Uudised

Kaitseväe keelekeskuse juhataja, Ülle Türki sõnul on võõrkeeleoskus oluline karjäärivõimluste avardaja. „Kogemus näitab, et mingil hetkel hakkab nõrk keeleoskus karjääri takistama,“ lisas Türk.

„Karjääriplaneerimisel ei mõelda piisavalt ette, näiteks NATO staapides on keeleoskus korrelatsioonis ametikohaga, mida kõrgem koht, seda paremat keeletaset nõutakse. Seega peaks igaüks karjääri alguses mõtlema, kuhu ta jõuda tahab, millist keeleoskust siis on vaja ja kuidas selleni jõuda,“ märkis Türk.

Kolm päeva kestva konverentsi põhiteemana käsitletakse keeletestide statistikat ja meetodeid, kuidas andmeid töödelda, et koostada kvaliteetseid kuulamise ja lugemise teste. Konverents-seminari külalised käsitlevad ka NATOs välja töötatud standardiseeritud inglise keele testi STANAG 6001 koostamise ja arendamisega seotud probleeme.

Konverentsi korraldab kaitseväe keelekeskus.

Huvilised saavad konverentsist osa võtta veebi vahendusel

Sirgalast ja Paldiskist Nursipallu suunduvad kolonnid kasutavad liikumiseks  Jõhvi-Tartu-Võru ja Tallinn-Tartu-Võru maanteed.

Järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent ESTCOY-17 harjutab õppusel BAM tegutsemist olukorras, mis on võimalikult sarnane Afganistani operatsioonile. Õppusest võtavad lisaks Scoutspataljonile osa 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kirde kaitseringkonna, logistikakeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja õhuväe kaitseväelased.

Hetkel Afganistani Islamivabariigis teeniv jalaväekompanii ESTCOY-16 teenistusaeg lõpeb käesoleva aasta novembris.  Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele.

Veebel Egerd Erreline saavutas oma võistluskategoorias hõbeda  tulemusega 7,67 m, nooremseersant Madis Põri saavutas oma kategoorias pronksi tõugates  8,63 m. Nooremveebel Jaune Engel tõukas kuuli 6,94 meetrit ja oli oma kategooria parim, kuna rohkem naisi samas kategoorias ei konkureerinud.

Kokku osales esimestel sõjaväelaste paraspordi mängudel 42 kaitseväelast 17 riigist. Kaitseväelased võistlesid kuulitõukes, kaugushüppes ja ratastoolisprindis.

“Paramängude korraldamine samaaegselt sõjaväelaste Euroopa meistrivõistlustega näitab tugevat toetust vigastatud kaitseväelastele,” ütles kaitseväe tugikeskuse ülem Andres Siplane. “Meie eriline tänu treener Eha Rünnele, kes kaitseväe parasportlastel valmistuda aitas,” lisas ta.

Siplane kinnitas, et järgmisel aastal planeerivad kaitseväe parasportlased osaleda võistlusel vähemalt sama kõrgel tasemel. “Tubli tulemus sel aastal näitab meie sportlaste pühendumist ja enesekindlust,” ütles ta.

Esimestel sõjaväespordi paramängudel osalenud veebel Erreline teenib kaitseväe logistikakeskuses, nooremveebel Jaune Engel ja nooremseersant Madis Põri teenivad  1. Jalaväebrigaadis. Kõik kolm on saanud kaitseväe välisoperatsioonidel raskelt vigastada.

Sõjaväespordi nõukogu (CISM) korraldas sõjaväelaste paramänge esmakordselt, võistlused viidi läbi samaaegselt sõjaväelaste Euroopa meistrivõistlustega kergejõustikus.

Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul on õppuse eesmärgiks olukorra saavutamine, kus rühmad ja kompanii on suutelised täitma neile antud ülesandeid. “Otsustav on taktikaliste harjutuste käigus keskenduda tegutsemisele kõrgendatud IED-ohuga piirkonnas, suhtlemisele kohaliku elanikkonnaga ja info kogumisele, meditsiinilisele evakuatsioonile ning koostööle toetusüksustega, sealhulgas Afganistani julgeolekujõududega,” sõnas major Merilo.

Hetkel Afganistani Islamivabariigis viibiv jalaväekompanii ESTCOY-16 teenistusaeg lõpeb käesoleva aasta novembris. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Scoutspataljoni sõidukikolonnid liiguvad marsruudil Paldiski - Tallinna ringtee - Narva maantee – Sirgala 16. septembri hommikupoolikul, tagasi Paldiskisse pöördutakse 26. septembril.

Õppusest BAM-15 võtavad lisaks Scoutspataljonile osa 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, Kirde kaitseringkond, logistikakeskus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja õhuvägi.

Lisaks neljandale kohale parandas viieliikmeline Eesti rahvusvõistkond Lupus EST oma isiklikku rekordit tervelt kolme punkti võrra, pälvides parimal hüppel kohtunikelt 17 punkti. Eesti ametliku rekordina jääb püsima siiski sama võistkonna 2012. aastal maailmameistrivõistlustel Dubais sooritatud 14-punktine hüpe, sest Langevarjuliiga võistlus ei toimu rahvusvahelise lennuspordiföderatsiooni egiidi all. Lupus EST osales neljast kategooriast kõige kõrgemas.

