Uudised

„Ajateenijate rühma osavõtt rahvusvahelisel õppusel on tunnustuseks meie väljaõppele. Meie ajateenijad on Leedu õppusel ainus tulevastest reservväelastest komplekteeritud allüksus, kes elukutselistega mõõtu võtab,“ ütles Vahipataljoni ülem major Kaido Sirman.

Kuus päeva kestva Leedu maaväe õppuse Strong Uhlan eesmärgiks on saavutada ühe pataljoni lahinguvõime ning harjutada Leedu ja Eesti maaväe üksuste sõjalist koostööd. Lisaks ajateenijatele harjutavad Leedu brigaadi koosseisus koostööd staabiohvitserid.

Leedu kaitseväelased on varem osalenud Eesti õppusel Kevadtorm. Sel kevadel tegid koos Scoutspataljoniga Eesti ajateenijate jalaväepataljonile vastutegevust Leedu luurerühm ja Ühendkuningriigi kompanii.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväe esindusfunktsioone, tagab Vabariigi Presidendi auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib hetkel 390 ajateenijat ja pea poolsada tegevväelast.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. Belgia õhuvägi võttis Balti õhuturbe prantslastelt üle 3. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu belgia hävitajad F-16AM. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Riigipea meenutas, et kümne aasta jooksul on meid Afganistani operatsioonil saatnud kindlameelsus, vastutustunne ja abivalmidus, ka riigina oleme selle aja jooksul küpsemaks saanud ning tõdes: "Kuid ette on tulnud ka päevi, mil tooni andsid tüdimus ja hirm, pisarad ja kaastunne. Oleme Afganistani palju panustanud - mõõdetagu seda nii ajas, rahas või veres. Oma langenud sõdureid ja haavata või vigastada saanud kaitseväelasi jääb Eesti riik alati meenutama.”

“Oleme sõdinud liitlasena konfliktis, mis sai alguse sellest, et Afganistani tollase režiimi kaitse all planeeriti ja viidi ellu rünnak meie NATO liitlase vastu. 12. septembril 2001, päev pärast terrorirünnakuid USA-s, käivitas NATO seni ainsat korda oma ajaloos kollektiivkaitse viienda artikli. Järgnes tahtekoalitsiooni sissetung Afganistani, Talibani kukutamine ning paar aastat hiljem riigi stabiliseerimiseks ja ülesehitamiseks moodustatud NATO juhitud ISAF-i operatsioon. Kümne aasta jooksul on Eesti Afganistani operatsiooni palju investeerinud, ehk rohkemgi, kui nii mõnigi meist suurem riik, et aidata Afganistani maad ja rahvast. Täna soovin ma, et teaksite teie ja teadvustaks kogu Eesti ühiskond: see pingutus on olnud investeering Eesti tulevikku, meie laste ja lastelaste julgeolekusse, meie riigi püsimisse,” ütles president Ilves.

“Kuigi meie sulgeme piltlikult öeldes Helmandi provintsis mõne kuu pärast ukse, ei lõpe järgmise poolaastaga Afganistanil rasked ajad. Ees seisavad aastatepikkune ühiskondlik leppimine endiste mässulistega, ühisosa leidmine territoriaalselt ja etniliselt killustunud maal, aga samuti ise enda julgeoleku ja arengu eest seista suutva riigi ülesehitamine. Nagu teame, ei ole sõjast räsitud lähiajalugu tingimata Afganistani rahumeelse tuleviku poolel. Liiga lahtised on sealsete kogukondade haavad, liiga sügav umbusk naaberriikide vahel,” kõneles riigipea peagi Afganistani suunduvatele kaitseväelastele.

"Kuigi teie jääte meie viimaseks jalaväekompaniiks Afganistanis ja arvatavasti olete suure osa teenistusest Camp Bastionis, loodan ma, et te ei kaota valvsust, et tulete hästi väljaõpetatud ja kogenud sõduritena toime nii rutiini kui ka ootamatustega. Ja milles olen ma kindle:  ESTCOY-17 on tugev meeskond, üksteist sisemiselt toetav ja motiveeritud kandma teenistust lahinguväljal," kinnitas president Ilves.

