Uudised

„Mistahes väeosa professionaalne jõud ja suutlikus, saab alguse eelkõige isikkoosseisust ja iga sõduri oskustest. Nii suunan ka mina oma pingutused ja energia väljaõppetaseme säilitamiseks ja edasi arendamiseks,“ ütles major Sirman.

Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele võttis pidulikust rivistusest ja väeosa ülemate vahetuse tseremooniast osa ka varasem Vahipataljoni ülem ja praegune Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus, kes andis uuele pataljoni ülemale üle väeosa lipu.

Major Kaido Sirman alustas kaitseväeteenistust ajateenijana 1992. aastal Viru üksik-jalaväepataljonis. Aastatel 1993 - 2001 teenis ta erinevatel ametikohtadel Kaitseväe Lahingukoolis, Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Aastal 2003 asus major Sirman ametisse Kaitseväe Peastaapi sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni sektsiooni ülemana.

Major Sirman on lõpetanud Kaitseväe Lahingukooli allohvitseride kursuse ja Soome Maakaitsekõrgkooli ohvitseri kursuse. Kolonelleitnant Kalle Teras jätkab teenistust Kaitseväe Peastaabis.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib hetkel 246 ajateenijat ja 47 kaadrikaitseväelast.

Kõrgema Sõjakooli kadettveebli Kristjan Muuli sõnul on sellised kokkusaamised kadettide jaoks tähtsad, sest avardavad silmaringi ja tekitavad huvitavaid vestlusi päevakajalistel julgeolekuteemadel. „Enamus kaitseatašeesid on ise olnud kunagi kadetid ja suheldes on hea võimalus uurida millised olid nende õpingud ja edasine teenistus,“ ütles kadettveebel Muuli.

Külaliste nimekirjas olid atašeed Saksamaalt, Norrast, Valgevenest, Kanadast, Rootsist, Taanist, Poolast, Ameerika ühendriikidest, Türgist, Leedust, Austriast, Horvaatiast, Jaapanist, Tšehhist, Soomest, Suurbritanniast, Venemaalt ja Hiinast.

Enne Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele külastamist tutvusid atašeed Kuperjanovi jalaväepataljoniga ja täna tutvutakse Balti kaitsekolledžiga.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on kõrgkool noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Homme lõppeval õppusel Errand Knight kavandavad Eesti, Läti, Leedu ja Taani brigaadide juhid lahinguoperatsioonide läbi viimist Tallinna ümbruses, samuti koostööd kohalike omavalitsuste ja tsiviilstruktuuridega.

“Käimasolev õppus on Taani diviisi jaoks oluline, kuna võimaldab harjutada ühisoperatsioonide  planeerimist NATO riigis lisaks välismissioonidel saadavale kogemusele,” ütles Taani diviisi ülem kindralmajor Michael Lollesgaard. Kindralmajori sõnul on Taani diviisi koostöö Eesti, Läti ja Leedu brigaadidega osa pidevast väljaõppeprotsessist ning ühisõppuseid viiakse läbi regulaarselt. “Pärast mitmeaastast koostööd pole enam vahet, kas minu alluvuses on Eesti või Taani brigaad,” lisas ta.

Käimasolev harjutus valmistab ette novembris korraldatavat õppust Red Knight, kus brigaadide staabid osalevad juba suuremas koosseisus. Õppustetsükli lõpetab aprillis Tartu matkekeskuses läbi viidav õppus Yellow Knight, kus kavandatud operatsioonid arvutisimulatsiooni abil läbi mängitakse.

1.jalaväebrigaad on seotud Taani diviisiga alates 2009. aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase koostööga, mille tulemusel on riikide staabid ja üksused suutelised osalema ühisoperatsioonidel.

Taani diviis (taani k. Danske Division) on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. jalaväebrigaadile on Taani diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt. Läti brigaad on Taani diviisiga seotud selle aasta algusest.

1.jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.

„Äsja lõppenud sõduribaaskursus ja täna antud kaitseväelase truudusetõotus on kaks väga olulist etappi ajateenija edaspidises teenistuses ja ettevalmistamises Eesti riigi kaitsmiseks,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras ajateenijatele rivistusel peetud kõnes.

„Sõduribaaskursuse käigus omandasite relva käsitsemise ning laskeoskuse, lahinguväljal liikumise ja tegutsemisoskused ning palju muid vajalikke teadmisi, mis aitavad teil tegutseda kui ühtne meeskond. Täna antud truudusetõotus seob teid aga Eesti riigi kaitsmisega kogu eluks,“ lisas Teras.

Peale sõduribaaskursuse tõstis kolonelleitnant Teras esile ajateenijate üldfüüsilist arengut. „Teie füüsiline ettevalmistus on oluliselt paranenud. Võrreldes kümme nädalat tagasi sooritatud testiga paranes kompanii keskmine tulemus 61 punkti võrra,“ ütles kolonelleitnant Teras.

Kaitseväelase truudusetõotusega tõotab ajateenija jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Täna kaitseväelase truuduse andnud ajateenijad alustasid oma teenistust Vahipataljonis tänavu juulis. Pärast truudusetõotuse andmist jätkavad ajateenijad oma teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige jalaväe ja sõjaväepolitsei allüksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

„Baaskursuse läbimist võetakse väga tõsiselt, selle nimel pingutatakse ja toetatakse üksteist. Loodan, et ajateenijatel jätkub energiat ka järgnevateks kursusteks ning selleks, et täita oma ülesandeid üksuste ülematena või mõne eriala spetsialistina,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Lisaks pidulikule rivistusele muudab ajateenijate päeva eriliseks hommikul kell kuus läbi viidav hommikuvõimlemine, mida juhendavad Põlva Serviti tantsutüdrukud, kes on ette valmistanud 20 minutilise kava.

Sõduri baaskursuse jooksul omandavad ajateenijad teadmisi erinevatest relvadest, meditsiinist, sidetehnikast, seadusandlusest ja üksikvõitleja oskustest. Lisaks tuleb neil läbida nii metsalaagrid kui ka jalgsirännakud.

Kuperjanovi jalaväepataljon on üks Eesti suurimaid ja kaasaegsemaid väeosasid, mille ajalugu ulatub Vabadussõja aega, aastasse 1919. Kuperjanovi jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. aastal Võrus, pataljonis teenib igal aastal enam kui 600 ajateenijat.

Konverentsil teeb ettekande Venemaa rollist Balti regioonis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Balti julgeolekust peab loengu kolonel reservis Aarne Ermus ning edasisi koostöövõimalusi tutvustab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius. Euroopa Liidu naabritevahelisi suhteid analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ühiskonnateaduste dotsent Viljar Veebel.

Konverentsi raames lahendavad osalevate sõjakoolide kadetid neljas rahvusvahelises grupis fiktiivseid rahvusvahelisi probleeme, mis võivad aset leida Läänemere regioonis. „Konverents annab kadettidele võimaluse teha rahvusvahelist koostööd juba õpingute ajal, sellistel üritustel saame vaadata julgeolekuprobleemidele läbi teiste riikide vaatenurga ning  õppida üksteise kogemustest,“ ütles konverentsi üldjuht kaptenmajor Urb.

Läänemereäärsete sõjakoolide konverentsi korraldatakse alates 1998. aastast.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Kahe päeva jooksul jagavad NATO ja partnerriikide geograafid välisoperatsioonidelt saadud kogemusi ning arutavad, kuidas leida lahendusi ja luua paremaid standardeid mobiilsete kaardisüsteemide ning kaartide tootmiseks, samuti kuidas luua paremaid aeronavigatsiooni kaarte.

Konverentsi korraldab kaitseväe militaargeograafia grupp. Eestist esinevad konverentsil ettekannetega lisaks kaitseväe geograafidele Kaitsetööstuse liidu, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Tallinna Tehnikaülikooli ja Maa-ameti esindajad.

Kaitseväe militaargeograafia grupp on tegelenud kaitseväe kaartide ja ruumiandmete uuendamisega kaitseväe taasloomisest alates. 2004. aastal valmis kogu Eestit kattev NATO standarditele vastav digitaalne andmebaas ja paberkaart. Koostöös Balti riikide militaargeograafidega on valminud kogu Baltikumi kattev madallennukaart ning Eesti kaart. Sel aastal valmis militaargeograafidel 1: 500 000 mõõtkavas Balti regiooni ülevaatekaart, valmimas on 1:250 000 mõõtkavas helikopterite madallennu kaart.

Hukkunute mälestuseks pidas teenistuse kohalolnud kaitseväelastele ja lähedastele 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav, mälestusmärgile asetasid pärja 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased.

11. septembril 1997 hukkus Kurkse väina ületamisel 14 Balti pataljoni staabikompanii luurerühma liiget.
1998. aasta septembris püstitati hukkunud rahuvalvajate mälestuseks Kurkse sadamasse mälestuskivi, mille juures toimub iga aasta septembrikuus mälestusüritus.

Kaitseminister Reinsalu sõnul on tehnopargi valmimine samm uue riigikaitse arengukava elluviimisel. Tema sõnul areneb Tapa kaitseväelinnak Eesti kõige suuremaks väljaõppekeskus, mille teenindamine saab tehnopargi peamiseks ülesandeks.

Praegu Paldiskis asuv 1. Jalaväebrigaadi staap, staabikompanii ja tagalapataljon hakkavad paiknema Tapal. Selle jalaväebrigaadi koosseisu arvatakse ka senise Kirde Kaitseringkonna üksused.

“Oleme otsustanud arendada 1. Jalaväebrigaadi mehhaniseeritud brigaadiks. Juba praegu õpivad Kalevi pataljoni ajateenijad Tapal kasutama PASI soomukeid. Scoutspataljon saab järgmiste aastate jooksul jalaväe lahingumasinad, suurtükiväepataljonile hangime liikursuurtükid,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

„Keeruline lahingutehnika peab olema korralikult hoitud ja hooldatud. Uues tehnopargis saab hooldada radareid, suurtükke, pioneeritehnikat ja soomukeid,“ lausus kaitseminister, kelle sõnul tõuseb riigikaitse uue arengukava elluviimisel kaitseväe lahinguvõime oluliselt.

Kirde Kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Enno Mõtsa sõnul ei tohi alahinnata logistika olulisust. „Napoleon on öelnud, et armee liigub tänu meeste kõhtudele. Ülekantud tähenduses võib tänase tehnikapargi nimetada välikatlaks, kus hoitakse värskena kaasaegse Eesti Kaitseväe lahinguvälja hõrgutisi – transpordiveokeid, rasketehnika pioneeridele, õhutõrjekahureid, soomukeid, suurtükke,“ ütles Mõts.

“Võrdlus hõrgutistega on kindlasti kummastav, aga avardades seda Kaitseväe eesmärgiga, tagada Eesti maa ja rahva iseseisvus, saame tõdeda et vabadus on kindlasti magus. Eks nimetatud tehnikaühikud mängi üliolulist rolli riigikaitse eesmärgi saavutamisel. Avatav hoolduskompleks ja laohallid täidavad ühe võimelünga ning see on silmaga nähtav ja käega katsutav konkreetne samm riigikaitse arengukava rakendamisel“.

Kolonelleitnant Mõtsa sõnul parandab tehnopark märkimisväärselt nii Kirde-Eestis juba praegu paiknevate kui ka sinna juurde tulevate kaitseväe üksuste tehnika ja relvastuse remondi- ja hooldusvõimekusi.

„Ma olen tänulik meie sõjaväelogistikutele, kes olid hoonete ehitamiseks vajalike lähteülesannete koostamisel kannatlikud ning arvestasid planeerimisel kõiki kaitseringkonna soove,“ ütles Mõts.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum rõhutas tsiviil ja militaarkoostöö olulisust. „ Me võime Virumaal olla kindlad, et kui jääme mingi loodusõnnetusega hätta, tulevad kaitseväelased virulastele Tapalt appi,“ ütles maavanem.

Tehnopark valmis Kaitseministeeriumi tellitud projekti ning ehitustööde tulemusena. Hoonete projekti jaoks koostasid lähteülesande Kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistuse spetsialistid. Uude tehnoparki kuulub remondihall, kus on võimlik pesta, hooldada ja remontida suuregabariidilisi transpordivahendeid.

Remondihallid on ehitatud arvestusega, et seal saaks lisaks transpordivahenditele remontida ka soomukeid, 155 mm haubitsaid, suurt ja rasket pioneeritehnikat ning veokitel MAN paigaldatud õhutõrjesüsteemi Mistral GAMB radareid. Tehnopargi juurde kuuluvad remondihallid keevitus- ja elektritöödeks ning sõidukite rehvide vahetamiseks. Lisaks töökodadele on tehnopargis ka garaažihooned, kontoriruumid ja parkimisplats.

Kolmepäevasel seminaril arutavad Eesti ja USA spetsialistid, kuidas on vigastatud kaitseväelaste toetamine mõlemas riigis korraldatud ning milline roll on selles vigastatute ülematel, meditsiini-ja sotsiaaltöötajatel. USA spetsialistid jagavad teadmisi vaimse tervishoiu alal Ühendriikide armees, lisaks vahetatakse kogemusi vigastatute edasise karjääri ja hariduse planeerimise ning rehabilitatsiooniprogrammide koostamise vallas.

"Ameerika Ühendriikides on kogu vigastatud kaitseväelaste toetamise süsteem relvajõudude sees, Eesti suuruses riigis peame paratamatult arvestama, et suur osa tugiteenustest tuleb tsiviilsektorist," ütles kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane, kelle sõnul keskendub osa seminarist just Eesti jaoks sobivaimate lahenduste leidmisele. "Tsiviilspetsialistide jaoks on koostöö kaitseväega kindlasti väljakutseks, kuna nad peavad end kurssi viima kaitseväespetsiifiliste probleemidega," ütles ta.

Kaitseväe tugikeskus korraldab vigastatud kaitseväelaste psühholoogilise ja sotsiaalse toetamise, spetsiifilisema abi - näiteks psühhiaatriga konsulteerimise vajadusel -pöördutakse tsiviilspetsialistide poole.

Koolitusel osalevad kaitseväe ja Kaitseliidu meedikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja kaplanid.

Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede ning vigastatud kaitseväelaste psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine.