 1. jalaväebrigaadi ja aprilliks Kirde kaitseringkonna toitlustuskompleksid. Reformi tulemusel hakkab kümnes logistikakeskuse toitlustuskompleksis üle Eesti tööle ligi 190 inimest.

Kaitseväe juhataja ja minister Haglund kinnitasid, et kuu aega tagasi alanud Eesti ja Soome kaitseväelaste koostöö Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis on tõhusalt käivitunud. “Eesti ja Soome meeskondade tegevus Malis Põhjala-Balti väljaõppemeeskonnas loob tugeva vundamendi koostööks edasistel operatsioonidel,” ütles kindralmajor Terras.

Eesti, Soome ja Rootsi panustavad Mali väljaõppemissiooni kuueliikmeliste meeskondadega, samuti kuuluvad Põhjala-Balti väljaõppeüksusesse Läti ja Leedu instruktorid.

Kaitseväe juhataja ja Soome kaitseminister arutasid Eesti ja Soome üksuste osalust käimasoleval missioonil Malis, kus Eesti instruktorite üksus osaleb Põhjala-Balti väljaõppemeeskonna koosseisus. Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti jätkab panustamist Mali missiooni.

Kaitseväe juhataja ja kaitseminister arutasid ka võimalike ühishangete korraldamist. Eestil ja Soomel on positiivne kogemus hiljutisest ühisest radarihankest, mille raames Eesti sai kaks ja Soome 12 õhuseireradarit Groundmaster.

Kaitseväe juhataja kutsus ka Soome üksusi osalema õppusel Kevadtorm.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid, Eestil on tihe koostöö Soomega logistika ja relvastuse vallas.

Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalisel operatsioonil Afganistanis Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

Hommikupoolikul tutvus kaitseväejuhataja NATO õhuturbeharjutuse raames Ämari lennubaasis viibivate Soome hävitajatega F-18 Hornet.

"Siin tegutsevate meeste varasem väljaõpe on olnud väga põhjalik, sisuliselt poolepäevase kordamise järel oskavad meeskonnad oma relvadega oskuslikult ümber käia," ütles miinipilduja meeskondade õppelaskmisi koordineerinud kapten Vaido Siska.

Meeskonnad lasid 500 meetri kaugusel olevate sihtmärkide pihta 81mm ja 120-mm miinipildujatest. Kuigi kapten Siska sõnul segas laskmisi keskmisest tugevam tuul, suutsid miinipildurid koostöös tulejuhtidega miinid edukalt sihtmärkidele suunata.

Lisaks laskmisele on meeskonnad seni harjutanud standard - ja sideprotseduure, samuti viidi läbi laskmised automaatrelvast AK4.

Miinipildujameeskonnad on viieliikmelised. 120mm miinipilduja laskekaugus on kuni 7200 meetrit ja 81mm miinipildujal kuni 4900 meetrit, sõltuvalt relvatüübist on meeskond võimeline sihtmärgi pihta tulistama 15-20 miini minutis.

Läänetormi raames lasksid eile reservväelased ka tankitõrje relvasüsteemist Milan 2. Kahest Milan-tüüpi tankitõrjerelvast lasti kokku seitse lasku 1400 meetri kaugusel olevate terasplaatide pihta. Tankitõrjujate rühma ülema seersant Martin Mandre sõnul olid kunagistest teenistuskaaslastest komplekteeritud rühma laskmistulemused ootuspäraselt head.

"Seda, et meeste täpsus aastatega kadunud pole, näitas juba hommikune sihtimistreening," ütles seersant Mandre. "Olime laskmiseks igati valmis, terve eelmise nädala tuletasime meelde teoreetilisi tõdesid ja enne laskmist tegime veel kuiva trenni."

Kaitseväe relvastuses olev Milan 2 tankitõrjesüsteem on mõeldud kuni 1950 meetri kaugusel olevate sihtmärkide tabamiseks, relva opereerimiseks on vajalik kolmeliikmeline meeskond. Milani 115mm-kaliibriga rakett on võimeline läbistama soomust paksusega kuni 800 millimeetrit.

Reservõppekogunemine Läänetorm algas 30. septembril, kui Lääne kaitseringkonda kogunesid reservväelastest üksuste ülemad ning korralduslike küsimuste eest vastutavad reservohvitserid. Õppuse aktiivne faas algas esmaspäeval ja kulus üksuste formeerimisele ning käsitulirelvade sisselaskmisele. Esmaspäeva õhtul suundusid tankitõrjujad ja miinipildurid Pärnumaalt Ida-Virumaale Sirgala harjutusalale, et valmistuda lahinglaskmisteks.

Läänetormi kulminatsioon on täna ja homme Pärnumaa metsades korraldatavad lahingud, kus reservväelased harjutavad tegevust eri lahinguliikides - viivitust, kaitset ja vasturünnakut. Vastutegevust teevad reservpataljonile Pärnumaa maleva kaitseliitlased ja vastase õhurünnakuid imiteerivad õhuväe üksused.

Õppus lõpeb piduliku rivistusega 11. oktoobril Sauga vallas Eametsas.

Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on seekordne õhuturbeharjutus märgilise tähtsusega, sest esimene Balti õhuturbeharjutus korraldati viis aastat tagasi ja tänavu on esimest korda õppuse tugibaasiks äsja renoveeritud Ämari lennubaasis.

"Seekordne õhuturbeharjutus kaasab palju laiemat osa õhuväest kui lennuvahendid - harjutusel osaleb kogu Eesti õhuseirevõrk ja õhujuhtimiskeskus. Lühikese aja vältel tuleb toetada mitmeid eri tüüpi lennuvahendeid ja tagada nende kiire õhku naasmine," ütles Tarien, kelle sõnul on NATO õhuturbeharjutus lennubaasi kaitseväelastele suureks väljakutseks ja heaks võimaluseks omandada kogemusi eri lennuvahendite toetamisel.

Balti õhuturbeharjutuste (Baltic Regional Training Event) sarja eesmärk on Balti õhuturbes osalevate hävituslendurite koostöö harjutamine Balti riikide õhuvägedega. Seekordsel harjutusel maandub esmakordselt Ämaris Prantsusmaa võimsa hoiatus- ja juhtimissüsteemiga (Airborne Warning and Control System AWACS) varustatud Boeing 707 E-3F, samuti osalevad Soome hävitajad F-18 Hornet ning Belgia, Leedu ja Eesti õhuväe lennukid.

Balti õhuturbe sarja harjutused viiakse läbi kolm korda aastas, iga kord on õppuse keskus ühes Balti riigis. Alanud õppusel on põhirõhk Belgia hävitajate F-16 kanda, nemad teostavad ka praegu Balti õhuturvet. Enamik läbi viidavaid elemente teostatakse suurtel kõrgustel, madallendude osa on väike.