Tema sõnul ootavad osa Talibanist ja nende liitlased NATO üksuste lahkumist, et püüda seejärel jõujooni taas enda kasuks kallutada: “Kuigi järgmiste kuude näol on tegemist lõppmänguga NATO operatsiooni jaoks, on see ometi ka avang iseseisvale, 21. sajandi Afganistanile.”

“Mul on uhke olla riigipea riigile, mille sõdureid teatakse NATO liitlaste hulgas kui eeskujulikke, kartmatuid ja professionaalseid. See on hinnang, mida kuulen Eestit külastavate riigijuhtide ja kindralite suust. Ma olen tänulik teile, et olete valinud sõduri elukutse. Tänan ka teie lähedasi ja sõpru, kes teid selles valikus toetavad,” pöördus president Ilves ka kaitseväelaste pereliikmete poole.

58 delegaati arutab nelja päeva jooksul Euroopa sõjaväespordi ees seisvaid küsimusi ning saab ülevaate osalevate riikide saavutustest ja väljakutsetest viimase aasta jooksul. Oma kaitseväelaste  kehalise ettevalmistuse süsteemist teeb ettekande Taani delegatsioon, spordialadest on sel aastal erilise tähelepanu all judo, samuti saavad esindajad ülevaate sel aastal esmakordselt korraldatud sõjaväelaste paramängude kogemustest.

Kaitseväe sporditeenistuse ülema major Heino Märksi sõnul seob sport kaitseväge elanikkonnaga andes samas sportlasele kindlustunde ning võimaluse keskenduda treeningutele. “Sport ja kaitseväeteenistus on tihedalt seotud kogu maailmas - 50% taliolümpia- ning 30% suveolümpiamängudel osalevatest sportlastest on eri riikide kaitseväelased,“ ütles Märks.

Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) loodi 1948 aastal. Tänaseks ühendab see maailma suuruselt teine spordiorganisatsioon 133 riiki, Eesti astus nõukogu liikmeks 1993. aastal. Sellest alates on kaitseväe sportlased sõjaväelaste Euroopa ja maailmameistrivõistlustel võitnud 121 medalit, alates möödunud kümnendist on pea igal aastal Eestis korraldatud rahvusvahelisi sõjaväespordi maailmameistri ja regionaalseid võistlusi.

Alates 2006. aasta 1. veebruarist tegutseb staabi- ja sidepataljoni koosseisus kaitseväe spordirühm, mille eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast, samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kaitseväe ühendatud õppeastutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuses teenivate erakorralise meditsiini arsti kolonelleitnant Helena Rooni ja anestesioloog major Veronika Reinhardi teenistus välihaiglas Ühendkuningriigi meditsiiniüksuse koosseisus kestab kaks kuud.

„Helmandis teenimine annab arstile ainulaadse kogemuse, mida rahuaegses Eestis ei saa,“ ütles major Reinhard. „Lahingkannatanu süsteemne käsitlus ning traumapatsientide rohkus on see, mis arste siia teenima kutsub.“

Enne operatsioonile suundumist läbisid kaitseväe arstid väljaõppe Ühendkuningriigis. Väljaõpe kulmineerus mitmepäevase harjutusega, kus arstid tegutsesid Camp Bastioni välihaiglale võimalikult lähedastes tingimustes. Muuhulgas mängisid lahingkannatanuid  Afganistanis teeninud ja  vigastada saanud Ühendkuningriigi kaitseväelased.

Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke. Camp Bastioni laiendatud välihaigla on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi.

Kaitseväe arstid on Camp Bastioni välihaiglas teeninud ka varasematel aastatel.

Lahtiste uste päeva peakorraldaja õhuväe kadeti Ingmar Viirese sõnul mõjutas sama üritus ka tema sõjakooli astumist. „Ürituse eesmärk on näidata kooliõpilastele, et oleme olemas. See on päev, kus kõik huvilised saavad tulla ja näha milline on meie kool, kuidas elavad kadetid, millised on õppe- ning sportimistingimused,“ ütles kadett Viires.

Koostöös sotsiaalministeeriumiga toimus samal ajal majas ka tüdrukute karjääripäev, mille raames tutvustasid naiskadetid keskkoolis õppivatele neidudele sõjakoolis tudeerimise võimalusi.

Lähte gümnaasiumi õpilase Kristiina Antoni sõnul on tegemist väga põneva projektiga, enne tänast polnud tal aimugi, kuidas tüdrukud sõjakooli õppima saavad. „Sain infot just enda valikuvõimaluste kohta. Arvasin seni, et naistel on sõjakoolis kindlasti raskem kui meestel, kuid pärast tänast loengut ei tundugi see valik nii võimatu,“ sõnas karjääripäeva külastanud Kristiina.

Tänast lahtiste uste päeva külastas üle 400 kooliõpilase Tartust, Tallinnast, Narva-Jõesuust, Lähtelt, Lihulast ja Narvast. Lisaks tõi tüdrukute karjääripäev osalema rohkem kui 60 õpilast erinevatest keskkoolidest.

Lahtiste uste päeval rääkisid kadetid noortele riigikaitsest ja sõjakoolis õppimisest, tutvustasid kooli õppe- ja eluruume ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta ning külastasid õppeasutuste muuseumi.

Kõrgema Sõjakooliga on võimalik tutvuda novembris toimuval infomessil Teeviit 2013.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool pea igal kuul. Sel poolaastal on huvilistel võimalus tutvuda kadettide elu ja õppega veel 26. novembril ja 13. detsembril. Rohkem infot -

Kolonne julgestavad politsei ja sõjaväepolitsei. Sõidukite kiirus on kuni 60 kilomeetrit tunnis ja pikivahed kuni 100 meetrit. Vajadusel tehakse lisapeatusi, et tavaliiklejaid mööda lasta.

Adaži polügoonil korraldatud õppus Teraskilp oli järgmisena Afganistani suunduva kontingendi viimane suurem õppus. Selle eesmärgiks oli läbi viia lahinglaskmist kõikidest jalaväekompanii Estcoy-17 käsutuses olevatest tulirelvadest nii jao, rühma kui kompanii suuruste üksustega.

Scoutspataljoni üksuste tegevust toetasid 1. jalaväebrigaadi allüksused, õhuvägi ning lahingukool.

Novembris Afganistani siirduv Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Uuring, mille eesmärgiks on  kujundada riigist tark tellija ning soodustada innovaatilisi hankeid,  käsitleb kolme projekti , millest kaks – Irise ja mehitamata luurelennukite hange on seotud kaitseväega.  Neist esimest nimetab uuring  “üheks edukaimaks hankeks kaitsevaldkonnas, mis on leidnud rakendust ka väljaspool kaitseväge avalikus sektoris. “

Irise projekt sai alguse 2001. aastal, mil alustati seadme arendamist, mis häirib raadiolaineid ning blokeerib kaugjuhitavate lõhkeseadmete käivitussignaali.

Reaalne vajadus sellise seadme järele tekkis esmakordselt Iraagi operatsioonil 2003. aastal, mil Eesti sõdurid puutusid kokku isetehtud lõhkekehadega, mida aktiveeriti mobiiliga lõhkekehale käivitussignaali saates.

Irise projekti käigus arendasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased  välja seadme, mis ei lase lõhkekeha õhkida ning kaitseb autokolonni ja sõdureid raadioteel juhitavate lõhkeseadmete eest.

Praegu on Iris seadmetega varustatud kaitseväe üksused välisoperatsioonil Afganistanis, samuti on seadmeid müüdud Läti kaitseväele ning selle modifikatsioone kasutavad ka erinevad julgeolekuasutused.

Irise projekti rahastas kaitseministeerium, selle töötas välja Tallinna Tehnikaülikool ja tootis tehnikaülikooliga koostöös tegutsev ettevõte.

Uuringu täisversiooni saab lugeda .

“Peame lisaks oskusele ISAFi operatsioonil koos tegutseda arendama koostöös ka uusi võimeid mõeldes nii iseseisvale kaitsele kui Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 täitmisele,” ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juhataja rõhutas Ühendkuningriigis omandatava kõrgetasemelise sõjalise väljaõppe tähtsust Eesti ohvitseride hariduses ning vajadust haridusalast koostööd jätkata.