“Meie eesmärk on edukalt osaleda järgmise aasta maailmameistrivõistlustel. Lõppenud võistlus näitas, et treeningulaagrid on olnud edukad ning liigume õigel teel,” ütles major Raudvere, kes on langevarjundusega tegelenud 1998. aastast ning sooritanud enam kui 1300 hüpet. “Neljanda kohaga me päris rahule ei jäänud - hüpete analüüs näitas, et kaotus tuli lihtsatest vigadest.”

Euroopa Langevarjuliiga võistlusel Belgias osales 36 viieliikmelist kujundhüppevõistkonda seitsmest riigist.

Euroopa Langevarjuliigas võivad osaleda kõik Euroopa langevarjurid. Erinevates kategooriates võtavad üksteiselt mõõtu nii kogenud kui alles alustavad kujundhüppemeeskonnad.

Lupus EST on tegutsenud alates 2011.  aastast ning on praegu Eesti parim kujundhüppevõistkond. Lupus ESTi sportlased on Eesti Langevarjuklubi liikmed, mis on 1999. aastal loodud mittetulundusühing eesmärgiga edendada langevarjusporti Eestis.

„Õppuse eesmärgiks on valmistada ette Kalevi jalaväepataljoni sõjaaja juhtivkoosseis, kes on valmis täitma üksuses nii koolitaja, staabiohvitseri kui ka sõjaaja allüksuse ülema ülesandeid,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa.

Harjutusel osalejatele tutvustatakse mehhaniseeritud jalaväepataljoni taktika põhimõtteid, õpetatakse kasutama soomukit jao ja rühma tasemel ning viiakse läbi soomuki pardarelva raskekuulipilduja Browning M2-alane relvaõpe.

Kirde kaitseringkonnas läbi viidaval kursusel osalevad lisaks kaitseväelased pioneeripataljonist, Viru jalaväepataljonist ning Kuperjanovi pataljonist.

Õppus viiakse läbi keskendudes soomuki SISU XA-180EST kasutamise iseärasustele. Õppuse tulemusena peaksid osavõtjad olema võimelised tegutsema mehhaniseeritud jalaväejao koosseisus.

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180 EST võeti kaitseväes kasutusele 2004. aastal. 2010. aastal hankis kaitsevägi Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus, vastupidavam põhjasoomus isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide kaitseks ning mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele.

Praegu on Eesti kaitseväes kasutuses 56 soomukit XA 180 ja 52 soomukit XA 188, viimaste tarne jätkub aastani 2015, mille lõpuks lisandub olemasolevatele veel 25 soomukit XA 188.

Kindralmajor Terras rõhutas oma sõnavõtus vajadust arvestada küberkaitsega iga operatsiooni planeerimisel. „Tänases julgeolekulukorras peame arvestama küberkaitsega iga operatsiooni ja õppuse kavandamisel ning nägema ette meetmed nii oma vägede kaitseks küberohtude eest kui sõjaliste operatsioonide osana,“ ütles kaitseväe juhataja oma ettepanekus.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti osaleb 2015. aastal NATO suurõppusel pataljonisuuruse üksusega. „Liitlasvägede vaheline koostöö on pole kunagi varem olnud nii kõrgel tasemel kui praegu,“ ütles Terras. „Ühisõppused aitavad saavutatud taset hoida, samas on vajalik laiendada koostööharjutuste spektrit, mitte jääda üht tüüpi operatsioonide juurde,“ lisas ta.

28 liitlasriigi kaitseväe juhatajast koosnev sõjaline komitee otsustas alustada pärast suurõppust kolme aasta pikkust õppuste testtsüklit, mis on aluseks NATO riikide edasise väljaõppealase koostöö kavandamisel.

Sõjaline komitee käsitles oma istungil NATO ees lähiaastatel seisvaid väljakutseid ja arenguid, olemasolevate ressursside kõige otstarbekamat kasutamist ning ühiseid kaitsekoostööprojekte.

Koos kaitseväe juhatajatega  arutavad NATO ees ootavaid arenguid NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja operatsioonide väejuhatuse ülem  kindral Philip Breedlove ning NATO arendusväejuhatuse ülem kindral Jean-Paul Palomeros.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Järgmisel aastal toimub kohtumine Leedus.

Kuueliikmeline instruktorite meeskond teenib Põhjala-Balti väljaõppeüksuse koosseisus koos Soome ja Rootsi meeskondade ning Läti ja Leedu kaitseväelastega. Üksused teenivad Mali pealinnast Bamakost 60 kilomeetri kaugusel asuvas Koulikoro linnas.

Meeskonna ülema kapten Jüri Tõnisma sõnul on Eesti kaitseväelaste ülesandeks õpetada Mali armee üksustele sõdurioskusi ning rühma taktikat. Pea kõik operatsioonil osalevad kaitseväelased on varasema missioonikogemusega. Enne Malisse suundumist läbisid instruktorid missioonieelse koolituse ning koostööõppe Soomes Põhjala-Balti väljaõppeüksusega.

Euroopa Liidu Mali väljaõppemissiooni ülesandeks on Mali relvajõudude nõustamine ja õpetamine. Missioonil osaleb 22 riiki kokku enam kui 500 kaitseväelasega, kes ei võta osa lahingulisest tegevusest.

Missiooni eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad oleksid suutelised korraldama sõjalisi operatsioone, et taastada ja tagada Mali territoriaalne terviklikkus ning vähendada terrorirühmitustest tulenevat ohtu.

Märtsis saatis Eesti Malisse staabiohvitseri ja vanemstaabiallohvitseri, kelle ülesanne on Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamise planeerimine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega. Lähinädalatel alustab teenistust üks kaitseväelane ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Instruktorite meeskond saabub Eestisse tagasi järgmise aasta märtsis.

„Süvaveesukeldumise kursus on üheks viimaseks sammuks miinituukri kutseoskuste omandamisel,“ rääkis Balti riikide merevägede ühise tuukrite koolituskeskuse ülem kaptenmajor Jurjis Timofejevs.

Tema sõnul on kursuse süvavee osa kriitilise tähtsusega ning selle kuu-ajalise etapi jooksul ei saa lubada ühtegi ilmastikust tingitud ajalist nihet.

„Eesti merevägi toetab kursuse läbi viimist instruktorite ja laevadega,“ rääkis kaptenmajor Timofejevs, kelle sõnul aitab selline koostöö kulusid kokku hoida.

Läti tuukrid saabusid Tallinnasse mereväebaasi 19. augustil ning asuvad koduteele täna. Kokku osales kursusel kaksteist Läti ja kolm Eesti tulevast miinituukrit. Lisaks mereväebaasis asuva tuukrijaama maapealsele toetusele kasutati sukeldumiste läbiviimisel ka Eesti mereväe laeva Lood.

Mereväe miinilaevadivisjoni koosseisus tegutsevasse tuukrigruppi kuuluvad miinituukrid, kelle peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Mereväe miinituukreid kasutatakse peamiselt olemasolevate koordinaatidega lõhkekehade juurde sukeldumiseks ja nende kahjutustamiseks. Samuti võidakse määratleda erinevad otsingualad, mis tuleb kontrollida ja lõhkekehadest puhastada.

Kolm Balti riiki koolitavad mereväetuukreid ühiselt Lätis Liepājas, Balti riikide merevägede tuukrite koolituskeskuses. Eesti mereväes teenib hetkel 19 tuukrit.

„Sõjaliseks kaitsmiseks on vaja sõdurivormis inimest, südame ja mõistusega eestimeelset riigikodanikku, kes võidab iseennast ja ületab oma hirmud. Soovin, et teie kodud on teie kindluseks asukohaga Eestis ning et te pakuksite oma lähedastele elurõõmu,“ soovis Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts pidulikul rivistusel ajateenijatele. 

Suurtükiväepataljoni sõduri baaskursuse parim lõpetaja, reamees Siim Markus sõnas, et kümme nädalat tagasi tuli ta ajateenistusse üsna nukra meeleoluga: „Arvasin, et kaitsevägi on üsna morn koht, kus saab teha vaid seda, mida kästakse ja vaid siis, kui käsk tuleb. Tegelikult on siin tore – sain sõpru, kelle peale võin kindel olla ning teenistuses on olnud palju põnevaid päevi,“ selgitas Markus. Markuse hinnangul oli kõige raskem katsumus rännak, mille läbimiseks tuli ennast korduvalt ületada.

Õhutõrjepataljoni parima lõpetaja tunnustuse pälvis reamees Robert Reidla, pioneeripataljonis näitas parimaid tulemusi reamees Kaarel Mänd ning Kalevi jalaväepataljonis lõpetas sõduri baaskursuse silmapaistvate tulemustega reamees Kristjan Kitse.  Sõduri baaskursuse parimaks sõduriks valisid logistikapataljoni instruktorid tallinlase Sten Krüüneri.

Staabi- ja sidepataljonis toimus eile öösel esmakordselt öine rivistus tõrvikute valgel, kus anti üle sõduri baaskursuse läbimist tähistavad rinnamärgid. 

Tapa linnakus andis truudusetõotuse 534 suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri ja Kalevi jalaväepataljonis aega teenivat noormeest ning üks neiu. Viru jalaväepataljonis tõotas truudust 114 ajateenijat, staabi- ja sidepataljonis 126 ning logistikakeskuse logistikapataljonis 125 ajateenijat.

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivilisi  ja relva kasutamise oskusi, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõdesid ning edasiseks teenistuseks vajalikud põhiteadmisi. Pärast nädalast puhkust naasevad ajateenijad oma väeosadesse, kus algavad  nooremallohvitseride ja erialakursused.

Fotod: