Uudised

Õppuse käigus lasevad kaitseväelased automaadist Galil, raskekuulipildujast Browning, kuulipildujast MG-3, 81-mm ja 120-mm miinipildujatest ning tankitõrjesüsteemist Milan.

Kaheteistpäevase õppuse eesmärgiks on lahinguliste oskuste lihvimine. Scoutspataljoni üksuste tegevust toetavad 1. jalaväebrigaadi allüksused, õhuvägi ning lahingukool.

Novembris Afganistani siirduv Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Vaata

Major Ivar Värk teenib Camp Bastionis Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 672. eskadrilli ülema asetäitjana alates septembri keskpaigast ja lendab helikopteril Lynx Mk-9A. Seda tüüpi helikopterid täidavad Helmandis mitmeid ülesandeid nagu maapealsete konvoide saatelennud, transpordikopterite turvamine ning luure- ja tuvastuslennud.

Homme, 7. oktoobril saabub Lääne kaitseringkonda 2009. aastal reservi läinud pataljoni reakoosseis. Õppekogunemine algas 30.septembril reservpataljoni ohvitserkonna saabumisega, 4. oktoobril lisandusid neile allohvitserid ja erialaspetsialistid. 

"Seekordne õppekogunemine on eriline, kuna esmakordselt on õppekogunemisel ainuke kaadrikaitseväelane pataljoni ülem, ülejäänud staap koosneb ainult reservohvitseridest ja allohvitseridest," ütles reservpataljoni ülem kapten Ivo Reimann, kelle sõnul läks möödunud nädalal alanud pataljoni staabi töö hästi käima ning staap on valmis järgmisel nädalal pataljoni lahingutes juhtima.

Pataljoni staabiülem -  reservohvitser kapten Ramil Lipp, kes juhib eraelus Tervise Paradiisi veekeskust Pärnus -  ütles, et seekordsel õppekogunemisel on näha, kuidas saavad reservohvitserid ja allohvitserid võimalikus kriisi- või sõjaolukorras hakkama teiste reservväelaste juhtimise ja õpetamisega.

Õppekogunemine kestab  11. oktoobrini. Selle aja jooksul tuletavad reservväelased meelde ajateenistuses õpitut ning harjutavad sõjaaja üksuste tegevust nii ükskivõitleja kui allüksuste tasandil. Õppuse Läänetorm kulminatsiooniks on 9-10. oktoobrini Pärnumaa metsades korraldatavad lahingud, kus reservväelased harjutavad tegevust eri lahinguliikides - viivitust, kaitset ja vasturünnakut. Vastutegevust teevad reservpataljonile Lääne kaitseringkonna kaitseliitlased, vastase õhurünnakuid imiteerivad õhuväe üksused.

Õppus lõpeb piduliku rivistusega 11. oktoobril Sauga vallas Eametsas.

Aasta esimesel suuremal õppekogunemisel suurõppuse Kevadtorm raames osales pea 1000 reservväelast. Reeglina on õppekogunemine reakoosseisule ühe nädala ning ohvitseridele ja allohvitseridele kuni kahe nädala pikkune. Aprilli algul kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt makstakse õppekogunemisel osalevatele reservväelastele toetust sõduritele 27 eurot, allohvitseridele 30 ja ohvitseridele 40 eurot päevas. Varem said reservväelased õppekogunemisel oldud aja eest oma sõja-aja ametikohale vastava palga keskmist.

Lisaks Poola lipulaevale Czernicki kuuluvad eskaadrisse miinijahtijad Belgiast, Saksamaalt, Hollandist, Norrast ja Eestist. Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan osaleb üksuse tegevuses novembri lõpuni.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest. Valmisoleku treenimiseks viib NATO 1. miinitõrjeeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja operatsioone, sealhulgas Eesti vetes, et olla valmis sekkuma kus iganes NATO miinitõrjet ei vajaks.

Sel sügisel võtab eskaader osa Balti riikides ja Poolas läbiviidavast NATO kollektiivikaitseõppusest Steadfast Jazz, mis keskendub Läänemereregiooni julgeoleku harjutamisele.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases koostöös. 2005. aastal oli merevägi esimene kaitseväe väeliik, mis panustas NATO reageerimisjõududesse andes alliansi miinitõrjeeskaadri käsutusse staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka ning on alates sellest ajast osalenud miinitõrjeoperatsioonidel üle Euroopa.

Planeeritud laskmisi korraldab kaitsevägi ajateenijatele ja reservväelastele, kaadrikaitseväelastele laskmisi väljaõppe raames ette nähtud ei ole. Tanktõrjekompleksi Milan laskmisi korraldatakse ajateenijatele Viru pataljonis kord aastas, lisaks sellele lasevad tanktõrjerelvadest reservüksused.

25. septembril lasksid oma relvasüsteemidest Suurtükiväepataljoni ja Viru pataljoni kaadrikaitseväelased - kuna kaadrikaisteväelastele pole eraldi laskeharjutusi ette nähtud, on näidislaskmised üks võimalus oma kvalifikatsiooni hoida. Scoutspataljon laskis miinipildujat samal ajal toimunud õppuse käigus, mille osa oli miinipilduja lahinglaskmine.

Näidislaskmisi korraldab kaitsevägi igal aastal vähemalt korra. Nende eesmärgiks on eeskätt tsiviilvõimudele ja kohalikele omavalitsustele, aga ka ajakirjanikele, tegevväelastele ja ajateenijatele demonstreerida kaitseväes kasutusel olevaid relvi ja nende võimekust. Näidislaskmised ühendatakse alati väljaõppega.

Antud näidislaskmised viidi läbi vastavalt kehtestud korrale ja laskekäskudele. Planeerimata kulusid kaitseväel ei olnud, sest näidislaskmine on kaitseväe tegevuskuludesse planeeritud regulaarne tegevus.

25.septembril kaitseväe keskpolügoonil läbi viidud näidislaskmiste eesmärk oli näidata ministeeriumide juhtidele kaitseväe võitlusvõimet ja tulejõudu. Vastavalt riigikaitse strateegiale ja riigikaitse arengukavale aastateks 2013-2022 arendab Eesti laiapindset riigikaitset. Kuna teised ministeeriumid ja ministeeriumide valitsemisalad peavad asuma täitma riigikaitselisi ülesandeid, on kantslerite teadlikkus sõjalisest riigikaitsest vajalik.

“Riigikaitse arengukava ütleb selgelt, et NATO 1. miinitõrjeeskaadri kohalolek Läänemeres on Eesti ja kogu Läänemereregiooni julgeoleku seisukohalt oluline,“ märkis kindralmajor Riho Terras. „Hoides mereteed avatuna on just NATO 1. miinitõrjeeskaadri ülesanne tagada vajadusel liitlasvägede jõudmine Eestisse,“ lisas ta.

Terrase sõnul on Eesti mereväe alused järjepidevalt osalenud eskaadri tegevuses alates 2005.aastast ning valmis tegema seda ka edaspidi. „Samuti näeb arengukava ette miinitõrjevarustuse põhjaliku moderniseerimise, et olla miinitõrjes tasemel,“ märkis Terras.

Enne kaitseväe juhatajaga kohtumist tegi kaptenleitnant Sikora traditsioonilise visiidi Tallinna linnavalitsusse, pärastlõunal seisavad tal ees kohtumised kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest. Valmisoleku treenimiseks viib NATO 1. miinitõrjeeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja operatsioone, sealhulgas Eesti vetes, et olla valmis sekkuma kus iganes NATO miinitõrjet ei vajaks.

Üksuse koosseis roteerub pidevalt. Lisaks Poola lipulaevale kuuluvad hetkel eskaadrisse miinijahtijad Belgiast, Saksamaalt, Hollandist, Norrast ja Eestist. Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan osaleb üksuse tegevuses novembri lõpuni.

Sel sügisel võtab eskaader osa Poolas läbiviidavast NATO kollektiivikaitseõppusest Steadfast Jazz, mis keskendub Läänemereregiooni julgeoleku harjutamisele.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases koostöös. 2005. aastal oli merevägi esimene kaitseväe väeliik, mis panustas NATO reageerimisjõududesse andes alliansi miinitõrjeeskaadri käsutusse staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka ning on alates sellest ajast osalenud miinitõrjeoperatsioonidel üle Euroopa.

Laupäeval ja pühapäeval on Lennusadamas peatuvad eskaadri laevad avatud kell 13.00 kuni 16.00 külastamiseks kõigile soovijatele.

Medalid andsid kätte Ida regionaalse väejuhatuse erioperatsioonide ülem kolonelleitnant LaRoche ja Eesti erioperatsioonide üksuse ülem kolonelleitnant Ühtegi. Lisaks missioonimedalitele said mitmed eriüksuslased Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväe lahingumärgi. Kolonelleitnant Ühtegi andis teisele meeskonnale üle meeskonnalipu, mis on tunnuseks, et üksus on valmis.

„Teie teenistus Afganistanis on viimaseks eksamiks teie teel saamaks erioperatsioonide üksuse meeskonnaks,“ ütles kolonelleitnant Ühtegi meeskonnaülemale lippu üle andes. „ Me saatsime teid teele üksusena, kuid siin olete kokku kasvanud ühtseks meeskonnaks, näidanud ennast lahingus ja oma teenistusega hästi hakkama saanud.“

Eesti erioperatsioonide üksuse teine meeskond teenib Afganistanis alates käesoleva aasta maist ja on selle aja jooksul teinud mitmeid operatsioone koos Afganistani julgeolekujõudude eriüksusega ja relvavendadega Ameerika Ühendriikide eriüksusest. Teise meeskonna peamine ülesanne on õpetada, juhendada ja viia läbi erinevate eesmärkidega ühisoperatsioone Afganistani julgeolekujõudude eriüksusega.

Kaitseväe erioperatsioonide üksus loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistanis. Kaitseväe erioperatsioonide üksus teenib alates möödunud aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Ameerika Ühendriikide erivägede alluvuses. Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. Belgia õhuvägi võttis Balti õhuturbe prantslastelt üle 3. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu belgia hävitajad F-16AM. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Pataljoni ülema major Harles Kose sõnul on õhutõrje kui relvaliik üks nooremaid nii Eesti kaitseväe kui ka maailma mastaabis, kuid nõuab nii kutselistelt sõduritelt kui reservväelastelt täpsust ja tähelepanelikkust. Pataljoni ülem kiitis rivistusel õhutõrje reservväelasi, kelle pühendumusest oma relvaliigile annab tunnistust aktiivne osalus reservõppekogunemistel.

Õhutõrjepataljoni eelkäijaks olnud õhukaitse suurtükiväegrupp moodustati 1.oktoobril 1928. aastal. 1934. aastaks oli väljaõppe saanud 181 õhutõrje suurtükiväelast ja 117 õhutõrje kuulipildurit. 1940. aastal väeosa likvideeriti ja selle relvastus läks Punaarmee kasutusse.

1992.aastal moodustati Eesti õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa Tapa sõjaväelinnakus ja allub Kirde kaitseringkonnale.

Tänase õhutõrjepataljoni relvastusse kuuluvad raketikompleks Mistral, õhutõrjekahurid ZU-23-2, hüüdnimega Sergei ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.

Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpivad sõdurid tundma ka erinevaid õhuründevahendeid.Igal aastal korraldab õhutõrjepataljon õppekogunemise vähemalt ühele patarei suurusele reservüksusele.

Õhutõrjepataljoni aastapäeva üritused kulmineeruvad reedesel seminaril, kus pataljoni asutamisest ja arengutest räägivad endine õhutõrjepataljoni patareiülem, praegune KVÜÕA sõjaajaloo lektor kapten Mika Raudvassar ning endised ja praegune pataljoniülemad brigaadikindral Urmas Roosimägi, kolonelleitnant Gert Treu, kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja major Harles Kosk.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite -lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul on laul püsinud läbi erinevate aegade ning selle sõnad hoiavad koos erinevaid põlvkondi. „Viktor Oxford on mees, kellest on vähe lugeda, kuid kellest on palju rääkida. Lihtsate sõnade, kuid võimsa mõjuga laul on jätnud eestlastele meid ühendava jälje,“ ütles major Sirman mälestustseremoonial peetud kõnes. „Nüüdseks on see laul saanud üheks osaks ka Vahipataljonist, olles meie väeosa tunnuslauluks ja üheks armastatuimaks marsilauluks kogu kaitseväes.“

Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele võtsid mälestustseremooniast osa ka varasem Vahipataljoni ülem ja praegune Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus, endine Vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem major Madis Morel ning Nõmme linnaosavanem Erki Korp.

Vahipataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit Rahumäe kalmistul igal aastal ning hoiavad korras tema viimset puhkepaika. Pataljon on kaitseväelaste annetuste eest on Viktor Oksfordi hauale paigaldatud hauakivi 2004. aasta 1. oktoobril.

Viktor Oxfordi kuulsa laulu sõnade esimene variant oli juba 1916. aastal kirjutatud poeemis “Terasori”. Millal valmis viis, ei ole teada. Teada on, et Oxford avaldas 1943. aastal Jaan Jäneda nime all “3 marsilaulu”. Neist esimene oli “Jää vabaks!”. Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega “Saa vabaks, Eesti meri…”

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Jänedal Pirsu külas.  Koolihariduse omandas ta Tallinnas, kuhu asutas peale sõda omanimelise trükikoja ning kus trükkis noote enamik Eesti heliloojaid. Viktor Oxford suri 15.veebruaril 1984. aastal.