“Eesti on olnud ISAFi operatsioonil usaldusväärne koostööpartner,” ütles kindral Houghton. “Ühendkuningriik on arutanud Lõuna-Afganistanis võidelnud riikidega võimalust luua sihtüksus, mis oleks valmis kiirelt reageerima kriisidele kogu maailmas, kus neid vajatakse nii NATO, Euroopa  Liidu kui teiste sõjaliste operatsioonide raames.”  Kindral Houghtoni sõnul  on sihtüksuse loomisel veel palju lahendamist vajavaid küsimusi, kuid töö üksuse loomise suunas käib nii koostöös Eesti kui teiste Helmandis võidelnud riikide - Taani, Hollandi, Kanadaga.

Kindral Houghton ja kindralmajor Terras arutasid lisaks koostööküsimustele olukorda Afganistanis, samuti lubas briti kaitseväe juhataja saata järgmise aasta iseseisvuspäeva paraadile Ühendkuningriigi üksuse.

Kindral Sir Houghton on esimene Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja, kes Eestit ametliku visiidi raames külastab. Visiidi käigus kohtus ta Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, kaitseminister Urmas Reinsalu ja Riigikogu riigikaitsekomisjoniga.

Täna hommikul asetas kindral Sir Houghton kaitseväe kalmistul pärja  Vabadussõjas langenute  mälestusehitise juurde ning külastas mereväebaasis Ühendkuningriigist hangitud miinijahtijaid. Eile külastas kindral Houghton Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekeskust.

Kindral Sir Houghton asus kaitseväe juhataja ametisse selle aasta suvel. Tema varasemate ülesannete hulka kuulub Briti vägede juhtimine Iraagis 2005 – 2006 aastal, seejärel sai temast  operatsioonide ülem, alates 2009.aastast oli ta kaitseväe juhataja asetäitja.

Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsevägesid seob pikaajaline koostöö ISAFi operatsioonil Afganistanis, kus Eesti jalaväekompanii on teeninud koos Briti üksustega alates 2006. aastast. Eesti merevägi kasutab Ühendkuningriigilt muretsetud miinijahtijaid, samuti seovad  ühisprojektid õhuvägesid ja meditsiiniteenistusi.

Sel kevadel osales esmakordselt õppusel Kevadtorm Ühendkuningriigi jalaväekompanii, Ühendkuningriigi eestvedamisel alustatakse järgmise aasta alguses Balti kaitsekolledzis tsiviil-militaarplaneerimise mooduli õpetamist.  Lähiajal asub Tallinnas asuvasse NATO Küberkaitsekeskussesse tööle briti küberspetsialist.

Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on tulevikus plaan keskenduda rohkem õppetööle tuginevale teadustegevusele. „Meie senine teadustegevus, mis ei ole kvantitatiivselt ühe kõrgkooli kohta sugugi väike, peab keskenduma rohkem meie põhitegevusele - sõjateadusele. Peame looma teadmisi, mis aitavad meil tulevikus võita lahinguid,“ ütles kolonel Herem.

Kolonel Heremi sõnul saavad õppeasutused uhked olla, et tööandjad on rahul inimestega, kes meie kooli on lõpetanud – kõrgema sõjakooli noorte ohvitseride lahingulisi oskusi on tunnustanud liitlaste väejuhid välisoperatsioonidel Afganistanis ja Iraagis.

Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli alates juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevusest ning lõpetades uurimiskeskkonna vastavusega õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.

Eestis viib välishindamist läbi Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur. Akrediteerimise tulemused kinnitab haridus- ja teadusministeerium ning esimesed tulemused saab kõrgkool teada 13. detsembriks. Seni on sarnase akrediteerimise Eestis läbinud Sisekaitseakadeemia, Tartu tervishoiukõrgkool ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega üle maailma.

Alates 2001. aastast kuni tänaseni on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes kaitstud 383 lõpu- ja 71 magistritööd. Lisaks on ilmunud 17 KVÜÕA teadusajakirja „Toimetised“.